2. Peetruse 1:1–21
1 Siimon Peetruselt, Jeesus Kristuse orjalt ja apostlilt, neile, kellel on tänu meie Jumala ja Jeesus Kristuse, meie päästja õiglusele sama kallis usk nagu meilgi.
2 Saagu teile osaks veel rohkem armu* ja rahu, kui õpite Jumalat ning meie isandat Jeesust üha paremini tundma.+
3 On ju Jumala vägi kinkinud meile kõik vajaliku, et võiksime Jumalat pühendumusega teenida, sest me oleme õppinud tundma teda, kes meid on kutsunud+ oma auhiilguse ja vooruslikkusega.
4 Nõnda on ta kinkinud meile kallid ja suurepärased tõotused,+ et te nende tõotuste kaudu saaksite Jumala-sarnasteks vaimolenditeks,+ kui olete põgenenud rikutuse eest, mis maailmas valede soovide tõttu valitseb.
5 Just sel põhjusel pingutage,+ et täiendada oma usku vooruslikkusega,+ vooruslikkust teadmistega,+
6 teadmisi enesevalitsusega, enesevalitsust+ vastupidavusega, vastupidavust pühendumusega Jumalale,+
7 pühendumust Jumalale vennaliku armastusega, vennalikku armastust armastusega kõikide vastu.+
8 Kui teil seda kõike on, ja lausa rikkalikult, siis ei saa te jääda loiuks ja viljatuks+ meie isandat Jeesus Kristust üha paremini tundma õppides.
9 Aga kellel seda kõike pole, on pime, sest ta on sulgenud silmad valguse ees,*+ ning ta on unustanud, et ta on oma varasematest pattudest puhtaks saanud.+
10 Seepärast, vennad, tehke kõik endast olenev, et jääda kutsutute+ ja valitutena ustavaks, sest kui teil seda kõike on, ei lange te iial+
11 ning teil on suur au saada meie isanda ja päästja Jeesus Kristuse igavesse kuningriiki*.+
12 Seepärast tahan ma kõike seda teile alati meelde tuletada, kuigi te seda juba teate ja püsite kindlalt tões, mida te olete tundma õppinud.
13 Ma pean õigeks teid meeldetuletustega ergutada,+ kuni olen selles telgis*,+
14 sest ma tean, et mu telk võetakse varsti maha, nagu meie isand Jeesus Kristus on mulle teada andnud.+
15 Ma teen kõik, mis suudan, et te pärast minu lahkumist võiksite kõike seda meenutada.
16 Rääkides teile meie isanda Jeesus Kristuse väest ja kohalolekust, ei tuginenud me kavalalt sepitsetud valejuttudele, vaid me oleme tema ülevust oma silmaga näinud.+
17 Ta sai Jumala, Isa austuse ja ülistuse osaliseks, kui auhiilguse Jumal lausus talle: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel.”+
18 Jah, neid sõnu me kuulsime taevast, kui olime koos temaga pühal mäel.
19 Seepärast me oleme prohvetlikus sõnas veelgi kindlamad. Te teete hästi, kui panete seda tähele otsekui lampi,+ mis särab pimedas paigas, teie südames, kuni päev koidab ja koidutäht+ tõuseb.
20 Ennekõike aga teadke, et ükski prohvetikuulutus pühakirjas ei põhine kellegi isiklikel ideedel.
21 Sest ühtki prohvetikuulutust pole iial lausutud inimese tahtel,+ vaid inimesed on rääkinud seda, mida nad on pühast vaimust juhituna* saanud Jumalalt.+
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „ärateenimata lahkust”, „ülimat headust”.
^ Teine võimalik tähendus: „on pime, lühinägelik”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsusse”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)
^ St maises kehas.
^ Sõna-sõnalt „kantuina”.