Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Enɛ Ji Wɔmumɔŋ Gboshinii Lɛ

Enɛ Ji Wɔmumɔŋ Gboshinii Lɛ

“Enɛ ji Yehowa tsuji lɛ agboshinii.”—YES. 54:17.

1. Mɛni Yehowa etee nɔ ebaa yi kɛha adesai?

YEHOWA, ni ji “Nyɔŋmɔ hiɛkãlɔ ni hiɔ shi daa lɛ” etee nɔ ebaa ewiemɔ ni haa naanɔ wala lɛ yi kɛha adesai. Ewiemɔ lɛ tsakeko, ejaakɛ “Nuŋtsɔ lɛ wiemɔ lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.” (1 Pet. 1:23-25, Ga Biblia hee) Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ Yehowa etee nɔ ebaa e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ yi kɛha wɔ!

2. Mɛni Nyɔŋmɔ ebaa yi yɛ e-Wiemɔ lɛ mli kɛha etsuji?

2 Nyɔŋmɔ ebaa egbɛ́i lɛ yi yɛ e-Wiemɔ lɛ mli koni etsuji kɛtsu nii. Biblia lɛ tsĩ gbɛ́i “Yehowa Nyɔŋmɔ” lɛ tã klɛŋklɛŋ kwraa yɛ “ŋwɛi kɛ shikpɔŋ shishijee he saji” lɛ amli. (1 Mose 2:4) Nyɔŋmɔ tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ eŋma egbɛ́i lɛ shii abɔ yɛ tɛtao ni eŋmala Kitai Nyɔŋma lɛ yɛ nɔ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, klɛŋklɛŋ kita lɛ je shishi akɛ: ‘Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ.’ (2 Mose 20:1-17) Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ etee nɔ ehi shi, ejaakɛ Nuŋtsɔ Ofe Yehowa ebaa e-Wiemɔ lɛ kɛ egbɛ́i lɛ yi, ekɔɔɔ he eko mɔdɛŋ ni Satan ebɔ akɛ ebaakpata hiɛ.—Lala 73:28.

3. Eyɛ mli akɛ mɛi hiɛ susumɔi babaoo ni ejaaa yɛ Nyɔŋmɔ he moŋ, shi mɛni Nyɔŋmɔ ebaa yi?

3 Yehowa ebaa anɔkwale lɛ hu yi yɛ e-Wiemɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ mɛi hiɛ susumɔi babaoo ni ejaaa yɛ Nyɔŋmɔ he moŋ, shi eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Nyɔŋmɔ eha anɔkwale ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ efee faŋŋ kɛha wɔ! (Nyɛkanea Lala 43:3, 4.) Beni mɛi babaoo miinyiɛ yɛ mumɔŋ duŋ mli lɛ, wɔ lɛ wɔkɛ miishɛɛ miinyiɛ yɛ mumɔŋ la ni Nyɔŋmɔ eha ekpɛ kɛha wɔ lɛ mli.—1 Yoh. 1:6, 7.

WƆYƐ GBOSHINII KPAKPA KO

4, 5. Mɛɛ hegbɛ kpele wɔná kɛjɛ afi 1931?

4 Akɛ Kristofoi lɛ, wɔyɛ gboshinii ko ni jara wa. Gboshinii ji sui, kusumii, kɛ shihilɛ mli nibii ni ehi shi afii abɔ ni yinɔ kome shiɔ ehaa yinɔ  kroko. Nibii ni fata wɔmumɔŋ gboshinii lɛ ahe ji, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwa nilee ni wɔnáa lɛ, kɛ anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi ahe ni wɔnuɔ shishi jogbaŋŋ lɛ. Hegbɛ krɛdɛɛ ko fata nɛkɛ gboshinii nɛɛ he.

Wɔná miishɛɛ waa beni wɔkpɛlɛ gbɛ́i Yehowa Odasefoi lɛ nɔ yɛ kpee ni afee yɛ afi 1931 lɛ shishi lɛ

5 Wɔná nakai hegbɛ lɛ kɛfata wɔmumɔŋ gboshinii lɛ he yɛ kpee ko ni afee yɛ Columbus, yɛ Ohio, yɛ U.S.A., yɛ afi 1931 lɛ shishi. Aŋma “JW” yɛ gbɛjianɔtoo he wolo lɛ sɛɛ. Nyɛmi yoo ko tsɔɔ akɛ, nyɛmimɛi komɛi susu akɛ eshishi ji “Just Wait” loo “Just Watch,” ni mɛi komɛi hu kɛɛ “Jehovah’s Witnesses.” No mli lɛ, ale wɔ akɛ Biblia Kaselɔi, shi wɔŋɔ gbɛ́i Yehowa Odasefoi lɛ wɔfɔ̃ wɔnɔ yɛ Hɔgbaa, July 26, 1931. Wɔmii shɛ wɔhe waa yɛ nakai Ŋmalɛ naa gbɛ́i lɛ he. (Nyɛkanea Yesaia 43:12.) Nyɛmi nuu ko kɛɛ akɛ: “Mihiɛ kpaŋ bɔ ni nyɛmimɛi kɛ miishɛɛ tswa amɛdɛ̃ waa ni ejije yɛ kpee lɛ shishi fɛɛ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.” Jamɔ ko jamɔ ko sumɔɔɔ ni akɛ nakai gbɛ́i lɛ tsɛɔ lɛ, shi Nyɔŋmɔ eŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔkɛ nakai gbɛ́i lɛ etsu nii nɔ ni fe afii 80 sɔŋŋ. Kwɛ hegbɛ kpele ni eji akɛ wɔji Yehowa Odasefoi!

6. Mɛɛ anɔkwa saji fata wɔmumɔŋ gboshinii lɛ he?

6 Wɔmumɔŋ gboshinii lɛ fã kroko hu ji Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ ahe anɔkwa saji ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, egbaa wɔ Abraham, Isak, kɛ Yakob he sane. Blemabii nɛɛ kɛ amɛwekumɛi lɛ gba nibii ni esa akɛ amɛfee kɛsa Yehowa hiɛ lɛ ahe sane. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ jalɔ Yosef tsi ehe kɛjɛ jeŋba sha he koni ekafee ‘esha eshi Nyɔŋmɔ.’ (1 Mose 39:7-9) Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ hu gba mɛi krokomɛi Nyɔŋmɔ he sane. Saji nɛɛ ekomɛi kɔɔ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii ni bɔfo Paulo ŋmala he saji eha Kristofoi asafoi lɛ he. (1 Kor. 11:2, 23) Ŋmɛnɛ lɛ, nibii ni esa akɛ wɔle bɔni afee ni wɔjá Nyɔŋmɔ “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli” lɛ yɛ e-Wiemɔ lɛ mli. (Nyɛkanea Yohane 4:23, 24.) Adesai fɛɛ baanyɛ aná Biblia lɛ he sɛɛ moŋ, shi wɔ akɛ Yehowa tsuji lɛ, esa akɛ wɔná he miishɛɛ waa.

7. Mɛɛ shiwoo fata wɔgboshinii lɛ he?

7 Nɔ kroko hu ni fata wɔmumɔŋ gboshinii lɛ he ji saji ni akala nyɛsɛɛ nɛɛ ni tsɔɔ akɛ ‘Yehowa yɛ wɔsɛɛ’ lɛ. (Lala 118:7) Saji nɛɛ haaa wɔshe gbeyei, kɛ́ aawa wɔyi po. Biblia lɛ woɔ wɔ shi akɛ: “Tawuu nii ní asɔ̃ɔ ashiɔo lɛ eko eko nyɛŋ nɔ ko afee, ni lilɛi fɛɛ lilɛi ní aaate shi ní ekɛo akojo lɛ, ooobu lɛ fɔ́. Enɛ ji Yehowa tsuji lɛ agboshinii, kɛ amɛjalɛ ní jɛ midɛŋ, Yehowa kɛɛ!” Ni enɛ hu fata wɔmumɔŋ gboshinii lɛ he. (Yes. 54:17) Satan nyɛŋ efee  wɔ nɔ ko ni baanyɛ aye wɔ awui kɛya naanɔ.

8. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli?

8 Satan ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaakpata Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hiɛ, ebaajie gbɛ́i ni ji Yehowa lɛ kɛje shihilɛ mli, ni ehà anɔkwale lɛ nɔ. Shi enyɛŋ ekɛ Yehowa atswa kɔkɔɔkɔ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu bɔ ni (1) Nyɔŋmɔ ebaa e-Wiemɔ lɛ yi; (2) bɔ ni Yehowa ebaa egbɛ́i lɛ yi; kɛ (3) bɔ ni wɔŋwɛi Tsɛ lɛ eha wɔle anɔkwale lɛ kɛ bɔ ni ebaa yi hu lɛ he.

YEHOWA EBAA EWIEMƆ LƐ YI

9-11. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ Yehowa ebaa Biblia lɛ yi?

9 Yehowa ebaa e-Wiemɔ lɛ yi yɛ mɔdɛŋ ni abɔ akɛ abaakpata hiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. Wolo ko (Enciclopedia Cattolica) kɛɛ akɛ: “Yɛ afi 1229 lɛ, Toulouse Gwabɔɔ lɛ ekpɛlɛɛɛ ni mɛi foji lɛ kɛ [Bibliai ni atsɔɔ shishi] lɛ atsu nii yɛ Albigensbii kɛ Waldensbii lɛ hewɔ . . . Yɛ kpee ni afee yɛ afi 1234 yɛ Tarragona yɛ Spain lɛ shishi lɛ, James I wo akpɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ. . . . Yɛ afi 1559 lɛ, Roma jamɔ lɛ mlawoo kpeehe (Roman See) lɛ kɛ ehe wo sane lɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa, beni Paul IV lɛ ŋma wolo ko ni tsɔɔ akɛ esaaa akɛ anaa mɔ ko ni ehiɛ loo ekala Biblia ni atsɔɔ shishi lɛ eko beni Ɔfis Krɔŋkrɔŋ lɛ hako lɛ hegbɛ lɛ.”

10 Yɛ mɔdɛŋ ni abɔ akɛ abaakpata Biblia lɛ hiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa ebaa yi. Aaafee afi 1382 lɛ, John Wycliffe kɛ ewebii lɛ ji mɛi klɛŋklɛŋ ni kala Biblia ni atsɔɔ shishi kɛtee Blɔfo mli lɛ. Mɔ kroko ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Blɔfo mli ji William Tyndale, ni agbe lɛ yɛ afi 1536 lɛ. Afimɔ lɛ akpɛtɛ tso he, ni ebo akɛ: “Nuŋtsɔ, gbelemɔ England maŋtsɛ lɛ hiŋmɛi.” Kɛkɛ ni amia esɛ̃ ni ashã lɛ.

11 Yɛ shiteekɛwoo nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia lɛ yɛ lolo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1535 lɛ, Miles Coverdale tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Blɔfo mli. Coverdale kwɛ Tyndale shishitsɔɔmɔ lɛ nɔ kɛtsɔɔ enɔ lɛ fãi komɛi ashishi. Etsɔɔ fãi krokomɛi ni eshwɛ lɛ ashishi kɛjɛ Latin wiemɔ kɛ Martin Luther Biblia ni yɔɔ German mli lɛ mli. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi nyaa New World Translation of the Holy Scriptures lɛ he waa ejaakɛ eshishinumɔ waa, eja, ni ekɛ shiɛmɔ ŋɔɔ. Eŋɔɔ wɔnaa akɛ Satan loo adesa ko nyɛko akpata Yehowa Wiemɔ lɛ hiɛ.

YEHOWA EBAA EGBƐI LƐ YI

Hii tamɔ Tyndale wala ŋmɛɛ amɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hewɔ

12. Mɛɛ gbɛ nɔ New World Translation lɛ eye ebua mɛi ni amɛle Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ?

12 Yehowa Nyɔŋmɔ ebaa egbɛ́i lɛ yi, ni ehaaa ajie kɛjɛ Bibliai ni atsɔɔ shishi  lɛ fɛɛ mli. Beni atsɔɔ New World Translation lɛ shishi lɛ, nyɛmimɛi ni tsɔɔ shishi lɛ ŋmala Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni ji Yehowa lɛ yɛ he fɛɛ he ni eje kpo yɛ klɛŋklɛŋ Biblia mli woji ni aŋmala lɛ amli lɛ. Gbɛ́i lɛ je kpo shii 6,973 yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli, ni eje kpo shii 237 yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ, atsɔɔ New World Translation muu lɛ fɛɛ loo efãi komɛi ashishi kɛtee wiemɔi ni fa fe 116 mli, ni akala nɔ ni fe 178,545,862.

13. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ ale Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kɛjɛ beni abɔ ade tɔ̃ɔ lɛ?

13 Ale Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kɛjɛ beni abɔ ade tɔ̃ɔ. Adam kɛ Hawa le gbɛ́i lɛ, ni amɛle bɔ ni atsɛɔ lɛ po. Yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ beni Ham eyajieee bulɛ kpo etsɔɔɔ Noa lɛ, Noa kɛɛ akɛ: ‘Aaajɔɔ Yehowa, Shem Nyɔŋmɔ lɛ, ni Kanaan, Ham bi lɛ aaatsɔ enyɔŋ!’ (1 Mose 4:1; 9:26) Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ wie akɛ: “Mi ji Yehowa, migbɛ́i ji no, ni mikɛ minunyam lɛ haŋ mɔ kroko, ni mikɛ miyijiemɔ lɛ hu haŋ amagai!” Ni Nyɔŋmɔ saa kɛɛ akɛ: “Mi ji Yehowa, ni mɔ ko bɛ dɔŋŋ, misɛɛ lɛ Nyɔŋmɔ ko Nyɔŋmɔ ko bɛ! Mimiao, dani ole mi po.” (Yes. 42:8; 45:5) Yehowa ebaa egbɛ́i lɛ yi, ni eha ale yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Kwɛ hegbɛ kpele ni eji akɛ wɔkɛ gbɛ́i ni ji Yehowa lɛ aaatsu nii, ni wɔsɔmɔ akɛ e-Dasefoi! Enɛ ji nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ kɛ́ ekɛɛ akɛ: “Wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ́i mli wɔɔshi aflaŋai yɛ” lɛ.—Lala 20:6.

14. Yɛ Biblia lɛ sɛɛ lɛ, nɛgbɛ hu ana Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ yɛ?

14 Jeee Biblia lɛ mli pɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ eje kpo yɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aŋma yɛ Moab Tɛ ko ni yɔɔ Dhiban (Dibon), ni ji maŋ ko ni kã Ŋshɔ ni Egbo lɛ bokagbɛ aaafee kilomitai 21 lɛ he. Aŋma sane ko ni kɔɔ Israel Maŋtsɛ Omri, kɛ sane ni Moab Maŋtsɛ Mesha ŋma ni kɔɔ ta ni ekɛ Israelbii lɛ wu lɛ he lɛ yɛ nɔ. (1 Maŋ. 16:28; 2 Maŋ. 1:1; 3:4, 5) Shi nɔ ko ni sa kadimɔ yɛ Moab Tɛ nɛɛ he ji akɛ, aŋma Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ yɛ Hebri niŋmaa okadii ejwɛ ni ji YHWH lɛ mli. Nɛkɛ niŋmaa okadii ejwɛ nɛɛ hu je kpo shii abɔ yɛ Lakish Niŋmai lɛ, ni ji ŋɛsukoi komɛi ni ana yɛ Israel lɛ anɔ.

15. Mɛni ji Septuagint lɛ, ni mɛni ha aŋma?

15 Mɛi ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi klɛŋklɛŋ kwraa lɛ ye amɛbua kɛbaa Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ yi. Beni aŋɔ Yudafoi lɛ nom kɛjɛ afi 607 D.Ŋ.B. kɛyashi afi 537 D.Ŋ.B. ni aŋmɛɛ amɛhe lɛ sɛɛ lɛ, amɛteŋ mɛi pii ekuuu amɛsɛɛ kɛyaaa Yuda kɛ Israel. Beni shɛɔ afi 200 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, Yudafoi babaoo eyahi Alexandria, yɛ Mizraim, ni ehe bahia ni atsɔɔ Hebri Ŋmalɛ lɛ shishi kɛya Hela, ni no mli lɛ eji wiemɔ ko ni awieɔ yɛ maji babaoo nɔ lɛ mli kɛha amɛ. Agbe nakai shishitsɔɔmɔ lɛ naa yɛ afi 100 D.Ŋ.B. afii lɛ amli, ni atsɛ lɛ Septuagint. Aŋma gbɛ́i ni ji Yehowa lɛ yɛ Hebri mli yɛ ekomɛi amli.

16. Tsɔɔmɔ bɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsu nii yɛ wolo ko ni akala klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afi 1640 lɛ mli lɛ mli.

16 Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ jeɔ kpo yɛ “Bay Psalm Book,” ni ji klɛŋklɛŋ wolo ni aŋma yɛ Amerika maji ni England yeɔ amɛnɔ lɛ mli lɛ mli. Lalai awolo lɛ ni atsɔɔ shishi kɛjɛ Hebri mli kɛtee Blɔfo ni awieɔ yɛ nakai beaŋ lɛ mli lɛ yɛ klɛŋklɛŋ nɔ kwraa ni akala (afi 1640) lɛ mli. Akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsu nii yɛ ŋmalɛi tamɔ Lala 1:1, 2, ni kɛɔ akɛ, “mɔ ni ajɔɔ lɛ” enyiɛɛɛ mɛi fɔji ajina mli, shi moŋ, “Yehowa mla he emii shɛɔ daa” lɛ mli. Kɛ́ ootao Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji The Divine Name That Will Endure Forever lɛ mli.

 YEHOWA EHA WƆLE ANƆKWALE LƐ

17, 18. (a) Mɛni ji anɔkwale? (b) Mɛni he “sanekpakpa lɛ anɔkwale lɛ” kɔɔ?

17 Wɔkɛ miishɛɛ sɔmɔɔ ‘Yehowa, anɔkwale Nyɔŋmɔ’ lɛ. (Lala 31:6) Mɛni ji anɔkwale? Eji anɔkwa saji fɛɛ ni kɔɔ nɔ ko he. Yɛ Hebri kɛ Hela wiemɔi ni akɛŋma Biblia lɛ amli lɛ, bei pii lɛ atsɔɔ wiemɔ ni ji “anɔkwale” lɛ shishi akɛ nɔ ko ni yɛ mli, eja, loo abaanyɛ akɛ he afɔ̃ nɔ.

18 Yehowa eha wɔle anɔkwale lɛ ŋmɛnɛ, ni eeya nɔ eeye eebua wɔ ni wɔle babaoo. (2 Yoh. 1, 2) Bɔ ni wɔnuɔ anɔkwale lɛ shishi wɔhaa lɛ miiya nɔ eefee faŋŋ lolo, ejaakɛ “jalɔi atempɔŋ lɛ tamɔ la ni kpɛɔ ni eyaa nɔ ekpɛɔ aahu kɛyashiɔ shwane fintiŋŋ”! (Abɛi 4:18) Wɔkɛ nɔ ni Yesu kɛɛ Nyɔŋmɔ yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “Owiemɔ lɛ anɔkwaleŋ” lɛ kpãa gbee. (Yoh. 17:17) “Sanekpakpa lɛ anɔkwale lɛ” yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli, ni no ji nɔ ni Kristofoi atsɔɔmɔi lɛ fɛɛ damɔ nɔ. (Gal. 2:14) Anɔkwalei nɛɛ ekomɛi kɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ, enɔyeli lɛ, Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ, gbohiiashitee lɛ, kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he. Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni Nyɔŋmɔ ebaa anɔkwale lɛ yi yɛ mɔdɛŋ ni Satan ebɔ akɛ ebaatsĩ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ.

YEHOWA EŊMƐƐƐ SATAN GBƐ NI EHÀ ANƆKWALE LƐ NƆ

19, 20. Namɔ ji Nimrod, ni mɛni mɛi ni hi shi yɛ ebeaŋ lɛ ka akɛ amɛbaafee?

19 Yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ, wiemɔ ko bahe shi akɛ: “Gbɔbilɔ kpanaa nɛ yɛ Yehowa hiɛ tamɔ Nimrod.” (1 Mose 10:9) Akɛni Nimrod te shi ewo Yehowa Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, Satan diɛŋtsɛ ji mɔ ni ejá lɛ, ni enifeemɔ lɛ tamɔ mɛi ni te shi wo Yesu ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛ lɛ nyɛtsɛ ni nyɛjɛ emli ji abonsam, ni nyɛtsɛ lɛ tsinebaa nii nyɛsumɔɔ akɛ nyɛfee. Lɛ lɛ . . . edamɔɔɔ anɔkwale lɛ mli” lɛ anifeemɔ lɛ nɔŋŋ.—Yoh. 8:44.

20 Nimrod ye Babel kɛ maji krokomɛi ni yɔɔ Tigris kɛ Eufrate fai lɛ ateŋ lɛ anɔ. (1 Mose 10:10) Eeenyɛ efee akɛ lɛ ji mɔ ni fã ni ama Babel mɔɔ lɛ aaafee afi 2269 D.Ŋ.B. lɛ. Yehowa miisumɔ ni adesai agbɛ ashwã shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, shi tsutswalɔi nɛɛ kɛɛ akɛ: “Yiɛɛ, nyɛhaa wɔtoa maŋ wɔhaa wɔhe, ni wɔmãa mɔɔ ni eyiteŋ ayashi ŋwɛi, ni wɔkɛhe gbɛ́i, koni wɔkashwã shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ.” Shi amɛfɔ̃ɔ maŋ lɛ too, ejaakɛ Nyɔŋmɔ “tɔ̃tɔ̃ shikpɔŋ lɛ fɛɛ naa,” ni egbɛ mɛi ni tswaa tsu lɛ fɛɛ eshwã. (1 Mose 11:1-4, 8, 9) Kɛ́ Satan yiŋtoo ji akɛ ebua gbɔmɛi fɛɛ naa yɛ he kome ni kulɛ amɛjá lɛ lɛ, nakai yiŋtoo lɛ fee yaka. Yɛ adesai ayinɔsane mli fɛɛ lɛ, Yehowa jamɔ lɛ etee nɔ ehi shi, ni gbi fɛɛ gbi lɛ, mɛi keɔ kɛbaa mli.

21, 22. (a) Mɛni hewɔ apasa jamɔ nyɛko ahà anɔkwa jamɔ nɔ kɔkɔɔkɔ lɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Apasa jamɔ nyɛko ahà anɔkwa jamɔ nɔ kɔkɔɔkɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yehowa, wɔ-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele lɛ eha abaa e-Wiemɔ lɛ yi, eha adesai ele egbɛ́i lɛ, ni etee nɔ eha ale anɔkwale lɛ. (Yes. 30:20, 21) Kɛ́ wɔhi shi yɛ anɔkwale lɛ naa lɛ, ehaa wɔmii shɛɔ wɔhe, shi nakai feemɔ biɔ ni wɔhé nɔ ni ji anɔkwale lɛ pɛ wɔye, wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔha emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ.

22 Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni fee ni apasa tsɔɔmɔi komɛi bahe shi. Wɔbaana akɛ, kɛ́ akɛ Ŋmalɛ lɛ to tsɔɔmɔi nɛɛ ahe lɛ, amɛjaaa kwraa. Ni wɔbaana bɔ ni Yehowa, mɔ ni baa anɔkwale lɛ yi lɛ, kɛ anɔkwa tsɔɔmɔi ni fata wɔmumɔŋ gboshinii ni jara wa lɛ he lɛ eduro wɔ.