Bai pa asuntu

PÁRTI 5

Kal ki é verdadi sobri majia, bruxaria ô fitisaria

Kal ki é verdadi sobri majia, bruxaria ô fitisaria

1. Ti ki pontu ki krénsa na majia, bruxaria ô fitisaria sta spadjadu?

UN livru * fla: “Na Áfrika ka bale péna pergunta si ten fitiseru ô nau.” Txeu afrikanu ta atxa ma fitisaria é inportanti, ka ta nporta puzison ki es ten na sosiadadi. Na meiu di kes algen ki ta kridita na majia, bruxaria ô fitisaria, bu ta atxa kes ki ka ten skóla i kes ki ten txeu skóla. Txeu xéfi di relijion musulmanu i kes ki ta kridita na Jizus tanbê ta sigi kes kuza li.

2. Di undi ki txeu algen ta atxa ma kes puder di majia ta ben?

2 Na Áfrika txeu algen ta kridita na majia ô na un forsa poderozu. Es ta kridita ma é Deus ki ta kontrola kel forsa li. Tanbê es ta kridita ma spritu di kes algen ki dja móre ta uza-l, i ma alguns algen pode uza-l pa djuda ô pa prujudika otus algen (majia negra).

3. Kuzê ki é majia negra ô malfetu, i kuzê ki alguns algen ta kridita ma el pode faze?

3 Majia negra ô malfetu ta uzadu pa faze algen mal. Alguns algen ta kridita ma es pode manda mursegu, pasu, móska i otus animal pa ataka algen. Otus algen tanbê ta kridita ma es pode faze malfetu pa poi algen ta briga, pa inpidi algen di ten fidju, pa poi algen ta fika duenti ô ti pa mata algen.

4. Kuzê ki txeu algen ta kridita ma fitiseras pode faze, i kuzê ki alguns algen ki ta fazeba fitisaria antis fla?

4 Otus algen tanbê ta kridita ma fitiseras pode faze kuzas sima sai di ses korpu di noti i bua pa un lugar lonji pa es bai nkontra ku otus fitisera ô pa ba kaba ku vida di kes algen ki es krê faze mal. Má ka ten próva di kel-li. É sô alguns algen ki éra fitisera antis ki ta fla kel-li. Pur izénplu, un revista di Áfrika fla ma alguns algen ki éra fitisera antis (prinsipalmenti mininas) fla: “N mata 150 algen na asidenti di móta.” “N txupa sangi di sinku mininu pa N mata-s.” “N mata três di nhas namoradu pamodi es dana ku mi.”

5. Pa kuzê ki alguns algen ta uza majia, i modi ki es ta uza-l?

5 Alguns algen ta kridita ma majia ta proteje-s di malfetu. Kes ki ta kridita na kel-li ta faze alguns kuza pa proteje ses kabésa. Pur izénplu, es ta uza alguns tipu di anel, pulsera ô otus kuza, es ta toma ramedi ô pasa algun kuza na korpu i es ta sukundi kuzas ki es ta atxa ma ten puder di proteson na ses kaza. Tanbê es ta uza alguns kuza ki ten frazis di Alkuron ô di Bíblia pa proteje ses kabésa.

Mintiras ki ta ngana algen

6. Kuzê ki Satanás ku se dimónis faze na pasadu, i modi ki nu debe nkara kel puder ki es ten?

6 É verdadi ki Satanás ku se dimónis é di kes inimigu más prigozu ki nu ten. Es ten puder di influensia manera di pensa i vida di algen. I na pasadu es entra na korpu di alguns algen i animal pa kontrola-s. (Mateus 12:43-45) Má sikrê Satanás ku se dimónis ten txeu puder, kel-li ka krê fla ma es pode faze kalker kuza ki es krê.

7. Kuzê ki Satanás krê pa nu kridita na el, i ki izénplu ta konpara ku kel-li?

7 Satanás é bon na ngana algen. El ta krê pa algen pensa ma el ten más puder di ki kel ki el ten mê. Pensa na kel izénplu li: ka dura li, uns trópa di un país di Áfrika ki staba na géra, uza gravason di uns arma prigozu pa poi ses inimigus ta pensa ma es staba ta bai ataka-s ku kes arma la. Satanás ta faze mésmu kuza. El krê pa pesoas pensa ma se puder ka ten fin. Se obijetivu é pô-s medu, asi pa es faze kel ki el krê envês di faze kel ki Jeová krê. Nu ben odja três mintira ki el krê pa nu kridita na el.

8. Kal ki é un di kes mintira ki Satanás ta spadja?

8 Un di kes mintira ki Satanás ta spadja é ma nada ka ta kontise atoa. El ta krê pa pesoas pensa ma tudu kuza mariadu ki ta kontise ten ki ten un algen ki faze-l ô ma algen uza puder di spritu pa faze-l. Pur izénplu, imajina ma un mininu móre di paludismu. Talvês kel mai sabe ma paludismu é un duénsa ki ta pasa através di moskitu. Má talvês el pode kridita tanbê ma un fitisera krê kumeba mininu, pur isu el poi kel moskitu ta morde-l.

Kuzas mariadu pode kontise ku nos tudu

9. Modi ki Bíblia ta mostra ma é ka tudu prubléma ki ta ben dirétu di Satanás?

9 Sikrê Satanás ten puder pa poi prublémas ta kontise, nu ka debe atxa ma tudu prubléma ta ben di el. Bíblia ta fla: ‘Kes algen ki ta kóre faxi nen sénpri ka ta ganha korida, i nen sénpri é kes algen fórti ki ta ganha géra; algen ki ten sabedoria nen sénpri ka ta ten kumida, algen intilijenti nen sénpri ka ta ten rikéza, algen ki ten konhisimentu nen sénpri ka ta ten susésu; pamodi ténpu i kuzas ki algen ka sta spéra ta kontise ku tudu es.’ (Eclesiastes 9:11) Sikrê un algen é kel li ta kóre más faxi na un korida, kel-li ka krê fla ma é el ki ta ganha kel korida. Algun kuza ‘ki el ka sta ta speraba’ pode kontise ku el. El pode kai, el pode xinti mal ô musklu pode prende-l. Kes kuza li pode kontise ku kalker algen. Kel-li ka krê fla ma é Satanás ki pô-s ta kontise ô ma fazedu fitisaria. Kuzas mariadu pode kontise ku nos tudu.

10. Kuzê ki alguns algen ta fla sobri fitiseras, i modi ki nu sabe ma kel-li é mintira?

10 Kel sugundu mintira ki Satanás ta spadja é ma fitiseras ta sai di ses korpu di noti pa ba nkontra ku otus fitisera ô pa ba prujudika vida di alguns algen. Má pergunta bu kabésa: ‘Si fitiseras ta pode faze kel-li mê, kuzê ki ta sai di ses korpu?’ Sima dja nu odja, alma é un algen, el é ka un kuza ki ta sai di déntu di nos. Alén di kel-li, spritu é forsa di vida ki ta da korpu inerjia, má el ka ta pode faze ninhun kuza fóra di korpu.

Fitiseras ka ta pode sai di ses korpu

11. (a) Modi ki nu sabe ma fitiseras ka ta pode sai di ses korpu? (b) Bu ta kridita ma é simé?

11 Alma ku spritu ka ta pode sai di korpu pa faze algun kuza, nen dretu nen mariadu. Pur isu, fitiseras ka ta pode sai di ses própi korpu. Es ka ta faze kes kuza ki es ta fla ma es ta faze ô ki es pensa ma es faze.

12. Modi ki Satanás ta poi pesoas ta kridita ma es faze kuzas ki es ka faze?

12 Nton kal ki é splikason pa kes kuza ki fitiseras ta fla ma es ta faze? Satanás pode poi algen ta kridita ma el pasa pa algun kuza ki na verdadi el ka pasa. Satanás pode uza vizons, pa poi algen ta pensa ma es odja, ma es obi ô ma es faze algun kuza, ki na verdadi es ka odja, es ka obi i nen es ka faze. Asi el ta disvia algen di Jeová i el ta pô-s ta pensa ma kel ki Bíblia ta fla é ka verdadi.

13. (a) Ten algun majia ki é dretu? (b) Kuzê ki Bíblia ta fla sobri majia?

13 Kel tirseru mintira é ma ten un majia ki é dretu i ki pode proteje-nu di malfetu (majia negra). Bíblia ka ta fla ma ten dôs tipu di majia: un ki ta djuda-nu i otu ki ta prujudika-nu. El ta fla ma tudu majia é mariadu. Pensa na kuzê ki Jeová fla kes israelita sobri majia:

  • ‘Ka nhos faze majia.’ — Levítico 19:26.

  • ‘Kalker ómi ô mudjer ki ta invoka spritu ô ki ta dibinha, debe matadu sen falta.’ — Levítico 20:27.

  • ‘I na bu meiu ka debe ten ningen. . . ki ta faze majia, ô ki ta djobe agoru, ô un fitiseru, ô un algen ki ta prende otus algen ku nkantamentu, ô ki ta djobe kes algen ki ta invoka spritus’. — Deuteronómio 18:10-14.

14. Pamodi ki Jeová faze leis kóntra majia?

14 Através di kes lei li, Deus mostra klaru ma el ka kria pa se povu faze majia. El da-s kes lei li pamodi el ta amaba es i el ka kria pa es bira skravu di medu di superstison. I nen el ka kria pa dimónis maltrata se povu.

15. Modi ki Bíblia ta mostra ma Jeová ten más puder ki Satanás?

15 Bíblia ka ta fla-nu tudu kuza ki dimónis pode faze ô nau. Má el ta mostra klaru ma Jeová é mutu más poderozu ki Satanás ku se dimónis. Jeová poi Satanás ta botadu di Séu. (Apocalipse 12:9) Satanás tanbê pidi Deus pa el poi Jó na próva i el obi ku Deus kantu El aviza-l pa el ka mata Jó. — Jó 2:4-6.

16. Na kenha ki nu debe djobe proteson?

16 Provérbios 18:10 ta fla: ‘Nómi di Jeová é un tori fórti. Justu ta kóre pa déntu di el i el ta resebe proteson.’ Nton nu debe djobe proteson na Jeová. Sérvus di Deus ka ta uza majia ô ramedi pa proteje-s di Satanás i di se dimónis i nen es ka ten medu di kuzê ki fitiserus pode faze. Sérvus di Deus ta kridita na kel ki Bíblia ta fla: ‘Odjus di Jeová ta anda pa tudu Téra, pa mostra se forsa pa kes algen ki ten korason konplétu pa el.’ — 2 Crónicas 16:9.

17. Ki sertéza Tiago 4:7 ta da, má kuzê ki nu meste faze?

17 Si bu sirbi Jeová, bu pode ten kunfiansa ma el ta ‘mostra se forsa pa bo’. Tiago 4:7 ta fla: ‘Nhos obi ku Deus; má nhos fika kóntra Diabu, i el ta fuji di nhos.’ Si bu sirbi Deus verdaderu i bu obi ku el, bu pode ten sertéza ma el ta proteje-u.

^ par. 1 African Traditional Religion