„Ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid!” (Laul 77:13)

MIDA ARVATAKSE.

Mediteerimisel on mitmeid vorme, millest paljude juured on vanades idamaade religioonides. Kirjanik J. Krishnamurti on öelnud: „Selleks, et selgelt näha, peab mõistus olema tühi.” Tema sõnad peegeldavad seisukohta, et pea mõtetest tühjendamine, keskendudes mingitele sõnadele või piltidele, aitab saavutada sisemist rahu, mõtteselgust ja vaimset valgustatust.

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Piiblis toonitatakse mõtisklemise tähtsust (1. Timoteosele 4:15). Erinevalt mediteerimisest ei tähenda selline mõtlus pea tühjendamist mõtetest ega mingi sõna või fraasi kordamist, mida meditatsioonis nimetatakse mantraks. Mõtisklemine, millele Piibel ergutab, on sihikindel mõtlemine näiteks sellistel kasulikel teemadel, nagu Jumala omadused, põhimõtted ja loomistöö. „Ma mõtisklen kõiki su tegusid, ma mõlgutan meeles su käte töid,” palvetas ustav jumalateenija (Laul 143:5). Samuti ütles ta: „Sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal!” (Laul 63:7).

„Õige süda mõtleb, mida vastata, aga õelate suu purskab kurjust!” (Õpetussõnad 15:28)

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Õigel viisil mõtisklemine annab meile rikka sisemaailma, tasakaalukuse ja moraalse tugevuse, mis lisab sügavust ja tarkust meie kõnele ja käitumisele (Õpetussõnad 16:23). Niisugune mõtisklemine edendab õnnelikku ja sisukat elu. Laul 1:3 ütleb inimese kohta, kel on harjumus Jumala peale mõelda: „Ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda!”

Mõtisklemine aitab meil ka parandada arusaamisvõimet ja mälu. Näiteks, kui uurime mõnda loomistöö tahku või Piibli teemat, võime teada saada mitmeid huvitavaid fakte. Nende faktide üle mõtiskledes näeme, kuidas need on seotud omavahel ja sellega, mida me juba varem teadsime. Nagu ehitaja, kes valmistab erinevatest materjalidest kauni hoone, võimaldab mõtisklemine meil panna faktid kokku ühtseks tervikuks.

„Süda on kavalam kõigist ja ravimatu — kes seda mõistab?” (Jeremija 17:9)

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

„Seestpoolt, inimese südamest, lähtub kahjulikke arutlusi, mille tagajärjeks on hooramised, vargused, mõrvad, abielurikkumised, himustamised, kurjad teod, pettus, häbitu käitumine, kade silm, . . . ebamõistlikkus” (Markuse 7:21, 22). Erinevalt mediteerimisest tuleb meil mõtiskledes oma mõtteid suunata. Vastasel juhul võivad ebaõiged mõtted toita kahjulikke himusid, mis võivad väljuda kontrolli alt ja viia halbade tegudeni (Jaakobuse 1:14, 15).

Seega, mediteerimise asemel õhutab Piibel meid hoopis mõtisklema selle üle „mis on tõene, . . . mis on õige, mis on puhas, mis ergutab armastusele, millest räägitakse head, mis on vooruslik ja mis on kiiduväärne” (Filiplastele 4:8, 9). Kui me selliseid häid mõtteid oma mõistusse külvame, lõikame selle tulemusel vilja, milleks on ilusad isikuomadused, heatahtlik kõnemaneer ja soojad suhted kaasinimestega (Koloslastele 4:6).