Hla mus rau

Hnub Kawg Rau Kev Ntseeg Cuav Ze Lawm!

Hnub Kawg Rau Kev Ntseeg Cuav Ze Lawm!

Daim Ntawv Xov Xwm 37

Ib Txoj Xovxwm Nrov Thoob Qabntuj

Hnub Kawg Rau Kev Ntseeg Cuav Ze Lawm!

▪ Kev ntseeg cuav yog dabtsi?

▪ Kev ntseeg cuav yuav kawg li cas?

▪ Kev ntseeg cuav yuav raug koj li cas?

Kev ntseeg cuav yog dabtsi?

Tej kev kub ntxhov uas cov kev ntseeg tau ua puas ua rau koj ntxhov siab? Kev ua tsov rog, kev ua phem, thiab kev coj tsis ncaj uas cov tau lees tias lawv teevtiam Vajtswv tau ua, puas ua rau koj mob siab? Ua li cas zoo li kev ntseeg yog lub hauv paus chiv muaj ntau yam teebmeem?

Tej teebmeem no liam tsis tau rau txhua txoj kev ntseeg, tsuas liam tau rau kev ntseeg cuav xwb. Yexus Khetos, tus uas coob leej hwm, tau hais tias kev ntseeg cuav ua rau tibneeg ua tej yam phem, ib yam li “tsob ntoo phem yeej txi cov txiv phem.” (Mathais 7:15-17) Kev ntseeg cuav txi cov txiv zoo li cas?

Kev Ntseeg Cuav . . .

TXUAM KEV TSOV ROG THIAB KEV NOMTSWV: Phau Asiaweek hais tias, “Nyob rau sab Axias thiab lwm qhov chaw, cov thawjcoj uas xav kom muaj hwjchim siv tibneeg txoj kev ntseeg los ua raws li lawv lub siab nyiam.” Vim muaj li no, phau Asiaweek thiaj ceebtoom tias: “Lub qabntuj no yuav hloov mus ua ib lub uas muaj kev ntxhov hnyo.” Ib tug thawjcoj nto npe ntawm ib txoj kev ntseeg hauv tebchaws Amelikas tau tshajtawm tias: “Nej yuav tsum tau tua cov neeg phem, ua ntej lawv tso lawv txoj kev tua neeg tseg.” Tus thawjcoj no yuav daws qhov teebmeem no li cas? “Siv Vajtswv lub npe los tua kom txhua tus neeg phem tuag tas huv tibsi mus.” Tiamsis phau Vajlugkub ho hais txawv li no: “Tus uas hais tias, ‘Kuv hlub Vajtswv,’ tiamsis nws tseem ntxub nws kwv nws tij, tus ntawd hais dag xwb.” (1 Yauhas 4:20) Yexus los kuj tau hais tias: “Hlub nej cov yeebncuab.” (Mathais 5:44) Koj xav tias muaj pestsawg txoj kev ntseeg xwb thiaj li mus ua tsov rog?

QHIA KEVCAI CUAV: Feem coob ntawm cov kev ntseeg qhia tias neeg muaj ib tug ntsuj lossis ib tug plig uas tseem ciajsia tomqab tus neeg tuag lawm. Vim txoj kev qhia no, coob tus thawjcoj ntawm cov kev ntseeg thiaj haubntxias kom lawv cov tswvcuab them nyiaj rau lawv thov Vajtswv rau lawv cov neeg tuag lawm. Tiamsis phau Vajlugkub qhia txawv qhov ntawd. “Tseeb tiag, cov neeg uas tseem ua neej nyob paub hais tias, muaj ib hnub twg lawv yuav tuag, tiamsis cov neeg uas tuag lawm tsis paub dabtsi li.” (Tej Lus Qhia 9:5) Yexus tau qhia tias cov tuag yuav tau sawv rov qab los​—yog tias neeg muaj ib tug ntsuj uas tsis txawj tuag ces tsis tas Yexus yuav ua qhov txujci no. (Yauhas 11:11-25) Ua li koj txoj kev ntseeg puas qhia tias tus ntsuj tsis txawj tuag?

POMZOO UA KEV PLEES KEV YI: Nyob rau cov tebchaws sab hnub poob cov thawjcoj ntawm cov kev ntseeg tso cai rau cov txivneej uas deev txivneej thiab cov pojniam uas deev pojniam los ua cov thawjcoj thiab lawv thov kom cov nomtswv tso cai rau lawv sib yuav. Txawm cov kev ntseeg uas tsis nyiam kev plees kev yi los, lawv tseem cia lawv cov thawjcoj uas tau muab tej menyuam yuam ua dev ua npua, tuav lawv tes haujlwm li qub. Tiamsis phau Vajlugkub qhia li cas txog kev plees kev yi? Nws hais meej tias: “Nej tsis txhob rov dag nej; cov neeg uas nyiam ua kev nkauj kev nraug, pe mlom, deev luag pojniam luag txiv, txivneej deev txivneej, pojniam deev pojniam . . . Cov neeg ntawd yuav tsis muaj feem mus nyob Vajtswv lub Tebchaws li.” (1 Kauleethaus 6:9, 10) Koj puas paub cov kev ntseeg uas tso cai rau tibneeg ua kev plees kev yi?

Yav pemsuab yuav zoo li cas rau cov kev ntseeg uas txi cov txiv phem? Yexus tau ceebtoom tias: “Txhua tsob ntoo uas tsis txi cov txiv zoo, luag yuav muab ntov thiab muab pov rau hauv cub hluavtaws.” (Mathais 7:19) Muaj tseeb tiag, kev ntseeg cuav yuav raug muab ntov thiab rhuav kom puastsuaj mus! Tiamsis tej no yuav muaj tau li cas thiab thaum twg mam li muaj tej no tshwmsim? Lo lus teb rau los lus nug no nrhiav tau nyob rau ntawm ib zaj yogtoog uas tau sau nyob rau hauv phau Vajlugkub, ntawm phau Tshwmsim tshooj 17 thiab 18.

Kev ntseeg cuav yuav kawg li cas?

Koj puas pom? Ib tug niamntiav zaum rawv saum ib tug tsiaj uas txaus ntshai kawg li. Tus tsiaj ntawd muaj xya lub taubhau thiab kaum tus kub. (Tshwmsim 17:1-4) Ua li tus niamntiav ntawd pivtxwv txog leejtwg? Tus niamntiav ntxias “tagnrho tej vajntxwv uas nyob hauv ntiajteb no.” Nws hnav tej ntaubmag zoo zoo, nws siv tej roj ntoos tsw qab, thiab nws npluanuj heev. Ntxiv rau qhov ntawd, nws siv khawvkoob los mus ntxias “txhua haivneeg hauv ntiajteb no kom qaug siab rau nws.” (Tshwmsim 17: 18; 18:12,13, 23) Phau Vajlugkub pab peb pom tias tus niamntiav no yog ib lub koomhaum kev ntseeg nyob thoob qabntuj. Nws tsis yog sawvcev rau ib txoj kev ntseeg xwb tiamsis yog sawvcev rau txhua txoj kev ntseeg uas txi cov txiv phem.

Tus tsiaj uas tus niamntiav ntawd caij piv txog lub qabntuj no tej nomtswv. (Tshwmsim 17:10-13) Kev ntseeg cuav caij rawv saum tus tsiaj, uas yog tej nomtswv, nws tswj tus tsiaj kom ua raws li nws lub siab nyiam.

Tiamsis tsis ntev tomntej no, yuav muaj ib yam uas zoo kawg nkaus tshwm los. “Kaum tus kub thiab niag tsiaj uas koj pom puavleej yuav ntxub tus niamntiav ntawd. Lawv yuav txeeb txhua yam uas nws muaj huv tibsi mus thiab cia nws nyob liabqab; lawv yuav noj nws cev nqaij thiab muab hluavtaws hlawv nws povtseg.” (Tshwmsim 17:16) Tib sijhuam xwb, lub qabntuj no tej nomtswv yuav sawv tawmtsam kev ntseeg cuav thiab muab nws rhuav kom puastsuaj mus! Leejtwg tshoov kom lawv ua li no? Hauv phau Vajlugkub ntawm phau Tshwmsim teb li no: “Rau qhov Vajtswv tshoov lawv lub siab kom lawv xav ua raws li Vajtswv lub siab nyiam.” (Tshwmsim 17:17) Tseeb tiag, Vajtswv yuav muab txhua yam kev phem uas kev ntseeg cuav tau siv Vajtswv lub npe mus ua rov rau nws ris. Vajtswv tus uas txiavtxim ncajncees yuav siv cov nomtswv uas nrog nws ua plees ua yi rov los rhuav nws povtseg.

Koj yuav tau ua li cas yog tias koj tsis xav nrog kev ntseeg cuav raug txim? Vajtswv tus tubtxib qhia tias, “Kuv haivneeg, nej cia li tawm plaws hauv lub nroog ntawd mus!” (Tshwmsim 18:4) Tseeb tiag, tamsim no yog lub sijhawm rau koj khiav tawm ntawm kev ntseeg cuav mus! Tiamsis koj yuav khiav mus qhov twg? Tsis yog mus ua ib tug neeg nyob nruabnrab uas tsis ntseeg tias muaj Vajtswv, rau qhov cov neeg zoo li ntawd tsis muaj kev cia siab. (2 Thexalaunikes 1:6-9) Qhov chaw koj yuav khiav mus nkaum tsuas yog txoj kev ntseeg tseeb xwb. Koj yuav ua li cas paub tias txoj kev ntseeg twg thiaj yog txoj tseeb?

Yuav ua li cas paub txoj kev ntseeg tseeb

Txoj kev ntseeg tseeb yuav tsum txi cov txiv zoo twg?​—Mathais 7:17.

Txoj Kev Ntseeg Tseeb . . .

MUAJ KEV HLUB: Cov ntseeg tseeb tsis muaj feem nrog lub qabntuj, lawv tawm los ntawm txhua haivneeg los thiab txhua txoj kev lig kevcai los, thiab lawv ‘ib leeg hlub ib leeg.’ (Yauhas 13:35; 17:16; Tes Haujlwm 10:34, 35) Lawv ib leeg tsis tua ib leeg tiamsis lawv ib leeg yeem tuag rau ib leeg.​—1 Yauhas 3:16.

TSOSIAB RAU VAJTSWV TXOJLUS: Txoj kev ntseeg tseeb tsis qhia “neeg tej kevcai,” tiamsis qhia raws li Vajtswv txojlus hauv phau Vajlugkub. (Mathais 15:6-9) Ua li cas? Rauqhov “Vajtswv txojlus txhua zaj puavleej yog Vajtswv tshoov neeg lub siab kom neeg sau. Vajtswv Txojlus yog txoj uas qhia qhov tseeb, qhuab ntuas tus uas ua txhaum, pab tau tus uas ua yuam kev, thiab qhia kom sawvdaws paub ua lub neej ncaj ncees.”​—2 Timautes 3:16.

TXHAWB TSEVNEEG THIAB KEV COJ ZOO: Txoj kev ntseeg tseeb cob cov txiv kom ‘hlub lawv cov pojniam ib yam li lawv hlub lawv lub cev,’ pab cov pojniam kom ‘nyias yuav tsum hwm nyias tus txiv,’ thiab qhia cov menyuam kom ‘mloog [lawv] niam [lawv] txiv lus.’ (Efexus 5:28, 33; 6:1) Ntxiv rau qhov ntawd, cov tuav haujlwm yuav tsum coj zoo kawg nkaus rau sawvdaws xyaum.​—1 Timautes 3:1-10.

Puas muaj ib txoj kev ntseeg twg coj tau zoo raws li no? Phau Holocaust Politics, luam tawm xyoo 2001 hais tias: “Yog tias tibneeg coj tau raws li Yehauvas cov Timkhawv qhia thiab coj, ces yuav tsis muaj qhov Holocaust [kev puastsuaj] thiab yuav tsis muaj qhov uas ib haivneeg rhuavtshem ib haivneeg.”

Tseeb tiag, nyob rau 235 lub tebchaws, Yehauvas cov Timkhawv tsis yog tshajtawm tej kev coj zoo hauv phau Vajlugkub xwb​—tiamsis lawv ua lawv lub neej raws nkaus li ntawd. Peb xav kom koj nug Yehauvas cov Timkhawv ib tug pab koj kawm saib Vajtswv xav kom koj ua dabtsi, li ntawd koj thiaj yuav teevtiam Vajtswv raws li nws pomzoo. Tamsim no yog lub sijhawm koj yuav tau txiavtxim siab ua li ntawd. Tsis txhob tos. Hnub kawg rau kev ntseeg cuav ze lawm!​—Xefaniyas 2:2, 3.

Yog tias koj xav paub ntxiv txog tej uas Yehauvas cov Timkhawv tshajtawm nyob hauv phau Vajlugkub, thov koj sau ntawv mus rau lawv raws li qhov chaw nyob nram qab no.

□ Kuv xav tau ib phau Vajtswv Xav Kom Peb Yuav Tsum Ua Dabtsi?

□ Thov xa ib tug tuaj qhia Vajlugkub pub dawb rau kuv.

[Cov lus rho hauv zaj no, nyob sab 3]

“Kuv haivneeg, nej cia li tawm plaws hauv lub nroog ntawd mus!”

[Cov lus rho hauv zaj no, nyob sab 3]

Kev ntseeg cuav ntxias “tagnrho tej vajntxwv uas nyob hauv ntiajteb no.”