Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Teater, kus nukud esitavad ooperit

Teater, kus nukud esitavad ooperit

Teater, kus nukud esitavad ooperit

„ÄRGAKE!” AUSTRIA-KORRESPONDENDILT

„MUUSIKA oli kaunis, nukuteatri esinemiskunst aga lausa hämmastav. Näitenukud on võimelised edasi andma isegi vaevu hoomatavaid žeste, mida ma pole mitte üheski marionetietenduses varem näinud!”

Kas siin kirjeldatakse lastele mõeldud nukunäidendit? Ei. Usu või ära usu, aga neid sõnu lausus vaimustusega üks täiskasvanud ooperikülastaja. Kus seda tavapäratut ooperit siis esitatakse? Ühes väga ebatavalises ooperimajas Austrias Salzburgis, mis oli ka kuulsa helilooja Mozarti kodulinn.

Kas sa oled kuulnud, et poole kuni ühe meetri pikkused puust liigendnukud esitavad ooperit? Just seda Salzburgi marionetiteatri nukud teevad. Kui nad laval tantsima hakkavad, viivad nad publiku märkamatult lummava muusikaga fantaasiamaailma.

Tegelikkus ja fantaasia sulanduvad

Kui eesriie avamängu ajal kerkib ja algab esimene vaatus, on publik mõnikord nähtust üllatunud. Kas laval liiguvad tõesti puunukud, kes žestikuleerivad, just nagu laulaks aariaid? Ning mida öelda nukkude kohal olevate niitide kohta? Mõni pealtvaataja on ehk üsna pettunud, et need on nii nähtaval. Lisaks on tühi ka orkestriauk. Ei peeta ju heaks tavaks salvestatud ooperimuusika kasutamist. Tõsine ooperihuviline võib olla sügavalt nördinud. Kuid oota üks hetk! Hoomamatult toimub publiku suhtumises muutus.

Kui kuulajad on esialgsetest kahtlustest üle saanud, hakkavad võluvad nukud neid köitma. Tegelikkus ja fantaasia sulanduvad. Enam ei märgata siidniite, mis nukkudele elu annavad. Pealtvaatajaid vaimustab nii nukkude esinemine kui ka tavatu idee kasutada väikese ooperimaja laval nukke. Varsti ei tundugi see enam nii imelik ning peagi unustatakse, et vaadatakse elutuid marionette. Tõsi on see, et nukkudel on imeline võime köita ka skeptilisi vaatajaid, viies nad kaasa väikesesse nukumaailma.

Laval ja lava taga

Tegevus, mis toimub lava taga, on vaat et sama huvitav kui laval toimuv. Lava tagant või õigemini lava kohalt sillalt juhivad nukke oskuslikud nukunäitlejad. Kui nad otsekui mingit viipekeelt rääkides oma käsi kokku ja lahku viivad ning keerutavad, siis nukud kas laulavad, nutavad, peavad duelle või teevad reveranssi nagu päris ooperilauljad.

Kord selgitati ajalehes „The New York Times”, mis teeb selle kunstiliigi nii huvitavaks: „Lava taga võivad inimesed võtta endale vabalt ükskõik millise rolli: olla ükskõik kui vanad, ükskõik mis soost. Neil on aga vaja ainult ühte omadust – suurt meisterlikkust.” Meisterlikkus, millega Salzburgi nukunäitlejad oma nukud elavaks muudavad, on tõesti võrratu.

Nukud liikumatute kujukeste asemel

Salzburgi marionetiteatrit on saatnud edu juba üle 90 aasta – alates aastast 1913, kui seal esitati esimest korda üht Mozarti ooperit. Selle teatri rajajaks on skulptor Anton Aicher. Ta õppis oma ametit Münchenis ning hakkas seejärel tegema marionette, mis olid võimelised erakordselt hästi matkima inimeste liigutusi. Peagi avastas ta, et nende nukkude kallal oli palju huvitavam töötada kui mõnd liikumatut altarikujukest nikerdada.

Ei läinud kaua, kui kõik tema pere liikmed olid selle ajaviite kütkes. Nad aitasid agaralt õmmelda nukkudele riideid ning tegelesid ka muusikalise ja sõnalise osaga. Neid saatis tohutu edu ning peagi täiendasid nad oma repertuaari. Aastast 1927 hakkasid nad andma külalisetendusi ka teistes riikides. Tänapäevalgi esineb Salzburgi nukutrupp sageli välismaal, näiteks USA-s ja Jaapanis. Nukuetendused meeldivad igasuguse kultuuriga rahvastele.

Kas see meeldiks ka sulle?

Ooperit on defineeritud kui muusikalist lavateost, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite-, tantsu- ja kujutava kunsti sünteesil („Eesti kirjakeele seletussõnaraamat”). Ooperi libretode aluseks on mütoloogia, ajalugu, piiblilood ja ilukirjandus. Need võivad olla traagilised, romantilised või koomilised. Selles marionetiteatris esitatakse oopereid tavaliselt saksa või itaalia keeles. Seetõttu oleks tark vaadata üle tõlgitud sisukokkuvõte, et veenduda, kas see teos sulle ikka meeldiks.

Kuidas võiks kristlane otsustada, kas mingi tükk väärib vaatamist? Kas otsustamisel peaks tuginema vaid laulja kuulsusele või muusika ilule? Või hoopis libreto aluseks oleva loo sisule?

Nagu igat liiki meelahutuse, nii ka ooperi kuulamise või vaatamise puhul on kristlasele parimaks hindamise mooduseks see, kui ta võtab sisukokkuvõtte kriteeriumiks apostel Pauluse sõnad „Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!” (Filiplastele 4:8).

[Kaart lk 8]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

AUSTRIA

VIIN

Salzburg

[Pilt lk 8]

Täies koosseisus nukutrupp on valmis esinema eri ooperites

[Pilt lk 9]

Salzburgi marionetiteater

[Pilt lk 10]

Anton Aicher, selle teatri rajaja

[Allikaviide]

By courtesy of the Salzburg Marionette Theatre

[Piltide allikaviide lk 8]

Kõik fotod lehekülgedel 8 ja 9: By courtesy of the Salzburg Marionette Theatre