Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Osɔfonukpa Ní Bu Yesu Fɔ Lɛ

Osɔfonukpa Ní Bu Yesu Fɔ Lɛ

Osɔfonukpa Ní Bu Yesu Fɔ Lɛ

YƐ November afi 1990 lɛ mli lɛ, hii komɛi ni miitsu nii yɛ shwɛmɔhe ko, kɛ gbɛ ko ni kɛ Blema Yerusalem Maŋtiase lɛ wuoyigbɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomita kome lɛ nɔ lɛ yana nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ waa. Katapila ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ jwa blema tɛkplo ko ni afu mɛi yɛ mli lɛ yɛ oshara naa. Akɛ shikpɔŋ ni tɛkplo lɛ yɔɔ nɔ lɛ tsu nii akɛ gɔɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 D.Ŋ.B. kɛyashi klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. Nɔ ni mɛi ni tsaa shi kɛtaoɔ blema nibii lɛ yana yɛ nakai tɛkplo lɛ mli lɛ yɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ.

Adekai bibii 12 ni akɛ gbohii awui toɔ mli yɔɔ tɛkplo lɛ mli, ni bɔ ni ebaa lɛ ji akɛ, kɛ́ afu mɔ ko aaafee afi sɛɛ ni ekpɔtɔ lɛ, aloɔ ewui lɛ atoɔ nakai adekai lɛ amli. Gbɛi ni aŋma yɛ adekai nɛɛ ateŋ ekome ni akpɛ lɛ fɛfɛo lɛ he ji Yehosef bar Caiapha (Kaiafa bi Yosef), ni adeka nɛɛ fata adekai ni akɛ gbohii awui toɔ mli ni yɔɔ fɛo waa ni ána lɛ ahe.

Gbɛi ni yɔɔ adeka lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ ekolɛ nakai tɛkplo lɛ mli afũ osɔfonukpa ni kwɛ kojomɔ sane ni he hiaa fe fɛɛ ni ji Yesu Kristo kojomɔ lɛ nɔ lɛ yɛ. Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus tsɛ́ osɔfonukpa nɛɛ akɛ “Joseph [Yosef] ní atsɛ́ɔ lɛ Caiapha [Kaiafa].” Gbɛi ni akɛtsɛ́ lɛ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli ji Kaiafa. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu nuu nɛɛ he? Ni mɛni kanya lɛ ni ebu Yesu fɔ?

Eweku kɛ Eshihilɛ Mli Saji

Kaiafa kɛ Hana ní lɛ hu eji osɔfonukpa lɛ biyoo hi shi. (Yohane 18:13) Akɛni wekui enyɔ lɛ fɛɛ miisumɔ koni amɛná nɔmimaa akɛ wekukpãa ni baakã amɛteŋ lɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha amɛ fɛɛ hewɔ lɛ, ekolɛ beni ato gbalashihilɛ nɛɛ he gbɛjianɔ lɛ, amɛmɛ ni afii komɛi shwie mli dani amɛkpee amɛhe. Ni tsɔɔ akɛ wekui enyɔ lɛ to amɛtsui shi ni amɛpɛi amɛ wekutɔkpãai lɛ amli amɛkwɛ akɛ amɛjɛ osɔfoi awekui amli diɛŋtsɛ lo. Ekã shi faŋŋ akɛ, wekui enyɔ lɛ fɛɛ yɛ nii, ni amɛji hiɛnaanɔbii hu, ni eeenyɛ eba akɛ tsũi kɛ shikpɔji babaoo ni amɛyɔɔ yɛ Yerusalem niiaŋ lɛ ni ha amɛná nii babaoo. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Hana tao ni ená nɔmimaa akɛ mɔ ni baatsɔ eshabi lɛ baafee mɔ ko ni kɛ́ eba lɛ maŋkwramɔŋ saji lɛ, ebaanyɛ ekɛ ehe afɔ̃ enɔ tamɔ enaanyo. Etamɔ nɔ ni Kaiafa kɛ Hana fɛɛ ji Sadukifoi akuu ni ná mɛi anɔ hewalɛ waa lɛ mlibii.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:17.

Akɛni Kaiafa jɛ osɔfoi aweku ko ni ehé gbɛi waa mli hewɔ lɛ, ekolɛ akɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ kɛ amɛshishitsɔɔmɔ tsɔse lɛ. Ekolɛ beni ebɔi osɔfoyeli yɛ sɔlemɔwe lɛ, no mli lɛ eye afii 20, ni kɛlɛ aleee afii abɔ ni eye dani ebatsɔ osɔfonukpa.

Osɔfonukpai

Beni aje osɔfonukpayeli lɛ shishi lɛ, no mli lɛ osɔfonukpa weku lɛ mli ajɛɔ awoɔ osɔfonukpa, ni mɔ lɛ yeɔ osɔfonukpa kɛyashiɔ egboɔ. Shi yɛ afi 100 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, Hasmonbii lɛ fite osɔfonukpayeli gbɛjianɔtoo lɛ. * Sɛɛ mli lɛ, ebafee faŋŋ akɛ Herode Kpeteŋkpele lɛ ji mɔ ni halaa osɔfonukpai, ejaakɛ lɛ ebɔi osɔfonukpai ahalamɔ, ni lɛ nɔŋŋ ekpaa amɛ. Roma amraloi lɛ hu fee nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ.

Tsakemɔi ni tee nɔ lɛ ha atse kuu ni Ŋmalɛi lɛ wieɔ emlibii lɛ ahe akɛ “osɔfonukpai” lɛ. (Mateo 26:3, 4) Yɛ Kaiafa sɛɛ lɛ, ayɛ tsutsu osɔfonukpai komɛi yɛ nakai kuu lɛ mli, ni amɛteŋ mɔ kome ji Hana, mɔ ni eyɛ mli akɛ akpa lɛ osɔfonukpayeli moŋ, shi atee nɔ akɛ nakai sabala lɛ tsɛ́ lɛ lɛ. No mli lɛ, osɔfonukpa ni yɔɔ lɛ wekumɛi kɛ tsutsu osɔfonukpai lɛ hu awekumɛi yɛ kuu lɛ mli.

Romabii lɛ ŋmɛ Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi ní osɔfonukpai lɛ hu fata he lɛ gbɛ ni amɛkwɛ Yudea maŋ lɛ nɔ. Enɛ ha Roma nɔyeli lɛ nyɛ ekwɛ maŋ lɛ nɔ, ni awo too hu aha nɔyeli lɛ ní ehe eyahiaaa ni atsu asraafoi babaoo kɛya jɛmɛ kɛha nibii nɛɛ ahe nitsumɔ. Roma nɔyeli lɛ kpa gbɛ akɛ Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ baakwɛ koni toiŋjɔlɛ ahi maŋ lɛ mli, ní amɛtsu nibii fɛɛ hu ni nɔyeli lɛ kɛbaafɔ̃ amɛhiɛ lɛ ahe nii. Roma amraloi lɛ náaa Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi ní kpoo Roma nɔyeli lɛ ahe miishɛɛ. Shi kɛha amraloi lɛ ahilɛ-kɛhamɔ, ni ji bɔni afee ni toiŋjɔlɛ ahi nɔyeli lɛ mli hewɔ lɛ, ehe bahia koni amɛ kɛ hiɛnyiɛlɔi lɛ afee ekome.

Yɛ Kaiafa beaŋ lɛ, no mli lɛ osɔfonukpa lɛ ji Yudafoi lɛ amaŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔ. Yɛ afi 6 Ŋ.B. loo afi 7 Ŋ.B. lɛ, Kirenio ni ji Roma amralo ni kwɛɔ Syria nɔ lɛ hala Hana akɛ osɔfonukpa. Rabifoi ablema saji tsɔɔ akɛ wekui ni Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ jɛ mli lɛ ahiɛ kɔ̃ɔ nii anɔ, ni amɛwekumɛi pɛ amɛhaa amɛ hegbɛi wuji, ni amɛnyɛɔ mɛi anɔ hu yɛ nitsumɔ mli, ni asaŋ amɛyitseiaŋ wala. Woloŋmalɔ ko tsɔɔ mli akɛ, ákɛ osɔfonukpa lɛ, Hana baakwɛ koni eshabi lɛ “aná onukpayeli gbɛhe yɛ sɔlemɔwe lɛ; ejaakɛ kɛ́ Kaiafa ná hegbɛ wulu lɛ, ehe baaba sɛɛnamɔ babaoo eha Hana.”

Aaafee afi 15 Ŋ.B. ni Valerius Gratus ni ji Yudea amralo lɛ kpa Hana osɔfonukpayeli. Mɛi etɛ ní Hana binuu ko fata he baye osɔfonukpa yɛ bei srɔtoi amli, shi amɛteŋ mɔ ko yeee osɔfonukpa ni ebaatsɛ. Aaafee afi 18 Ŋ.B. ni Kaiafa batsɔ osɔfonukpa. Pontio Pilato ní awo lɛ Yudea nɔ amralo yɛ afi 26 Ŋ.B. lɛ ye amralo afii nyɔŋma, ni yɛ nakai afii lɛ amli fɛɛ lɛ, eha Kaiafa tee nɔ eye osɔfonukpa. Eyɛ mli akɛ afii abɔ ni Yesu kɛtsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, kɛ be ni ekaselɔi lɛ hu je shiɛmɔ shishi lɛ, no mli fɛɛ lɛ, Kaiafa miiye osɔfonukpa moŋ, shi Kaiafa náaa Kristofoi lɛ ashɛɛ sane lɛ he miishɛɛ.

Beni Eeshe Yesu Gbeyei lɛ, Eeshe Roma Nɔyeli lɛ Hu Gbeyei

Kaiafa bu Yesu akɛ eji mɔ ko ni téɔ naagba shi, ní he yɔɔ gbeyei. Yesu ha osɔfonukpa lɛ ná le akɛ bɔ ni etsɔɔ Hejɔɔmɔ gbi lɛ he mlai lɛ ashishi ehaa lɛ ejaaa, kɛkɛ ni eshwie jarayelɔi kɛ shika tsakelɔi lɛ kɛjɛ sɔlemɔwe lɛ, ni ejaje akɛ amɛŋɔ jɛmɛ amɛfee “ojotswalɔi abu.” (Luka 19:45, 46) Yinɔsaneŋmalɔi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ Hana kɛ eweku lɛ ji mɛi ni wo jarayelɔi ni yɔɔ sɔlemɔwe lɛ jara—ni ekolɛ no hewɔ ni Kaiafa bɔ mɔdɛŋ koni etswa Yesu naa ma lɛ. Beni osɔfonukpa lɛ tsu tsuji koni amɛyamɔ Yesu lɛ, bɔ ni Yesu wieɔ lɛ ha amɛnaa kpɛ amɛhe aahu akɛ amɛku amɛsɛɛ amɛtee kɛ amɛwaobii nyɔŋma.—Yohane 2:13-17; 5:1-16; 7:14-49.

Susumɔ nɔ ni tee nɔ beni Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ nu he akɛ Yesu etée Lazaro shi lɛ he okwɛ. Yohane Sanekpakpa lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ: “Osɔfonukpai lɛ kɛ Farisifoi lɛ tsɛ́ kpee [Akuashɔŋ lɛ, NW], ni amɛkɛɛ: Te wɔfeɔ tɛŋŋ? shi nuu nɛɛ miifee okadii srɔtoi pii. Kɛji wɔŋmɛ lɛ gbɛ nɛkɛ lɛ, mɛi fɛɛ aaahe enɔ aye; ni Romabii lɛ aaaba ni amɛaabashɔ̃ wɔmaŋ kɛ wɔshikpɔŋ lɛ fɛɛ.” (Yohane 11:47, 48) Akuashɔŋ lɛ mlibii lɛ bu Yesu akɛ eji mɔ ko ni baagba jamɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ kɛ maŋ lɛ toiŋjɔlɛ námɔ naa, ni enɛɛmɛi ji nibii ni Pilato shwa amɛ yɛ he. Kɛ́ kuu ko te shi ni Romabii lɛ susu akɛ eji maŋjwaa kuu lɛ, no baanyɛ aha amɛmli afu ni amɛkɛ amɛhe awo Yudafoi lɛ asaji amli—ni no ji nifeemɔ ko ni Akuashɔŋ lɛ bɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ koni amɛtsĩ naa.

Eyɛ mli akɛ Kaiafa ejeee he ŋwane akɛ Yesu tsu hewalɛ nitsumɔi moŋ, shi enáaa emli hemɔkɛyeli, yɛ no najiaŋ moŋ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ koni ebu hegbɛ ni eyɔɔ lɛ he ni ekaje edɛŋ. Ani ekpɛlɛ Lazaro shitee lɛ nɔ? Ákɛ Sadukifonyo lɛ, Kaiafa heee gbohiiashitee eyeee!—Bɔfoi lɛ Asaji 23:8.

Nɔ ni Kaiafa kɛɛ enanemɛi hiɛnyiɛlɔi lɛ haa anaa bɔ ni eyitsoŋ wa ha. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛjwɛŋŋ hu akɛ ehi ha wɔ akɛ mɔ kome agbo yɛ maŋ lɛ najiaŋ, fe nɔ ni maŋbii lɛ fɛɛ hiɛ aaakpãtã lɛ.” Amaniɛbɔɔ lɛ tsa nɔ akɛ: “Shi enɛ lɛ, jeee lɛ diɛŋtsɛ eto eyiŋ ewie; shi moŋ, ejaakɛ osɔfonukpa ji lɛ yɛ nakai afi lɛ nɔ hewɔ lɛ, gba egba akɛ Yesu baagbo yɛ maŋ lɛ najiaŋ; ni jeee yɛ maŋ lɛ kɛkɛ najiaŋ hewɔŋ, shi beni afee ni ebua Nyɔŋmɔ bii ni egbɛ eshwã lɛ hu naa efee ekome. Ni kɛjɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaagbe [Yesu] lɛ.”—Yohane 11:49-53.

Kaiafa leee nɔ ni wiemɔi ni jɛ enaa lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ. Akɛni no mli lɛ eji osɔfonukpa hewɔ lɛ, gba ji nɔ ni egba lɛ. * Nɔ ni egba lɛ tsɔɔ akɛ, Yesu gbele lɛ he baaba sɛɛnamɔ—shi jeee kɛha Yudafoi lɛ pɛ. Ni ekpɔmɔ afɔleshãa lɛ baaha adesai aye amɛhe kɛjɛ esha kɛ gbele nyɔŋyeli mli.

Atee Mɔ ko Yinɔ Apam Koni Agbe Lɛ

Yudafoi asɔfonukpai lɛ anaa yakpe shi yɛ Kaiafa shia lɛ koni amɛsusu gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛmɔ Yesu ni amɛgbe lɛ. Ekolɛ osɔfonukpa lɛ yɛ mli ni atsɔɔ Yuda Iskariot shika abɔ ni abaaha lɛ koni etsɔɔ Yesu sɛɛ gbɛ lɛ. (Mateo 26:3, 4, 14, 15) Bɔ ni Kaiafa yitsoŋ wa sɔŋŋ hewɔ lɛ, ená ni agbe fe mɔ kome. Amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ akɛ: ‘Ni osɔfonukpai lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ, amɛaagbe Lazaro hu; ejaakɛ ehewɔ lɛ Yudafoi lɛ ateŋ mɛi pii miihe Yesu nɔ amɛmiiye.’—Yohane 12:10, 11.

Malko ni ji osɔfonukpa lɛ nyɔŋ lɛ fata mɛi ni atsu koni amɛyamɔ Yesu lɛ ahe. Beni amɛyamɔ lɛ lɛ, amɛkpala lɛ kɛtee Hana ŋɔɔ tsutsu ni etataa edaaŋ, ni no sɛɛ lɛ, amɛ kɛ lɛ tee Kaiafa ŋɔɔ, ni no mli lɛ etsɔ hiɛ ebua Yudafoi onukpai lɛ anaa koni amɛye sane yɛ nyɔɔŋteŋ, tsɛbelɛ mla eŋmɛɛɛ gbɛ nakai.—Mateo 26:57; Yohane 18:10, 13, 19-24.

Beni mɛi ni yaye amale odasei amɛshi Yesu lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee po lɛ, no ejeee Kaiafa nijiaŋ wui. Osɔfonukpa lɛ le bɔ ni mɛi ni ekɛ amɛ tee apam lɛ buɔ mɔ ko ni tsɛ́ɔ ehe Mesia lɛ amɛhaa. No hewɔ lɛ, ebi Yesu kɛji ekɛɛ Mesia ji lɛ. Yesu jie lɛ naa akɛ enaafolɔlɔi lɛ baana lɛ akɛ “etá hewalɛ ninejurɔ nɔ, ni eeba yɛ ŋwɛi atatui lɛ amli.” Bɔni afee ni eha mɛi ana akɛ eji mɔ ko ni kɛ Nyɔŋmɔjamɔ shwɛɛɛ lɛ, “osɔfonukpa lɛ gbála etadei ni ekɛɛ: Ebɔ musu! Mɛni wɔsaa wɔtaoɔ odasefoi wɔfee dɔŋŋ?” Akuashɔŋ lɛ hu fĩ esɛɛ akɛ Yesu sa gbele.—Mateo 26:64-66.

No mli lɛ, dani abaagbe mɔ ko lɛ, esa akɛ Romabii lɛ akpɛlɛ nɔ dã. Ni akɛni no mli lɛ, Kaiafa ji mlidamɔlɔ eha Romabii lɛ kɛ Yudafoi lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ lɛ ekɛ sane lɛ yafɔ̃ Pilato hiɛ. Beni Pilato bɔ mɔdɛŋ akɛ eŋmɛɛ Yesu he lɛ, ekolɛ Kaiafa fata osɔfonukpai ni bolɔ akɛ: “Sɛŋmɔ, sɛŋmɔ lɛ!” lɛ ahe. (Yohane 19:4-6) Ekolɛ Kaiafa wo asafo lɛ hewalɛ koni amɛbolɔ ni aŋmɛɛ gbɔmɔgbelɔ lɛ moŋ he fe Yesu, ni eeenyɛ eba hu akɛ efata osɔfonukpai ni kɛ osatofeemɔ jaje akɛ: “Wɔbɛ maŋtsɛ ko akɛ ja Kaisare” lɛ ahe.—Yohane 19:15; Marko 15:7-11.

Kaiafa tswa odaseyeli ni tsɔɔ akɛ atée Yesu shi lɛ efɔ̃. Ete shi ewo Petro, Yohane, kɛ Stefano hu. Kaiafa ha Saulo hu hegbɛ koni eyamɔmɔ Kristofoi fɛɛ ni enine baashɛ amɛ nɔ yɛ Damasko lɛ. (Mateo 28:11-13; Bɔfoi lɛ Asaji 4:1-17; 6:8–7:60; 9:1, 2) Shi aaafee afi 36 Ŋ.B. lɛ, Vitellius ni ji Roma amralo ni kwɛɔ Syria nɔ lɛ kpa Kaiafa osɔfonukpayeli.

Yudafoi awoji ewieee Kaiafa weku lɛ he ekpakpa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awerɛho wiemɔ ko ni yɔɔ Talmud ni aŋma yɛ Babilon lɛ mli lɛ kaneɔ akɛ: “Kpoo ha mi yɛ Hanin [Hana] weku lɛ hewɔ, kpoo ha mi yɛ amɛblɛbi” loo “heguɔgbee wiemɔi lɛ ahewɔ.” Asusuɔ akɛ “kpeei komɛi ni no mli lɛ amɛfeɔ yɛ teemɔŋ kɛtaoɔ gbɛ̀i anɔ ni amɛaatsɔ amɛkɛ nɔnyɛɛ aba gbɔmɛi lɛ anɔ” lɛ ha mɛi ye ŋkɔmɔ ní wolo lɛ wieɔ he lɛ.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Kaiafa Sane lɛ Mli

Woloŋlelɔ ko wie osɔfonukpai lɛ ahe akɛ amɛji mɛi komɛi ni “yɛ shiŋŋ, ní hiɛ tɛ̃, ní tsuɔ nii jogbaŋŋ—ni etamɔ nɔ ni amɛwóɔ amɛhe nɔ hu.” Henɔwomɔ ha Kaiafa kpoo akɛ eeekpɛlɛ Mesia lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɛi kpoo Biblia mli shɛɛ sane lɛ ŋmɛnɛ lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ, ni no ha wɔnijiaŋ miije wui. Mɛi komɛi yɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe miishɛɛ, shi amɛsumɔɔɔ ni amɛŋmɛɛ hemɔkɛyelii komɛi ni amɛyɔɔ lɛ ahe. Ekolɛ mɛi krokomɛi hu baanu he akɛ kɛ́ amɛbatsɔmɔ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ no baaba amɛ shi, ni no baaha bulɛ ni ayɔɔ kɛha amɛ lɛ aba shi. Kɛfata he lɛ, akɛni Kristofoi ashishitoo mlai lɛ hu wieɔ eshiɔ kutumpɔfoi kɛ hiɛjolɔi hewɔ lɛ, mɛi ni hiɛ sui ni tamɔ nakai lɛ nyɛɛɛ akpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ.

Ákɛ osɔfonukpa lɛ, kulɛ Kaiafa baanyɛ ni eye ebua enyɛmimɛi Yudafoi lɛ koni amɛkpɛlɛ Mesia lɛ nɔ, shi efeee nakai, yɛ no najiaŋ moŋ lɛ, eyasumɔ akɛ ená hegbɛ wulu, ni no ha ebu Yesu fɔ. Ekolɛ Kaiafa tee nɔ ete shi ewo Kristofoi lɛ kɛyashi egbo. Saji ni aŋmala ashwie shi ni kɔɔ ejeŋba he lɛ haa anaa akɛ, kɛ́ mɔ gbo lɛ, jeee ewui kɛkɛ eshĩɔ yɛ esɛɛ, shi moŋ akaiɔ lɛ hu yɛ gbɛi kpakpa loo gbɛi gbonyo ni efee lɛ hewɔ. Wɔtsɔɔ wɔnifeemɔi anɔ wɔfeɔ gbɛi kpakpa loo gbɛi gbonyo yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni ehiɛ kpaaa nɔ̃ gbɛi ni wɔfeɔ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 9 Kɛ́ ootao Hasmonbii lɛ ahe yinɔsane lɛ, no lɛ ofainɛ kwɛmɔ Buu-Mɔɔ ni je kpo yɛ June 15 afi 2001 lɛ baafa 27-30 lɛ mli.

^ kk. 19 Be ko ni tsɔ hiɛ lɛ, Yehowa tsɔ Bileam nɔ egba anɔkwa gbalɛi komɛi ni kɔɔ Israelbii lɛ ahe.—4 Mose 23:1–24:24.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Kaiafa bi Yosef

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Adeka ni akɛ gbonyo wui eto mli ni ayana lɛ

[Hei ni Mfonirii ni yɔɔ baafa 10 lɛ Jɛ]

Adeka, niŋmaa, kɛ tɛkplo he mfoniri: Courtesy of Israel Antiquities Authority