Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Paadisõit Kerala vesistus

Paadisõit Kerala vesistus

Paadisõit Kerala vesistus

„ÄRGAKE!” INDIA-KORRESPONDENDILT

KUJUTLE, et sõidad kaunilt möbleeritud paatmajaga läbi 44 jõe delta. Selline erakordne retk on tõepoolest võimalik Edela-Indias Kerala osariigi 900 kilomeetrit pikas vesistus. Kui paat laisalt mööda vett liugleb, võid imetleda kookospalmidega ääristatud laguune, lopsakaid riisipõlde, looduslikke järvi ja kunstlikke kanaleid. Tõenäoliselt öeldi Kerala kohta just tänu nendele vetele ajakirjas „National Geographic Traveler”, et see on „üks 50-st sihtkohast maailmas, mida lihtsalt peab nägema”.

Kahtlemata on huvitav näha ka seda, kuidas elavad siinsete kanalite ääres kohalikud elanikud. Nemad mäletavad aega, mil nende naabruskonnas polnud veel ei turiste ega viie tärni hotelle. Nende enda elu pole siiski vahepeal oluliselt muutunud. Kuigi mõned neist on saanud tööd hotellides või turismifirmades, on nende kultuur ja igapäevaelu üldjoontes endiseks jäänud. Nad hoolitsevad ikka oma riisipõldude ja kookosesalude eest ning teenivad lisa kalapüügi ja -müügiga.

Kalapüük vesistus

Kalapüük on siin kandis osa elust. See, kuidas naised paljaste kätega kirikala püüavad, on vaatepilt, mida ei pruugi just igal pool näha. Sri lanka kirikala, keda elab vaid Kerala vesistus, on delikatess nii indialastele endile kui ka turistidele. Kala otsides kahlavad naised vees, kaasas potid. Märganud inimest, ujuvad kalad sügavamale ning peidavad oma pea mudasse. See trikk neid aga ei päästa, sest naised tunnevad, kui jalg vastu kala puutub. Seejärel kahmavad nad kiiresti pahaaimamatust kalast kinni ning heidavad oma vingerdava saagi vee peal hulpivasse potti. Kui kalu on parasjagu, minnakse randa tagasi, kus ostjad juba pikisilmi ootavad. Suuremad ja kallimad kalad lähevad viie tärni hotellidesse, väiksemad aga neile, kel vähem raha.

Kalavõrgud

Üks tavapärasemaid vaatepilte Kerala vesistus on kaunid hiina tüüpi kalapüügivahendid, mis meelitavad ligi ka turiste.

Arvatakse, et esimesed niisugused võrgud tõid Cochinisse (praegune Kochi) hiina kaupmehed Hubilai-khaani õukonnast enne 15. sajandit. Neid kalapüügivahendeid kasutasid alguses hiinlased, hiljem aga portugallastest asunikud. Hiinapäraste võrkudega teenivad endale elatist paljud india kalurid ning tänu nendele saavad söönuks lugematud inimesed, just nii nagu ka rohkem kui 600 aastat tagasi. Ühe võrguga püütud saak võib tegelikult ära toita terve küla. Just nendest kuivama pandud võrkudest armastavad turistid Keralas päikeseloojangu taustal pilti teha.

Siiski pole fotod kalavõrkudest ainsad, mis turiste Kerala vetele meelitavad. Üks tõmbenumber on ka traditsiooniline maopaatide regatt, mida tuleb igal aastal vaatama tuhandeid inimesi.

Maopaatide võistlus

Maopaatideks kutsutakse pikki ja kitsaid kanuusid, mille ahter näeb välja nagu kobra kael ning sellest ka nimi. Vanadel aegadel kasutasid siinsed kuningad neid paate saagikoristusjärgsel sõjapidamisel. Pärast sõjategevuse lakkamist vähenes aga vajadus nende paatide järele. Siis võis neid uhkeid aluseid näha vett kündmas vaid templipidustuste ajal. Paadid ehiti ja mehitati ülespuhutud pidulikkusega ning neid eksponeeriti kui kohalikku kultuuripärandit. Lisaks sellele korraldati pidustuste ajal kõrgete isikute auks paadivõistlusi. Sellest traditsioonist, millele pandi algus umbes tuhat aastat tagasi, peetakse visalt kinni veel praegugi.

Tavaliselt võtab võistlusest osa kuni 20 paati ning igaühes on 100 kuni 150 meest. Võistlejad istuvad oma lühikeste aerudega kahes reas. Neli pikemate aerudega tüürimeest seisavad aga paadi ahtris ja tüürivad paati. Paadi keskosas seisab veel kaks meest, kes taovad puust keppidega vastu plaati, et aerutajad löögi taktis sõuda saaksid. Lisaks ergutab aerutajaid paadis veel vähemalt pooltosinat meest, kes plaksutavad, vilistavad, karjuvad ja laulavad, et meeskond oma tempot ei aeglustaks. Kui finišijoon juba lähedal on, hakkavad mehed igaüks omas taktis sõudma, pannes mängu kogu oma jõu.

Aastal 1952 külastas Kerala vesistu tähtsaimat linna Alleppeyd India esimene peaminister Jawaharlal Nehru, kellele avaldas kohalik paadivõistlus suurt muljet. Tema vaimustus oli nii suur, et ta ei hoolinud isegi oma turvalisusest ja hüppas esikoha võitnud paati ning hakkas koos aerutajatega plaksutama ja laulma. Pöördunud tagasi Delhisse, saatis Nehru Keralasse kingituse – hõbedast valmistatud väikese maopaadi, kus oli tema allkirjaga pühendus: „Erakordse paadivõistluse võitjatele.” Seda hõbepaati kasutatakse iga-aastasel Nehru võistlusel auhinnana. Neid võistlusi käivad vaatamas sajad tuhanded inimesed ning neil päevil hakkavad Kerala vaikselt voolavad veed lausa keema.

Vetel liuglevad luksushotellid

Maopaadid pole ainsad Kerala alused, mis turistidele huvi pakuvad. Järjest populaarsemaks on muutumas vanad riisiveopaadid, mis on ehitatud ümber luksuslikeks paatmajadeks.

Kuigi paljud turistide kasutuses olevad paadid on uued, on nende jaoks ümber ehitatud ka üle saja aasta vanuseid riisiveopaate. Algul kutsuti neid kettuvallam’iteks, mis tähendab ’punutud paat’. Paadid olid tehtud tervenisti leivapuu laudadest ning neid hoidsid koos kookoskiust nöörid, ilma et nende valmistamisel oleks kasutatud ainsatki naela. Alguses veeti nende paatidega külast külla riisi ja muud kaupa ning kaugematesse paikadesse vürtse. Ent moodsate kaubaveovahendite kasutusele võtmisega ei läinud neid vanu paate enam tarvis. Siis aga tuli ühele nutikale ettevõtjale idee teha need paadid turistide tarbeks ümber paatmajadeks. Neid paate, kus on nüüd palkon, magamistoad koos duširuumiga ning kaunilt möbleeritud elutoad, võib kutsuda ujuvateks hotellideks. Paatmajas on ka teenindaja, kes võib juhtida paati, kuhu iganes külastajad soovivad, ning valmistada ükskõik millist rooga.

Õhtu saabudes pannakse paatmajad ankrusse kalda lähedale, või kui külastajad soovivad, ka rahulikumasse ja privaatsemasse paika kas või järve keskele. Seal saab nautida lummavat vaikust, mida katkestavad vaid üksikute unetute kalade sulpsatused.

Ent mitte kogu Kerala vesistu ümberkaudne elu pole nii tüüne. „Inimeste püüdjad” on virged ja tegutsemas.

„Inimeste püüdmine” Keralas

Väljendit „inimeste püüdjad” kasutas Jeesus, kui ta rääkis kaluritega, kes said tema järelkäijateks. Ta ütles: „Tulge minu järele ja ma teen teid inimeste püüdjaiks!” Jeesus pidas silmas inimeste jüngriteks tegemise tööd (Matteuse 4:18, 19; 28:19, 20). Seda tööd teevad Jehoova tunnistajad kõikjal maailmas, ka Kerala vesistu ümbruses.

Kerala osariigis on 132 Jehoova tunnistajate kogudust, neist 13 vesistu piirkonnas. Paljud nende koguduste liikmed on ameti poolest kalurid. Kalal olles rääkis üks Jehoova teenija Jumala Kuningriigist oma kaaslasele. Peagi märkas see mees vahet oma kiriku ja Piibli õpetuste vahel. Piibli vastu hakkasid huvi tundma ka tema naine ja neli last. Perega alustati piibliuurimist. Pere on kiiresti edenenud ning nüüd on neli kuuest pereliikmest ristitud. Ka kahel veel ristimata lapsel on eesmärk Jehoovat teenida.

Kord sõitsid ühe Jehoova tunnistajate koguduse liikmed paadiga väikesele vesistu saarele kuulutama. Kuna paadid sõidavad sellele saarele harva, kutsuvad kohalikud saart kadamakudi’ks, mis tähendab ’tulija jääb lõksu’. Sellel saarel kohtusid tunnistajad Johny ja tema naise Raniga. Kuigi mees ja naine on mõlemad sünni poolest katoliiklased, olid nad seotud meditatsioonikeskusega ning annetasid sellele kogu oma raha. Johny tundis Piibli sõnumi vastu suurt huvi ja nii alustati temaga uurimist. Mees hakkas oma äsjaleitud usust teistelegi rääkima. Piibli tõde aitas tal vabaneda suitsetamisest ja alkoholi kuritarvitamisest.

Kuna töö, mida Johny tegi, oli Piibliga vastuolus, tuli ta sellelt töölt ära. Alguses oli ta seepärast küll materiaalses kitsikuses, kuid peagi õnnestus tal hakata raha teenima krabipüügi ja -müügiga. Johny ristiti 2006. aasta septembris ning tema naine ja kaks last ristiti aasta hiljem. Väljavaade elada igavesti paradiisis maa peal on muutnud nende maailmavaadet täielikult (Laul 97:1; 1. Johannese 2:17).

Külaskäik Kerala vesistusse on tõepoolest nauditav, ja seda mitte ainult huvitavate kalavõrkude, maopaatide ja ujuvate majade tõttu, vaid ka tänu sealsetele „inimeste püüdjatele”, ustavatele Jehoova teenijatele.

[Kaart lk 22, 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

INDIA

KERALA

[Pilt lk 23]

Kalapüük on Keralas osa igapäevaelust

[Allikaviide]

Pilt üleval: Salim Pushpanath

[Pilt lk 23]

Naised paljaste kätega kalu püüdmas

[Pilt lk 24]

Maopaatide võistlus

[Pilt lk 24]

Kettuvallam

[Pilt lk 24, 25]

Paatmaja

[Pilt lk 24, 25]

Johny ja ta naine Rani

[Piltide allikaviide lk 24]

Salim Pushpanath