Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyɛ Ji Midasefoi”

“Nyɛ Ji Midasefoi”

“Yehowa kɛɛ, nyɛ ji midasefoi.”YES. 43:10.

1, 2. (a) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ji odasefonyo lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Mɛni je lɛŋ adafitswaa nitsumɔhei lɛ hako mɛi ale? (b) Mɛni hewɔ Yehowa kɛ ehiɛ efɔ̃ɔɔ je lɛŋ adafitswaa nitsumɔhei lɛ anɔ lɛ?

KƐ́ AKƐƐ mɔ ko ji odasefonyo lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Wiemɔkulibii ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ shishi akɛ: “Mɔ ko ni naa nɔ ko ni eba, ni ebɔɔ he amaniɛ.” Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ South Africa maŋtiase ko ni atsɛɔ lɛ Pietermaritzburg lɛ mli lɛ, ayɛ adafitswaa wolo ko ni atsɛɔ lɛ The Witness (eshishi ji Odasefonyo lɛ) yɛ jɛi. Afii 160 kɛ sɛɛ nɛ ni abɔi wolo nɛɛ kalamɔ. Adafitswaa wolo nɛɛ gbɛ́i lɛ sa waa, ejaakɛ oti hewɔ ni akalaa ji, ni akɛbɔ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ ahe anɔkwa saji lɛ ahe amaniɛ. Mɔ ni to adafitswaa wolo nɛɛ kalamɔ shishi lɛ wo shi akɛ, ebaakala ‘anɔkwa saji ni ele yɛ sane fɛɛ sane ni ebaabɔ he amaniɛ lɛ he, ní amale kome po bɛ mli.’

2 Dɔlɛ sane ji akɛ, je lɛŋ adafitswaa nitsumɔhei lɛ ewieee anɔkwale ni kɔɔ saji ni baa lɛ ateŋ babaoo he. Amɛhako mɛi ale anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ nɔ ni efee ehã adesai lɛ he. Kɛ̃lɛ, Yehowa ni ji jeŋ muu fɛɛ Nɔyelɔ lɛ, kɛ ehiɛ efɔ̃ɔɔ je lɛŋ adafitswaa nitsumɔhei lɛ anɔ. Nyɔŋmɔ tsɔ gbalɔ Ezekiel nɔ egba akɛ: “Jeŋmaji lɛ aaaná ale akɛ mi ji Yehowa.” (Ezek. 39:7) Yehowa yɛ Odasefoi aaafee akpekpei kpaanyɔ ni gbaa mɛi ni jɛ maji srɔtoi fɛɛ nɔ lɛ ehe saji, ni amɛtsɔɔ mɛi nibii ni efee ehã adesai kɛ nɔ ni ebaafee ehã amɛ lolo. Odasefoi babaoo nɛɛ hu hãa mɛi leɔ shi ni Nyɔŋmɔ ewo akɛ ebaajɔɔ adesai wɔsɛɛ lɛ he sane. Kɛ́ wɔkɛ nitsumɔ nɛɛ fee oti yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔhãa anaa akɛ wɔmiihi shi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni kã wɔnɔ lɛ naa, taakɛ awie yɛ Yesaia 43:10 lɛ akɛ: “Yehowa kɛɛ, nyɛ ji midasefoi, kɛ mitsulɔ ní mihala” lɛ.

3, 4. (a) Mɛɛ be Biblia Kaselɔi lɛ kɛ gbɛ́i Yehowa Odasefoi lɛ bɔi nitsumɔ? Te ehã amɛnu he amɛhã tɛŋŋ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

3 Akɛni Yehowa ji “naanɔi a-Maŋtsɛ” hewɔ lɛ, eji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ akɛ egbɛ́i aaakã mɔ ko nɔ. Ewie akɛ: “Enɛ ji migbɛ́i kɛyaa naanɔ, ni enɛ ji mikaimɔ kɛyaa yinɔi fɛɛ.” (1 Tim. 1:17; 2 Mose 3:15; okɛto Jajelɔ 2:16 lɛ he.) Biblia Kaselɔi lɛ kɛ gbɛ́i Yehowa Odasefoi lɛ bɔi nitsumɔ kɛjɛ afi 1931. Be ni akɛbɔi nitsumɔ sɛɛ lɛ, mɛi babaoo ŋmala woji kɛtsɔɔ bɔ ni eŋɔɔ amɛnaa akɛ wɔŋɔ gbɛ́i hee. Asafo ko ni yɔɔ Canada lɛ ŋma akɛ: ‘Be ni wɔnu akɛ amrɔ nɛɛ atsɛɔ wɔ “Yehowa Odasefoi” lɛ, wɔná miishɛɛ waa, ni ehã wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaahi shi yɛ gbɛ́i hee nɛɛ naa.’

4 Mɛni obaafee kɛtsɔɔ akɛ obuɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni kã onɔ lɛ akɛ hegbɛ kpele? Agbɛnɛ hu, ani obaanyɛ otsɔɔ nɔ hewɔ ni Yehowa tsɛɔ wɔ akɛ e-Dasefoi yɛ Yesaia wolo lɛ mli lɛ mli?

NYƆŊMƆ ODASEFOI NI HI SHI YƐ BLEMA

5, 6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi ni hi shi yɛ Israel lɛ ye Yehowa he odase? (b) Mɛni hu afã fɔlɔi ni hi shi yɛ Israel lɛ ni amɛfee? Mɛni hewɔ esa akɛ fɔlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ afee nakai nɔŋŋ lɛ?

5 Israelbii ni hi shi yɛ Yesaia beaŋ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ji Yehowa ‘odasefonyo,’ ni maŋ muu lɛ fɛɛ ji Nyɔŋmɔ ‘tsulɔ.’ (Yes. 43:10) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, fɔlɔi lɛ ye odase kɛtsɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ efee ehã amɛ yɛ blema lɛ ni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ nɔ. Be ni afã amɛ akɛ amɛye Hehoo lɛ, akɛɛ amɛ akɛ: “Ni kɛ́ aaaba mli akɛ nyɛbii aaabi nyɛ akɛ: Te nyɛjamɔ nɛɛ shishiŋ? lɛ, nyɛkɛa akɛ: Yehowa Hehoo lɛ afɔle ni, ejaakɛ be ni etswia Mizraimbii anii lɛ, eho Israelbii lɛ ashĩai lɛ ahe yɛ Mizraim, ni ejie wɔshĩai lɛ.” (2 Mose 12:26, 27) Eeenyɛ efee akɛ fɔlɔi lɛ hã gbekɛbii lɛ le akɛ, be ni Mose yana Mizraim nɔyelɔ ni atsɛɔ lɛ Farao lɛ klɛŋklɛŋ kwraa, ni ebi lɛ gbɛ koni Israelbii lɛ ayajá Yehowa yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, ekɛɛ Mose akɛ: “Namɔ ji Yehowa lɛ ní mabo egbee toi ní mahã Israel aya?” (2 Mose 5:2) Eka shi faŋŋ akɛ, amɛgba amɛbii lɛ bɔ ni Yehowa hã Farao sanebimɔ lɛ hetoo kɛtsɔ haomɔi nyɔŋma ni ekɛba Mizraim maŋ lɛ nɔ, kɛ bɔ ni ekpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim tabilɔi lɛ adɛŋ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa lɛ he sane. Ana akɛ, Yehowa ji Nyɔŋmɔ Ofe lɛɛlɛŋ. Kɛfata he lɛ, Israelbii lɛ na faŋŋ akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni be fɛɛ be lɛ eyeɔ eshiwoi anɔ.

6 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Israelbii lɛ bu Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni kã amɛ nɔ lɛ akɛ hegbɛ kpele, no hewɔ lɛ, amɛgba amɛbii kɛ nyɔji fɛɛ ni sɔmɔ yɛ amɛshĩai amli lɛ naakpɛɛ nibii ni Yehowa efee lɛ he saji. Kɛfata he lɛ, Israelbii lɛ le akɛ esa akɛ amɛjeŋba afee krɔŋkrɔŋ. Yehowa kɛɛ akɛ: “Nyɛfea krɔŋkrɔŋ, ejaakɛ mi, Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ krɔŋkrɔŋ ji mi.” Enɛ hewɔ lɛ esa akɛ fɔlɔi ni hi shi yɛ Israel lɛ atsɔɔ amɛbii lɛ ni amɛhi shi yɛ Nyɔŋmɔ jeŋba he mlai lɛ anaa koni amɛjeŋba afee krɔŋkrɔŋ. (3 Mose 19:2; 5 Mose 6:6, 7) Esa akɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ hu afee nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Esa akɛ amɛtsɔɔ amɛbii lɛ koni amɛba amɛjeŋ yɛ gbɛ ni baahã awo Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ hiɛ nyam lɛ nɔ.Nyɛkanea Abɛi 1:8; Efesobii 6:4.

Kɛ́ wɔtsɔɔ wɔbii lɛ Yehowa he nii lɛ, wɔwoɔ egbɛ́i lɛ hiɛ nyam (Kwɛmɔ kuku 5, 6)

7. (a) Be ni Israelbii lɛ yeɔ Yehowa anɔkwa lɛ, te maji ni bɔle amɛ lɛ nu he amɛhã tɛŋŋ? (b) Mɛni esa akɛ mɛi fɛɛ ni Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kã amɛnɔ lɛ afee?

7 Enɛ tsɔɔ akɛ, be ni Israelbii lɛ yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ, amɛye egbɛ́i lɛ he odase faŋŋ. Akɛɛ amɛ akɛ: “Shikpɔŋ lɛ nɔ maji lɛ fɛɛ aaana akɛ Yehowa gbɛ́i lɛ akɛtsɛɔo lɛ, ni amɛaasheo gbeyei.” (5 Mose 28:10) Shi dɔlɛ sane ji, Israelbii lɛ eyaaa nɔ amɛyeee Yehowa anɔkwa. Amɛjá amagai. Amɛyi bawa tamɔ Kanaan nyɔŋmɔi lɛ ni amɛjáa lɛ nɔŋŋ, amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbii shã afɔle, ni amɛwa ohiafoi ayi. Enɛ hãa wɔnaa akɛ esa akɛ wɔya nɔ wɔkase Yehowa, ni wɔfee krɔŋkrɔŋ be fɛɛ be, ejaakɛ wɔji Mɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ najiaŋdamɔlɔi!

“NAA, MIBAFEE NƆ KO HEE”

8. Mɛni Yehowa kɛɛ Yesaia akɛ efee? Te Yesaia fee enii ehã tɛŋŋ?

8 Yesaia yitso 1 kɛyashi yitso 6 lɛ wieɔ kɔkɔbɔi ni kɔɔ hiɛkpatamɔ ni akɛbaaba Yerusalem kɛ ehewɔ maji lɛ anɔ lɛ he titri. Yehowa gba hu akɛ, ebaatsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ekpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ nomŋɔɔ mli. (Yes. 43:19) Eyɛ mli akɛ Yehowa, mɔ ni naa tsuiiaŋ lɛ, le akɛ Israelbii lɛ tsakeŋ moŋ, shi ekɛɛ Yesaia akɛ eya nɔ ejaje kɔkɔbɔɔ nɛɛ. Yesaia naa kpɛ ehe waa yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ maŋ lɛ tsakeee etsui lɛ he, ni ebi akɛ, mɛɛ beyinɔ nɔŋŋ amɛaakpilim amɛtsui kɛyashi? Nyɔŋmɔ hã lɛ hetoo akɛ: “Kɛyashi beyinɔ ní maji lɛ aaatsɔmɔ amaŋfɔ, ní mɔ ko mɔ ko bɛ mli, ní shĩai lɛ hu mɔ ko mɔ ko bɛ mli, ni shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amaŋfɔ kwraa.”Nyɛkanea Yesaia 6:8-11.

9. (a) Mɛɛ be Yesaia gbalɛ ni kɔɔ Yerusalem he lɛ ba mli? (b) Mɛɛ kɔkɔ abɔɔ ŋmɛnɛ ní esa akɛ wɔbo toi?

9 Yesaia je nitsumɔ nɛɛ shishi yɛ Maŋtsɛ Uzia nɔyeli lɛ naagbee afi lɛ mli, loo aaafee afi 778 D.Ŋ.B. Ni eba naagbee yɛ afi 732 D.Ŋ.B. sɛɛ be ni Maŋtsɛ Hezekia yeɔ nɔ lɛ. Ekɛ nɔ ni fe afii 45 sɔŋŋ tsu nitsumɔ nɛɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ, egbe nitsumɔ nɛɛ naa afii 125 sɛɛ dani akpata Yerusalem hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. No hewɔ lɛ, atsɔ hiɛ abɔ Israelbii lɛ kɔkɔ afii babaoo dani hiɛkpatamɔ lɛ ba. Ŋmɛnɛ hu lɛ, Yehowa etsɔ hiɛ ehã ewebii lɛ miibɔ mɛi kɔkɔ yɛ nɔ ni kã wɔhiɛ lɛ he. Kɛjɛ be ni abɔi Buu-Mɔɔ lɛ kalamɔ nɛɛ, afii 135 sɔŋŋ eho, ni eeya nɔ eehã mɛi ni kaneɔ lɛ miile akɛ etsɛŋ ni abaakpata Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ, ni akɛ Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ baabaye najiaŋ.Kpoj. 20:1-3, 6.

10, 11. Mɛɛ gbɛ nɔ Israelbii ni yɔɔ Babilon lɛ na bɔ ni Yesaia gbalɛ lɛ ba mli?

10 Agbeee Yudafoi ni bo Yehowa toi ni ŋmɛɛ amɛhe amɛhã Babilonbii lɛ yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ mli. Aŋɔ amɛ nom kɛtee Babilon. (Yer. 27:11, 12) Be ni Nyɔŋmɔ webii lɛ ehi jɛmɛ afii 70 sɛɛ lɛ, amɛna bɔ ni Yesaia gbalɛ kroko hu ba mli. Yesaia gba akɛ: “Bɔ ni Yehowa, nyɛkpɔ̃lɔ lɛ, ni ji Israel Mɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, kɛɛ nɛ: Nyɛ hewɔ mitsu kɛtee Babel tɔ̃ɔ, ni miŋɔ amɛ fɛɛ mitswia shi ákɛ foijelɔi.”Yes. 43:14.

11 Yɛ gbalɛ nɛɛ naa lɛ, gbi gbɛkɛ ko yɛ October 539 D.Ŋ.B. lɛ, nɔ ko ni akpaaa gbɛ ba. Be ni Babilon maŋtsɛ lɛ kɛ elumɛi lɛ kɛ kpuji ni amɛyaloo kɛjɛ Yerusalem sɔlemɔwe lɛ nuɔ wein, ni amɛjieɔ amɛnyɔŋmɔi ni akɛ niji fee lɛ ayi lɛ, Media kɛ Persia asraafoi lɛ batutua Babilon trukaa ni amɛkpata ehiɛ. Yɛ afi 538 D.Ŋ.B. loo afi 537 D.Ŋ.B. lɛ, Koresh, ni ji mɔ ni ye Babilon nɔ kunim lɛ fã Yudafoi lɛ koni amɛku amɛsɛɛ kɛya Yerusalem ni amɛyama Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe lɛ ekoŋŋ. Yehowa wo shi hu akɛ, ebaakwɛ ewebii lɛ ni ebaabu amɛhe be ni amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛyaa Yerusalem lɛ. Enɛɛmɛi fɛɛ yɛ gbalɛi ni Yesaia gba lɛ mli. Nyɔŋmɔ wie amɛhe akɛ, “Maŋ ní mishɔ̃ miha mihe, koni amɛgba miyijiemɔ lɛ.” (Yes. 43:21; 44:26-28) Be ni nomii nɛɛ yashɛ Yerusalem ni amɛma Yehowa sɔlemɔwe lɛ ekoŋŋ lɛ, amɛna akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ lɛɛlɛŋ, ni ehãa eshiwoi fɛɛ baa mli.

12, 13. (a) Namɛi fata Israelbii lɛ ahe kɛto Yehowa jamɔ lɛ shishi ekoŋŋ? (b) Mɛni akpaa gbɛ kɛjɛɔ “tooi krokomɛi” lɛ adɛŋ yɛ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛhãa “Nyɔŋmɔ Israel” lɛ mli? Mɛni gbɛ amɛkwɛɔ?

12 Be ni Israelbii lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee Yerusalem ni amɛyama Yehowa sɔlemɔwe lɛ, Jeŋmajiaŋbii babaoo bafata amɛhe kɛjá Yehowa, ni sɛɛ mli lɛ, Jeŋmajiaŋbii krokomɛi hu bafata amɛhe. (Ezra 2:58, 64, 65; Ester 8:17) Ŋmɛnɛ lɛ, “asafo babaoo” ni jɛ “tooi krokomɛi” lɛ ateŋ lɛ hu ebafata Kristofoi ni afɔ amɛ mu, ni ji “Nyɔŋmɔ Israel” lɛ he kɛmiijá Yehowa. (Kpoj. 7:9, 10; Yoh. 10:16; Gal. 6:16) Atsɛɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ tooi krokomɛi lɛ fɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi, ni enɛ ji hegbɛ kpele.

13 Yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, asafo babaoo lɛ kɛ miishɛɛ baahã mɛi ni atee amɛshi lɛ ale bɔ ni eji hegbɛ kpele akɛ amɛsɔmɔ akɛ Yehowa Odasefoi yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee gbii lɛ amli. Shi ja wɔhi shi yɛ gbɛ́i ni kã wɔnɔ lɛ naa, ní wɔtee nɔ wɔhiɛ jeŋba krɔŋkrɔŋ mli dani wɔbaanyɛ wɔfee enɛ. Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔhi shi yɛ Yehowa jeŋba he mlai lɛ anaa moŋ, shi wɔtɔ̃ɔ daa nɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ gbi fɛɛ gbi lɛ wɔbi ni aŋɔ wɔhe eshai lɛ afa wɔ. Kɛ́ wɔfee krɔŋkrɔŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i krɔŋkrɔŋ ni kã wɔnɔ lɛ.Nyɛkanea 1 Yohane 1:8, 9.

MƐNI JI NYƆŊMƆ GBƐ́I LƐ SHISHI?

14. Mɛni ji gbɛ́i Yehowa lɛ shishi?

14 Ja wɔnu nɔ ni gbɛ́i Yehowa lɛ tsɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ dani wɔbaanu nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni kã wɔnɔ lɛ ji hegbɛ kpele lɛ shishi. Aná Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni ji Yehowa lɛ kɛjɛ Hebri wiemɔ ko ni kɔɔ nɔ ko ni aafee he, ni abaanyɛ atsɔɔ shishi akɛ, “tsɔɔ.” No hewɔ lɛ, atsɔɔ gbɛ́i Yehowa lɛ shishi akɛ “Ehãa Etsɔɔ.” Gbɛ́i nɛɛ sa Nyɔŋmɔ waa, ejaakɛ lɛ ebɔ jeŋ muu lɛ kɛ emli nɔ fɛɛ nɔ, ni ehãa eyiŋtoo baa mli hu. Kɛ́ Yehowa to eyiŋ lɛ, Satan loo mɔ ko mɔ ko nyɛŋ atswa eyiŋtoo lɛ afɔ̃.

15. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔ ni Yehowa tsɔɔ Mose yɛ egbɛ́i lɛ he lɛ mli? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “ Gbɛ́i ko ni Tsɔɔ Wɔ Nibii Babaoo” lɛ.)

15 Be ni Yehowa tsu Mose ní eyajie Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim lɛ, ekɛ wiemɔ ko tsu nii kɛtsɔɔ Mose nɔ ni egbɛ́i lɛ tsɔɔ lɛ fã ko mli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ kɛɛ Mose akɛ: ‘Matsɔ Mihe Nɔ Fɛɛ Nɔ ni Misumɔɔ ni Matsɔ.’ Ni ekɛfata he akɛ: ‘Enɛ ji nɔ ni okɛɛ Israelbii lɛ, “Matsɔ tsu mi nyɛŋɔɔ.”’” (2 Mose 3:14, NW) No hewɔ lɛ, yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli lɛ, Yehowa baafee nɔ fɛɛ nɔ ni ebiɔ ni efee koni ehã eyiŋtoo aba mli. Yɛ Israelbii lɛ agbɛfaŋ lɛ, Yehowa tsɔ gbɛ fɛɛ gbɛ ni he hiaa lɛ nɔ ekpɔ̃ amɛ, ebu amɛhe, etsɔɔ amɛ gbɛ, ni eduro amɛ amɛhiamɔ nii fɛɛ.

BƆ NI WƆƆFEE WƆTSƆƆ AKƐ WƆYƐ NYƆŊMƆ GBƐ́I NI KÃ WƆNƆ LƐ HE MIISHƐƐ

16, 17. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔyɛ hegbɛ ni wɔná akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kã wɔnɔ lɛ he miishɛɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

16 Yehowa tsakeko. Egbɛ́i lɛ hewɔ lɛ, wɔle akɛ ebaaya nɔ efee nɔ fɛɛ nɔ ni esa akɛ efee koni wɔná wɔmumɔŋ kɛ wɔheloonaa hiamɔ nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be fɛɛ be lɛ, ehãa wɔ nibii ni baahã wɔya nɔ wɔhi wala mli kɛ nibii ni baahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa. Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsɔɔ wɔ nɔ kroko hu yɛ ehe. Mɛni ji no? Yehowa baanyɛ atsɔ ebɔɔ nii lɛ anɔ ehã eyiŋtoo aba mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etsɔɔ e-Dasefoi lɛ anɔ etsuɔ eyiŋ ni eto lɛ he nii. Esa akɛ enɛ atsirɛ wɔ ni wɔhi shi yɛ gbɛ́i ni kã wɔnɔ lɛ naa. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Kåre ni jɛ Norway ni eye afii 84, ni kɛ hiɛdɔɔ eshiɛ afii 70 sɔŋŋ lɛ wie akɛ: “Minuɔ he akɛ eji hegbɛ kpele kɛhã mi akɛ miisɔmɔ Yehowa, ni ji naanɔi a-Maŋtsɛ lɛ, ni mifata mɛi ni egbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ kã amɛ nɔ lɛ ahe. Be fɛɛ be ni magbala Biblia mli anɔkwalei lɛ amli matsɔɔ mɔ ko, ni mana akɛ enu shishi ni ená miishɛɛ lɛ, minuɔ he akɛ eji hegbɛ kpele. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ mitsɔɔ amɛ nɔ ni Kristo kpɔmɔ afɔle lɛ feɔ ehãa wɔ, kɛ bɔ ni ebaahã wɔná naanɔ wala wɔsɛɛ yɛ jeŋ hee ni jalɛ kɛ toiŋjɔlɛ baahi mli lɛ mli lɛ, ehãa mitsui nyɔɔ mimli waa.”

17 Eji anɔkwale akɛ, yɛ jeŋ lɛŋ hei komɛi lɛ, ewa akɛ aaaná mɛi ni miisumɔ ni amɛkase Nyɔŋmɔ he nii. Fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ wɔná mɔ kome po bo wɔtoi ni wɔtsɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ, ani wɔnáaa miishɛɛ taakɛ Kåre náa lɛ? Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee Yehowa Odasefoi ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ wɔye Yesu he odase lɛ? Wɔbaasusu sanebimɔ nɛɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.