Lennujuhtimine – kuidas see tagab ohutu lendamise?

„ÄRGAKE!” FILIPIINIDE-KORRESPONDENDILT

KAS sa oled kunagi lennukis istudes mõelnud, kuidas piloot teab, kuhu lennata? Võib-olla tekitas sinus kõhedust mõte, et ühel ja samal ajal lendab taevalaotuses risti-põiki kümneid, võib-olla et isegi sadu lennukeid. Mis hoiab ära nende kokkupõrked?

Sellised küsimused on igati loomulikud. Statistika järgi on aga reisilennukiga lendamine üsna ohutu, * tegelikult palju ohutum kui sõita mootorratta või autoga. Ohutu reisi tagab peaasjalikult lennujuhtimissüsteem.

Kuidas lendu juhitakse

Ohutu reisi eest vastutab eeskätt lennuki kapten. Kuid sageli tuleb ette olukordi, kui tal pole teistest läheduses lendavatest lennukitest aimugi, kuna ta ei näe neid. Seetõttu on enamikul riikidel oma lennujuhtimissüsteem. Lennujuhtimiskeskusest jälgitakse instrumentaallennureeglite järgi toimuva lennu igat etappi.

Samuel, kes on töötanud 13 aastat Californias lennujuhina, lausub: „Lennujuhtidel on lennuliikluse ohutuse tagamisel väga oluline roll täita. Esmatähtis on õhusõidukid üksteisest hajutada.” Melba, kes on vanemlennujuht, lisab: „Kõige tähtsam on ohutus, kuid lisaks sellele on meie ülesandeks tagada kiire ning korrapärane lennuliiklus.” Niisiis, lisaks kokkupõrgete vältimisele aitavad lennujuhid garanteerida ka lennuliikluse sujuvust.

See tähendab, et samal ajal kui piloot teeb oma tööd kabiinis, jälgivad paljud silmad ja kõrvad lennu kulgu maa pealt. Piloot peab raadio teel pidevalt sidet nii lennujuhtidega lähte- ja sihtpunktis kui ka mitmes vahepunktis.

Tänapäeva ülikiirete lennukite ajastul on väga oluline jälgida seda, mida piloot veel ei näe. Kujuta ette olukorda, et kaks reisilennukit on liikumas otsejoones üksteisele vastu. Sellest hetkest, kui piloodid üksteist märkavad, on neil võib-olla aega vaid mõned sekundid, et kokkupõrget vältida. Lennujuhtimiskeskuse ülesandeks on selliseid olukordi ära hoida. Kaua enne seda, kui piloot teist lennukit näeb, antakse talle juhtnööre, mis  aitab püsida teisest lennukist ohutus kauguses.

Lennu jälgimine

Maapealsed raadionavigatsiooni saatejaamad edastavad lennukile signaale. Kabiinis on piloodi kasutada seadmed, mis selle signaali vastu võtavad ning näitavad piloodile lennuki täpse asukoha. Kuna saatjad asuvad konkreetsetes kohtades, lendavad lennukid punktist punkti, kuni jõuavad sihtkohta. Need navigatsiooniseadmed on tekitanud konkreetsed lennutrassid.

Lennujuhid jälgivad lennukite liikumist trassidel. Enne väljumist peavad piloodid esitama lennuplaani, kust on täpselt näha nende plaanitav marsruut. Lennujuhil on sellest plaanist koopia, kuhu ta lisab ka omapoolse informatsiooni. Seda nimetatakse stripiks. Salvador Rafael, kes on lennujuhtimisüksuse ülem, selgitab selle vajalikkust: „Lennutrassid lõikuvad teatud punktides. Kui lennuk neid ületab, tuleb sellest teatada lennujuhile, kes need stripile märgib.” Lennujuhil on nüüd lennust tervikpilt.

Nende teadete saamiseks on lennujuhil veel üks abivahend, nimelt raadio. Ta teab, kus lennuk on, ning piloot saab temalt juhtnööre, mis aitab tal teistest lennukitest ohutus kauguses püsida. Lennujuhtide ja pilootide käsutuses on mitmeid raadioid ja sagedusi – kui ühega peaks tekkima probleeme, saab kasutada teist.

Kuidas on aga lugu rahvusvaheliste lendudega, kus puututakse kokku eri keeltega? Selleks et vältida üksteise vääritimõistmisest tuleneda võivaid ohte, on Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon määranud lennunduse töökeeleks inglise keele. Kuna teatud sõnad, tähed ja numbrid kõlavad läbi raadio sarnastena, on lennujuhtidele õpetatud standardväljendeid ja nende hääldust, kui nad annavad pilootidele juhtnööre. Et ohutust veelgi tõsta, palutakse pilootidel korrata üle teatud juhised, mis lennujuht annab.

Lennujuhtidele on abiks ka radar. Radari antenn püüab kinni lennukitelt tagasi peegelduvad raadiolained. Lennuk tekitab radari ekraanil objekti märgi. Paljud lennukid on varustatud transponderiga, mis edastab radarile tunnussignaali. Kui see signaal ja arvutis olev info liita, ilmub radariekraanile lennuki märk koos lennunumbri, kiiruse, kõrguse ja lennukitüübiga.

Kui lennujuht näeb kokkupõrke vältimiseks vajadust lennukit manööverdada, on tal mitu võimalust seda teha. Ta võib anda käsu muuta (1) kurssi ehk suunda. Seda nimetatakse vektoreerimiseks. Või anda juhise muuta (2) kiirust, kui üks lennuk hakkab teisele järele jõudma. Väga tavaline viis hoida lennukid üksteisest ohutus kauguses on anda käsk muuta (3) kõrgust.

Ohutust tõstab veel seegi, et paljud radarisüsteemid teavitavad lennujuhti võimaliku ohuolukorra tekkimisest. Näiteks kui süsteem näeb, et kaks lennukit on sattumas teineteisele liiga lähedale, hakkab tööle nii nähtav kui ka kuuldav häiresignaal. Teine hoiatussignaal hakkab tööle siis, kui lennuk on liikumas maapinnale liiga lähedale.

Eesmärgiks reisijate ohutus

Lennujuhtimissüsteemi veelgi paremaks muutmiseks on ellu viidud mitmeid plaane. Maapealsed navigatsioonisüsteemid  nõuavad sageli seda, et lennuk lendaks teatud marsruudil ja kõrgusel. Seetõttu on kasutamata väga palju õhuruumi ning lennumarsruudid on asjatult pikad. Tulevikus hakatakse kasutama veelgi enam satelliitsüsteeme, näiteks globaalset asukoha määramise süsteemi, mis teeb marsruudid paindlikumaks ning üle ookeani toimuvate lendude juhtimise lihtsamaks.

Nagu sellest lühikesest lennujuhtimise ülevaatest selgus, pole piloot ainus, kes teab, kus lennuk mingil ajahetkel asub. Tegelikult jälgitakse seda lendu ka maa pealt. Lennujuhtimissüsteemi eesmärgiks on minimeerida ohte ning suurendada lennuohutust. Pole siis ime, et reisilennukitega juhtunud õnnetuste arv on üsna väike.

Niisiis, kui oled reisija, pole sul põhjust eriti karta. Kui sa järgmine kord pikemale lennureisile asud, ära unusta, et sinu lennu ohutuse eest hoolitsevad tähelepanelikud lennujuhid. Mis siis muud kui istu mugavalt, lase end lõdvaks ning naudi reisi.

[Allmärkus]

[Joonis lk 14, 15]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

LENNU JÄLGIMINE

Globaalne asukoha määramise süsteem

Lennujuhtimissüsteem

Maapealsed raadionavigatsioonijaamad

Raadio

Radariantenn

[Pilt lk 15]

Lennujuhtimistorn

[Pilt lk 15]

Lennujuhid

[Pilt lk 15]

Lennujuhtimiskeskus

[Piltide allikaviited lk 15]

Torn ja lennujuhid: NASA Ames Research Center; juhtimiskeskus: U. S. Federal Aviation Administration