Bai pa asuntu

N seta opinion di Deus sobri sangi

N seta opinion di Deus sobri sangi

N seta opinion di Deus sobri sangi

Un dotor ta konta se stória

N STABA na un sala di un ospital, ta aprizenta rezultadu di un autópisia pa un grupu di dotor. Kel algen ki móre tinha un tumor malígnu i N fla: “Nu pode fla ma el móre pamodi el resebe txeu transfuzon di sangi i kel-li poi se glóbulus burmedju ta distruídu i se rin ta para di funsiona dirapenti.”

Un profesor labanta i el grita uma xatiadu: “Bu krê fla ma nu pô-l kel tipu di sangi eradu?” I N responde-l: “É ka kel-li ki N kria flaba.” Timenti N staba ta mostra alguns imaji di rin di kel algen, N kontinua ta fla: “Nu ta odja modi ki kes glóbulu burmedju fika distruídu na rin i pur isu nu pode fla ma é kel-li ki poi rin ta para di funsiona.” * Situason na kel sala fika kasábi i N fika ku bóka séku i nervozu. Nbóra ami éra un dotor novu i el éra profesor, N xinti ma N ka podia mudaba kuzê ki N fla.

Kantu kel-li kontise ami ka éra Tistimunha di Jeová. N nase na anu 1943, na Sendai, un sidadi ki ta fika na nórti di Japon. Dja ki nha pai éra dotor, N disidi studa medisina. Na nha sugundu anu di universidadi, na anu di 1970, N kaza ku un jóven ki txoma Masuko.

N kumesa ta studa sobri duénsas

Masuko ta trabadjaba pa djudaba na dispéza timenti N ka tirminaba di studa. N gostaba txeu di medisina. N ta fikaba dimiradu i spantadu di odja modi ki nos korpu é ben fetu. Má simé, nunka N ka para pa N pensa si izistiba un Kriador ô nau. N ta atxaba ma medisina pode daba mi un obijetivu na vida. Nton, dipôs ki N bira dotor, N disidi studa pa N sabe más sobri modi ki duénsas ta afeta-nu.

Timenti N ta fazeba autópisia na kes algen ki móre di kánser N kumesa ta ten dúvida si transfuzon di sangi ta sirbi mê. Kes algen ki ten kánser gravi, es pode ten animia pamodi es ta perde txeu sangi. I tratamentu di kánser, ta poi kel animia ta fika más piór. Pur isu, dotor ta fla-s ma es debe toma sangi. Nton, N kumesa ta diskunfia ma transfuzon di sangi ta poi kánser ta spadja. Oji dotoris sabe ma transfuzon di sangi ta poi kes algen ki ten kánser ta bira más fraku, el ta poi kánser ta torna parse i el ta poi kes algen ki ten kánser ta vive más poku. *

Kel spiriénsa ki nu pâpia di el na komésu, kontise na anu 1975. Kel profesor éra spesialista di duénsas di sangi i el éra responsável pa kel algen ki móre. Pur isu, nu ka ta dimira ma el fika uma xatiadu kantu el obi-m ta fla ma é transfuzon di sangi ki poi kel algen móre. Nton, N kontinua ta faze nha aprizentason i poku-poku el ba ta fika kalmu.

Nen duénsa nen mórti

Foi na kel ténpu la ki nha mudjer resebe vizita di un sinhora di idadi, ki éra Tistimunha di Jeová. El uza palavra “Jeová” na se aprizentason, i nha mudjer pergunta-l kuzê ki kel-la krê flaba. Kel sinhora responde-l ma Jeová é nómi di kel Deus verdaderu. Masuko ta leba Bíblia désdi mininu, má na kel traduson ki el ta uzaba, envês di es poi nómi di Deus es poi “SINHOR”. Gósi el sabia ma Deus ten nómi!

Masuko kumesa lógu ta studa Bíblia ku kel Tistimunha di Jeová. Kantu N txiga di ospital, pa vólta di un óra di madrugada, nha mudjer fla-m uma kontenti: “Bíblia ta fla ma duénsa ku mórti ta ben kaba!” N fla-l: “Kel-li é sábi dimás!” Nton, el kontinua ta fla-m: “Dja ki mundu novu sta ta txiga, N ka krê pa bu perde bu ténpu.” N ntende ma el sta ta flaba mi pa N dexa di ser dotor. Nton N fika xatiadu i nu kumesa ta ten prublémas na nos kazamentu.

Má nha mudjer ka dizisti di mi. El ta oraba pa Deus, ta pidi pa djuda-l atxa testus di Bíblia ki ta djudaba mi i el ta mostraba mi es. Kes palavra di Eclesiastes 2:22, 23 toka nha korason di manera spesial. La ta fla: ‘Kuzê ki ómi ta ganha di verdadi ku tudu se trabadju duru, i ku tudu sforsu ki el ta faze pa trabadja duru dibaxu di sol? I nen di noti se korason ka ta diskansa. Kel-li tanbê é vaidadi.’ Éra kel-li própi ki N staba ta faze. N ta trabadjaba dia ku noti má ami é ka éra filís.

Na un dumingu di palmanhan di julhu di anu 1975, nha mudjer bai Salon di Reinu di Tistimunhas di Jeová i dirapenti N disidi bai tanbê. Nha mudjer fika spantadu kantu el odja-m la i Tistimunhas di Jeová resebe-m dretu. Di la pa dianti, N sisti tudu runion na dumingu. I un mês dipôs, un Tistimunha di Jeová kumesa ta faze-m studu di Bíblia. Três mês dipôs ki nha mudjer resebe kel primeru vizita di Tistimunhas di Jeová, el batiza.

N seta opinion di Deus sobri sangi

N prende lógu ma Bíblia ta fla ma kristons ka debe uza sangi. (Atos 15:28, 29; Génesis 9:4) Dja ki N ka tinha sertéza ma transfuzon di sangi ta djudaba un algen, foi fásil seta opinion di Deus sobri sangi. N pensa: “Si ten un Kriador i é kel-li ki el ta fla, nton el debe ten razon.”

N prende tanbê ma nu ta duense i nu ta móre pamodi pekadu ki nu erda di Adon. (Romanos 5:12) Na kel ténpu N staba ta piskiza sobri un duénsa ki ta poi algen ta ten prubléma na korason. Sima nu ta ba ta fika más bédju, nos veia ta ba ta fika más rixu i más pertadu. I kel-li ta pô-nu ta xinti prublémas na korason na sérbru i na rin. Pa mi fika klaru má é pamodi inperfeson ki ta kontise tudu kes kuza li. Dipôs di kel-li, N kumesa ta perde interesi pa medisina. Sô Jeová ki ta pode kaba ku duénsa i mórti!

Na marsu di anu 1976, seti mês dipôs ki N kumesa ta studa Bíblia, N larga piskiza ki N staba ta faze na universidadi. N tinha medu ma nunka más N ka ta trabadjaba kómu dotor. Má N atxa un trabadju na otu ospital. N batiza na maiu di 1976. N disidi ma midjór manera di N uza nha vida é trabadja pa ténpu interu ô ser pioneru. É kel-la ki N kumesa ta faze na julhu di 1977.

Ta difende kuzê ki Deus ta pensa sobri sangi

Na novenbru di 1979, mi ku Masuko nu muda pa un kongregason na Chiba undi ki tinha txeu nisisidadi di algen pa prega. N atxa un ospital ki N podia trabadja meiu piriúdu. Na primeru dia di trabadju, un grupu di dotoris djunta na mi i es fika ta pergunta-m: “Dja ki bo é Tistimunha di Jeová, si un duenti meste di transfuzon di sangi kuzê ki bu ta fazeba?”

N splika-s ku ruspetu ma N ta kontinua ta sigiba kel ki Deus ta fla sobri sangi. Tanbê N splika-s ma ten otus tratamentu ki ka meste sangi i N ta fazeba tudu ki N pode pa N djudaba nhas duenti. Dipôs di un óra ta pâpia, xéfi di dipartamentu di operason fla-m si: “N ta ntende. Óras ki un duenti sta ta perde txeu sangi, nu ta kuida di el anos.” Kel xéfi di dipartamentu di operason éra konxedu pa ser un algen difísil. Má, dipôs di kel dia nu pasa ta trabadja dretu ku kunpanheru i sénpri el ta ruspetaba kuzas ki N ta kridita na el.

Ta ruspeta lei di sangi sikrê na situasons difísil

Timenti nu staba na Chiba, un Betel novu staba ta fazedu na sidadi di Ebina na Japon. Nu ta baba la un bês pa simana pa nu ba djuda na kuida di saúdi di kes irmon ki oferese pa ba faze kel Betel. Dipôs di alguns mês, nu konvidadu pa nu bai sirbi na Betel di Ebina. Na marsu di 1981 nu bai mora pa un ténpu na kes prédiu ki fazedu pa kes más di 500 irmons ki oferese pa bai trabadja la. Di palmanhan N ta djudaba na linpa lugaris ki ta tomadu banhu i kaza di banhu i di tardi N ta daba konsulta.

Un di kes irman ki N ta daba konsulta éra Ilma Iszlaub, ki binha di Austrália pa sérba misionária na Japon, na anu 1949. El tinha leusemia i dotoris fla-l ma el tinha poku ténpu di vida. Ilma nega seta transfuzon di sangi nbóra es flaba el ma si el tomaba el ta viveba más ténpu. El prifiri pasa kes ténpu ki ta restaba el na Betel. Na kel ténpu, ka tinha ramedi ki ta subiba imoglubina sima gósi. Alvês se imoglubina ta dixiba ti 3 ô 4! (Normal é 12 ti 15.) Má, N faze tudu kel ki N pode pa N kuida di el. Ilma kontinua ta ten un fé fórti na Deus ti ki el móre na janeru di 1988, dipôs di 7 anu!

Sima anus ba ta pasa, txeu irmon ki ta apoia na Filial di Tistimunhas di Jeová na Japon mesteba di faze operason. N sta kontenti pamodi kes dotor di kes ospital más pértu, faze kes operason sen uza sangi. Sénpri N ta konvidadu pa sala di operason pa odja kuzas modi ki sta bai i alvês ti N ta djudaba na faze operason. N ta agradese kes dotor ki ta mostra ruspetu pa disizon di Tistimunhas di Jeová di ka toma sangi. Trabadja ku es, da-m oportunidadi pa N splika-s na kuzê ki N ta kridita. Ka dura li, un di kes dotor bira Tistimunha di Jeová.

É interesanti odja, ma sforsu ki dotoris ta faze pa trata Tistimunhas di Jeová sen uza transfuzon di sangi, djuda txeu na medisina. Kes operason sen uza transfuzon di sangi mostra kes bon rezultadu ki algen ta ten óras ki el ta ivita uza sangi. Gósi nu sabe ma dipôs di un operason, un algen pode rekupera más faxi óras ki el ka ta toma transfuzon di sangi.

N kontinua ta prende ku kel midjór dotor ki ten

Sénpri N ta tenta prende ku kes kuza novu na medisina. Má tanbê, N sta kontinua ta prende ku kel midjór dotor ki ten, Jeová. El ka ta odja sô pa kel ki ta parse, má el ta odja korason. (1 Samuel 16:7) Na nha trabadju di dotor, óras ki N ta trata un algen, N ta tenta ka konsentra sô na se duénsa. Má, N ta tenta ntende tudu ses situason i kel-li ta djuda-m kuida di kes algen di midjór manera.

N sta ta kontinua ta sirbi na Betel i un di kes kuza ki ta da-m más alegria é djuda otus prende sobri Jeová i kuzê ki el ta pensa sobri sangi. Na nha orason N ta pidi Jeová, ki é kel midjór dotor ki ten, pa el ka dura ku ben kaba ku tudu duénsa i mórti. — Kontadu pa Yasushi Aizawa.

[Nótas di rodapé]

^ par. 4 Un spesialista fla ma un mudjer ki sta grávida i ki antis resebe un transfuzon di sangi ô un transplanti di órgons, el pode ben xinti un reason gravi dipôs ki el faze transfuzon di sangi i kel-la pode ti distrui se glóbulus burmedju. Na kes kazu li, kes izami ki ta fazedu antis di un transfuzon ka ta mostra kes prubléma ki pode ben parse. Un livru sobri sangi ta splika ma kel distruison di glóbulus burmedju pode kontise sikrê óras ki fazedu un transfuzon ku poku sangi i ku sangi ki ka ta konbina ku sangi di kel algen. Óras ki rin dexa di funsiona, el ta para di linpa sangi i kel algen ta fika duenti.

^ par. 8 Un revista di anu 1988 i ki ta pâpia di tratamentu di kánser, fla ma kes algen ki ka toma transfuzon di sangi kantu es faze operason, ten más xansi di midjora di ki kes ki toma sangi.

[Lejenda]

“N splika ma N ta fazeba kel ki N pode pa N djuda kes algen ki N ta trata sen uza transfuzon di sangi.”

[Lejenda]

“Kes operason sen uza transfuzon di sangi mostra kes bons rezultadu ki algen ta ten óras ki el ta ivita uza sangi.”

[Lejenda di fotu]

Di riba: Ta faze un diskursu di Bíblia.

Na direita: Mi ku nha mudjer, Masuko, gósi.