Mõnusalt lume all

„ÄRGAKE!” SOOME-KORRESPONDENDILT

ILMA kohase riietuse ja jalanõudeta läheks Kaug-Põhjapiirkonna elanikel karmis talvepakases üpris täbarasti – nad võivad koguni elu kaotada. Ent suurel hulgal loomadel ja lindudel käib seal elu olenemata aastaajast ikka edasi. Lisaks mõnusale talvisele sulg- või karvkattele tulevad linnu- ja loomariigile kasuks ka lume hämmastavad isolatsiooniomadused.

Lumi koosneb otse veeaurust moodustunud jääkristallidest, nii et 25 sentimeetrit lund võrdub umbes 2,5 sentimeetri veega. Seega on lumes külluslikult lumekristallide vahele jäänud õhku. Tänu sellisele hämmastavale struktuurile on lumi tõhus isolaator karmi külma vastu, pakkudes seemnetele ja taimedele kaitset kuni kevadsulade saabumiseni. Olnud otsekui hiiglaslik pinnareljeefi jälgiv hangunud vee reservuaar, hakkab lumi siis sulama, kastes pinnast ja täites jõgesid.

Elu lumevaiba all

Tunnelite võrgustikus otse lume all sibab ringi igat sorti tillukesi karvaseid loomakesi oma igapäevaseid asju ajades – peamiselt palavikuliselt toitu otsides. Nende hulgas on lemminguid, uruhiiri ja karihiiri – pisikesi, peamiselt öise eluviisiga putuktoidulisi, kes on suguluses muttidega. Seevastu koduhiiri võib tihtilugu näha lume peal ringi vudimas ning terasid, pähkleid, seemneid ja noorte puude koort otsimas.

Kuidas suudavad pisiimetajad õiget kehatemperatuuri säilitada? Paljudel on lisaks soojale talvekasukale ka oma sisemine ahi – kiire ainevahetus. Nagu võib arvata, vajavad need elavad küttekehad rohkesti kütust. Näiteks karihiired söövad iga päev putukaid, vastseid ja röövikuid koguses, mis vastab ligikaudu nende kehakaalule. Üks pisemaid liike – väike-karihiir – sööb proportsionaalselt  veelgi enam! Seetõttu ongi neil praktiliselt iga minut ärkveloleku ajast täidetud lakkamatute toiduotsingutega.

Need paljud pisiimetajad on omakorda lemmikmenüüks röövlindudele ja – loomadele, sealhulgas kakkudele ning kärpidele ja nirkidele. Saledatel ja väledatel nirkidel on toiduotsinguil hõlbus varjatud lumelabürintides ringi liikuda. Nirgid peavad jahti isegi neist hulga kogukamatele jänestele.

Saaki on varitsemas ka kakud. Habekakul on sedavõrd terane kuulmine, et ta on võimeline lume all tegutseva uruhiire üles leidma ja tema liikumist jälgima, juhul kui lumi pole liiga paks. Teinud saaklooma täpse asukoha kindlaks, sukeldub kakk lumme, krahmab oma tangitaoliste küünistega õnnetu ohvri kinni ning viib minema. Liigsügav lumi toob aga paljudele röövloomadele ja -lindudele kaasa toidupuuduse ja isegi näljasurma, saakloomadele seevastu üleasustuse.

Niisiis, et pääseda kehval talveajal näljast, elavad paljud loomad soojematel kuudel kogutud rasvavarudest. Ent siiski on tavaliselt võimalik ka mingit toitu saada. Põdrad näiteks närivad noori puuoksi, eriti männioksi. Oravad söövad oma toidukambritesse peidetud toitainerikkaid seemneid ning jänesed närivad noorte puude koort, oksi ja võsusid. Mõningad linnuliigid armastavad toituda külmunud marjadest ja männivõrsetest.

Sööstlend otse lumme!

Lume isoleerivaid omadusi kasutab soojasaamiseks ära hulk linde kas päevaajal puhates või öösel magades. Selliste lindude hulka kuuluvad laanepüüd, tedred ja rabapüüd, samuti väiksemad linnud, nagu kanepilinnud, leevikesed ja varblased. Juhul kui lumi on sügav ja pehme, sööstavad mõningad linnud otse lennult lumme just nagu merelinnud vette. Tänu sellisele nutikale strateegiale ei jää  ühtki jälge, mida röövloomad võiksid näha või haista.

Olles lumevaiba all, teevad linnud kuni meetrise horisontaalse tunneli (soome k. kieppi). Öösel puhuvad tuuled pühivad pinnalt minema kõik märgid elust lumekatte all. Kui inimesed juhtuvad sellisest linnuurust liiga lähedalt mööda kõmpima, alarmeerib lumekrudin linde. Sellele järgnev äkitselt õhku paiskuv lumepilv ja metsik tiivaplagin napilt meetri kaugusel võib panna iga pahaaimamatu rändaja südame kõvasti võpatama.

Selga tõmmatakse talverüü

Aastaaegade vaheldudes hangivad mõningad põhjapiirkonna loomad ja linnud endale kaitsevärvuse, vahetades suvise karvkatte või sulestiku lumemaastikku sulanduva talvise vastu. Soomes kasvab polaarrebastel, valgejänestel ja kärplastel sügisel selga tihe valge või peaaegu valge karvkate.

Samuti rabapüüde suvisulestik asendub säravvalge talisulestikuga. Lisaks on nende soojematel kuudel hõreda sulgkattega varbad nüüd tihedalt sulistunud, olles tõhusaiks „lumesaabasteks”. Mõningat liiki saakloomadele, kes vahetavad karvkatet, on kaitseks selle mitmekesine tonaalsus, mis aitab neil sulanduda lumelaigulisse maastikku.

Kas oled mõelnud sellele, miks linnud, kellest paljud lumel või jääl oma paljastel jalgadel kõnnivad, pääsevad kahjustusteta ega paista end sugugi hirmus ebamugavalt tundvat? Nende jalgade soojusvahetus on suurepäraselt kavandatud. Tänu sellisele hämmastavale kavandatusele kulgeb soe arteriaalne veri südamest jalgadesse ning soojendab jalgadest tagasi südamesse ringlevat jahedat verd.

Jah, meie planeedi äärmuslikes elutingimustes jäistest poolustest kuni palavate troopikapiirkondadeni viibivad elusorganismid ei püsi mitte lihtsalt elus, vaid tunnevad end hästi. Sellist elutegevust uurivad ja filmivad mehed ja naised pälvivad oma jõupingutuste eest suurt kiitust, ja seda õigusega! Kui palju enam peaksime aga kiitma maakera imeliste elusolendite Loojat! Kirjakoht Ilmutuse 4:11 ütleb: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!”

[Kast/pilt lk 18]

Kristlasi pakane ei heiduta!

Talvekuudel panevad Soome Jehoova tunnistajad end soojalt riidesse ja jätkavad oma usulist tegevust. Mõningad Jehoova tunnistajad võtavad kristlikele koosolekutele jõudmiseks heal meelel ette pikki reise. Tõsiasi on see, et pikkadel külmadel talvekuudel ei jää maapiirkondades koosolekutel käijaid sugugi vähemaks. Samuti on Jehoova tunnistajad tegemas hoogsalt kuulutustööd. Kanda Looja Jehoova Jumala nime peavad nad sedavõrd suureks eesõiguseks, et nad on valmis minema välja oma hubastest kodudest, et osaleda tema Kuningriigi kuulutustöös (Matteuse 24:14).

[Pilt lk 16, 17]

Lumi-tormilinnud koopas

[Allikaviide]

By courtesy of John R. Peiniger

[Pilt lk 16, 17]

Kärp

[Allikaviide]

Mikko Pöllänen/Kuvaliiteri

[Pilt lk 17]

Luiged

[Pilt lk 17]

Jänes

[Pilt lk 17]

Polaarrebane