Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”.

oma linna. St Kapernauma, mis oli Jeesuse sagedane peatuspaik Galilea piirkonnas. (Mt 4:13; Mr 2:1.) Selle linna lähedal asusid Naatsaret, kus Jeesus üles kasvas; Kaana, kus ta muutis vee veiniks; Nain, kus ta äratas üles lesknaise poja; ja Betsaida, kus ta toitis ime läbi 5000 meest ja taastas pimeda mehe nägemise.

Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.

kodus. Kolme aasta jooksul alates oma teenistuse algusest tegutses Jeesus põhiliselt Galileas ja selle ümbruses. Ta elas Kapernaumas, ilmselt Peetruse ja Andrease juures. (Mr 1:29; vt Mt 9:1 kommentaari.)

läbi kivikatuse. Loo halvatud mehe tervendamisest panid kirja Matteus (9:1–8), Markus (2:1–12) ja Luukas. Jutustused täiendavad üksteist. Matteus ei maini, et mees lasti läbi katuse alla. Markus seevastu selgitab, et mehe sõbrad võtsid katuse lahti, tegid sinna augu ja lasid halvatu kanderaamiga alla. Luuka ülestähenduse kohaselt lasti mees alla „läbi kivikatuse”. (Vt Mr 2:4 kommentaari.) Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „kivikatus” (kéramos), võib tähendada ka „katusekivi”. See võib viidata ka savile, millest neid kive tehti. Selles salmis on see sõna mitmuses ja seega paistab, et siin mõeldakse katusekive. On tõendeid, et Iisraelis kasutati vanasti katusekive. Piibel ei ütle, milline see katus täpselt oli. Võib-olla asetati katusekivid muldkatuse peale või pandi hoopis kuidagi selle sisse. Igal juhul on näha, et halvatu sõbrad nägid kõvasti vaeva, et teda Jeesuse juurde tuua. Sellest ilmnes nende tugev usk ja ka kõik kolm evangeeliumikirjutajat mainivad, et Jeesus nägi nende usku. (Lu 5:20.)

võtsid ... katuse lahti, tehes sinna augu. Esimese sajandi Iisraelis oli paljudel majadel lame katus, kuhu pääses kas trepist või siis õuest redeliga. Markuse ülestähendus ei täpsusta, millest oli tehtud selle maja katus. Sageli tehti katuseid nii, et kaeti puidust katusetalad okste, pilliroo ja mullakihiga, mis omakorda kaeti savimördiga. Mõnikord kasutati ka katusekive. Luuka ülestähenduse kohaselt lasti mees alla „läbi kivikatuse”. (Vt Lu 5:19 kommentaari.) Halvatud mehe sõbrad said hõlpsasti teha piisavalt suure avause, kustkaudu kanderaam rahvast täis tuppa lasta.

nende usku nägi. Vt Mt 9:2 kommentaari.

Mu laps. Vt Mt 9:2 kommentaari.

mu laps. Võib tõlkida ka „mu poeg”. Need sõnad väljendasid soojust. (2Ti 1:2; Tt 1:4; Flm 10.)

Nende usku nähes. Mitmuslik asesõna „nende” näitab, et Jeesus ei pannud tähele mitte ainult halvatu, vaid ka tema toojate usku.

kirjatundjad. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kirjatundja”.

kirjatundjad. Algselt käis see sõna pühakirja ümberkirjutajate kohta, kuid Jeesuse ajal nimetati kirjatundjateks mehi, kes tundsid hästi Moosese seadust ja õpetasid seda.

sai ... aru. Sõna-sõnalt „tundis ... oma vaimus”. Kreeka sõna pneúma (vaim) viitab ilmselt Jeesuse tajuvõimele. Tekstis Jes 11:2, 3 öeldakse messia kohta, et „tema peale tuleb Jehoova vaim” ja seega „ei mõista ta kohut selle järgi, mida ta silmad näevad”. Seetõttu suutis Jeesus näha teiste mõtteid, seesmisi arutlusi ja motiive. (Joh 2:24, 25.)

Mida on ... kergem öelda. Kes tahes võiks väita, et ta suudab patte andeks anda, sest selle väite kinnituseks poleks tal vaja esitada ühtegi nähtavat tõendit. Öelda „tõuse üles ... ja kõnni” oleks hulga raskem, sest see nõuaks ütlejalt imetegu. Jeesuse ime tegi kõigile selgeks, et tal on voli patte andeks anda. See lugu ja ka tekst Jes 33:24 näitavad seost haiguste ja meie patususe vahel.

Inimesepojal. Vt Mt 8:20 kommentaari.

maa peal patte andeks anda ... Vt Mt 9:6 kommentaari.

patte andeks anda ... Mõttepunktid näitavad, et Jeesus jättis lause pooleli. Seejärel tervendas ta halvatu kõigi silme all. Sellega ta tõendas, et tal on voli patte andeks anda.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

mere. Mõeldakse Galilea merd. (Mr 1:16; vt Mt 4:18 kommentaari.)

Galilea mere. Põhja-Iisraelis asuv mageveejärv (kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „meri”, võib tähendada ka järve). Seda veekogu on veel nimetatud Kinnereti mereks (4Mo 34:11), Genneesareti järveks (Lu 5:1) ja Tiberiase mereks (Joh 6:1). See asub keskmiselt 210 m alla merepinna ning selle pikkus põhjast lõunasse on 21 km ja laius 12 km. Järve suurim sügavus on 48 m. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres”.)

Leevit. Paralleeltekstis Mt 9:9 kutsutakse seda jüngrit Matteuseks. Viidates temale kui endisele maksukogujale, kasutavad Markus ja Luukas nime Leevi (Lu 5:27, 29); rääkides temast kui apostlist, kasutavad nad aga nime Matteus (Mr 3:18; Lu 6:15; Ap 1:13). Pühakiri ei täpsusta, kas Leevil oli nimi Matteus juba enne Jeesuse jüngriks saamist. Markus on ainus evangeeliumikirjutaja, kes mainib, et Matteus Leevi oli Alfeuse poeg. (Vt Mr 3:18 kommentaari.)

Alfeuse. Tõenäoliselt mitte sama Alfeus, keda mainitakse tekstis Mr 3:18. (Vt Mr 3:18 kommentaari.) Tolle Alfeuse poeg oli Jaakobus, üheksas apostel 12 apostli loetelus. (Mt 10:3; Lu 6:15.)

tollihoones. Võib tõlkida ka „tollihoone juures” või „tollis”. See võis olla väike ehitis või varjualune, kus maksukoguja istus ning kogus makse ekspordilt, impordilt ja transiitkaupadelt. Leevi (Matteus) töötas tollihoones kas Kapernaumas või selle lähedal.

Järgne mulle! Selles üleskutses kasutatud kreeka verbi põhitähendus on „järgnema, saatma”. Siin on aga kasutatud seda tähenduses „jünger olema”.

Alfeuse poeg Jaakobus. Ilmselt sama jünger, keda kutsutakse tekstis Mr 15:40 Jaakobus Nooremaks. Üldiselt arvatakse, et Alfeus on sama kes Kloopas (Joh 19:25), mis tähendaks, et ta oli „teise Maarja” abikaasa. (Mt 27:56; 28:1; Mr 15:40; 16:1; Lu 24:10.) Siin mainitud Alfeus ei ole ilmselt sama kes tekstis Mr 2:14 mainitud Leevi isa Alfeus.

Alfeuse poeg Jaakobus. Ilmselt sama jünger, keda kutsutakse tekstis Mr 15:40 Jaakobus Nooremaks. Üldiselt arvatakse, et Alfeus on sama kes Kloopas (Joh 19:25), mis tähendaks, et ta oli „teise Maarja” abikaasa. (Mt 27:56; 28:1; Mr 15:40; 16:1; Lu 24:10.) Siin mainitud Alfeus ei ole ilmselt sama kes tekstis Mr 2:14 mainitud Leevi isa Alfeus.

einestas Jeesus. Võib tõlkida ka „külitas Jeesus laua ääres”. Laua ääres külitamine koos kellegagi näitas lähedast sõprust. Seepärast ei söönud Jeesuse päevil elanud juudid kunagi ühes lauas koos mittejuutidega.

tema majas. St Leevi majas. (Mt 9:10; Lu 5:29.)

maksukogujaid. Vt Mt 5:46 kommentaari.

patuseid. Vt Mt 9:10 kommentaari.

patuseid. Piibel näitab, et kõik inimesed on patused. (Ro 3:23; 5:12.) Selle sõna siinne tähendus on aga kitsam, viidates ilmselt neile, kes elavad patust elu, st kelle eluviisi iseloomustavad moraali- või seadusvastased teod. (Lu 7:27–39; 19:7, 8.) Sama väljendit kasutati ka mittejuutide kohta ja variserid kasutasid seda juutide kohta, kes ei järginud rabiinlikke traditsioone. (Joh 9:16, 24, 25.)

maksukogujad. Paljud juudid kogusid makse Rooma võimude ülesandel. Inimesed vihkasid neid, sest nad mitte ainult ei teinud vihatud võõrvõimuga koostööd, vaid ka küsisid rohkem, kui ametlik maksumäär ette nägi. Juudid üldiselt vältisid maksukogujaid ning panid nad ühele pulgale prostituutide ja teiste patustega. (Mt 11:19; 21:32.)

maksukogujatega. Vt Mt 5:46 kommentaari.

maksukogujad. Paljud juudid kogusid makse Rooma võimude ülesandel. Inimesed vihkasid neid, sest nad mitte ainult ei teinud vihatud võõrvõimuga koostööd, vaid ka küsisid rohkem, kui ametlik maksumäär ette nägi. Juudid üldiselt vältisid maksukogujaid ning panid nad ühele pulgale prostituutide ja teiste patustega. (Mt 11:19; 21:32.)

tavaks paastuda. Vt Mt 6:16 kommentaari.

paastute. Paast on toidust loobumine teatud ajaks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Paast”.) Jeesus ei käskinud oma jüngritel paastuda. Samas ta ka ei keelanud seda teha. Moosese seaduse ajal alandusid õige meelsusega juudid Jehoova ees ja paastusid. Paastumisega väljendasid nad ka patukahetsust. (1Sa 7:6; 2Aj 20:3.)

peigmehe sõpradel. Vt Mt 9:15 kommentaari.

peigmehe sõbrad. Sõna-sõnalt „pruutkambri pojad”. Kõnekujund, mis käib pulmakülaliste, aga eriti peigmehe sõprade kohta.

veini ... nahklähkritesse. Vt Mt 9:17 kommentaari.

veini ... nahklähkritesse. Piibliaegadel hoiti veini nahklähkrites. (Jos 9:4.) Veinilähkrite valmistamiseks kasutati mõne kodulooma, näiteks lamba või kitse kogu nahka. Vanad veinilähkrid muutusid jäigaks ja kaotasid elastsuse. Uued veinilähkrid olid aga elastsed ning pidasid vastu survele, mida värske veini käärimisprotsess neile avaldas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Veinilähker”.)

hingamispäeval. Vt „Sõnaseletusi”.

läbi viljapõldude. Vt Mt 12:1 kommentaari.

üle viljapõldude. Ilmselt mööda põldudevahelist jalgteed.

pole ... lubatud. Vt Mt 12:2 kommentaari.

mis pole hingamispäeval lubatud. Jehoova keelas iisraellastel hingamispäeval töötada. (2Mo 20:8–10.) Juudi usujuhid võtsid endale õiguse defineerida, mis on töö. Nad süüdistasid Jeesuse jüngreid viljalõikamises (katkumine) ja viljapeksus (käte vahel hõõrumine). (Lu 6:1, 2.) Aga see määratlus läks üle selle, mida Jehoova oli keelanud.

jutustus ... Ebjatarist. Siin kasutatud kreeka eessõna epí võib märkida aega või ka kohta, sealhulgas kirjakohta pühakirjas. Suurem osa tõlkijatest ütleb selles salmis „Ebjatari ajal”. Võttes aga arvesse, mida öeldakse kommentaaris peapreester Ebjatarist, on tõenäolisem, et see eessõna märgib siin pigem kohta, st kirjakohta, kuna Jeesus viitas jutustusele, millest räägitakse 1Sa 21:1–6. Sarnane grammatiline struktuur on kreekakeelses tekstis ka kirjakohtades Mr 12:26 ja Lu 20:37, kus paljudes tõlgetes on kasutatud vastet „lugu”.

peapreester Ebjatarist. Siin kasutatud kreeka sõna võib tõlkida nii vastega „ülempreester” kui ka „peapreester”. Ebjatari kohta sobib viimane paremini, sest kõnesoleva sündmuse ajal oli ülempreestriks tema isa Ahimelek. (1Sa 21:1–6.) Ebjatari mainitakse esimest korda pärast seda, kui on räägitud, kuidas Taavet läks Jumala kotta ja sõi ära vaateleivad. Ilmselt oli Ebjatar ülempreestri pojana juba sel ajal silmapaistev preester ehk peapreester. Ta oli Ahimeleki poegadest ainus, kes pääses eluga edomlase Doegi korraldatud tapatalgutest. (1Sa 22:18–20.) Hiljem, ilmselt Taaveti valitsusajal, sai temast ülempreester. Kuid ka vaste „ülempreester” oleks selles salmis võimalik, sest kreeka väljend, mis on tõlgitud vastega „jutustus”, võib tähendada pikemat tekstilõiku ja hõlmata 1. Saamueli peatükke 21–23, kus räägitakse mitu korda Ebjatarist, kellest hiljem sai kõrge positsiooniga preester. Osa kreeka keele õpetlasi eelistab vastet „ülempreester Ebjatari ajal”, sest see väljend võib viidata ka pikemale ajalõigule, sealhulgas ajale, mil Ebjatar oligi ülempreester. Olgu seletus milline tahes, võime olla kindlad, et Jeesuse ütlus oli ajaloofaktidega kooskõlas.

Jumala kotta. Mõeldakse kogudusetelki. Sündmus, millele Jeesus viitab (1Sa 21:1–6), toimus siis, kui kogudusetelk asus Noobis, mis omakorda asus ilmselt Benjamini suguharu territooriumil ja Jeruusalemma lähedal. (Vt lisa B7 väiksemat pilti.)

vaateleivad. Vt Mt 12:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaateleivad”.

vaateleivad. Vastav heebrea väljend tähendab sõna-sõnalt „palgeleivad”. Need leivad pandi alalise ohvrina justkui Jehoova palge ette. (2Mo 25:30; vt „Sõnaseletusi” ja lisa B5.)

hingamispäeva isand. Nimetades end nii (Mt 12:8; Lu 6:5), näitas Jeesus, et tal on voli teha hingamispäeval tööd, mida on käskinud teha tema taevane isa. (Vrd Joh 5:19; 10:37, 38.) Jeesus tegi hingamispäeval mõned oma kõige tähelepanuväärsemad imeteod, näiteks tervendas haigeid. (Lu 13:10–13; Joh 5:5–9; 9:1–14.) See näitas, millist leevendust ta toob rahvale oma kuningavalitsuse ajal, mis on otsekui hingamispäeva puhkus. (Heb 10:1.)