Bai pa asuntu

ASUNTU DI KAPA

Modi ki bu pode uza bu ténpu dretu

Modi ki bu pode uza bu ténpu dretu

“Ai si N tinha más ténpu!” Kantu bês ki dja bu fla kel-li? Ténpu é un kuza ki tudu algen ten igual. Kes algen ki é riku i ki ten puder ten mésmu ténpu ki kes algen umildi i póbri. Má nen riku nen póbri ka ta pode guarda ténpu. Ténpu ki dja bai ka ta ben más. Pur isu, nu debe uza nos ténpu dretu. Má modi ki nu ta faze kel-li? Nu ben odja kuatu kuza ki djuda txeu algen uza ses ténpu dretu.

1: Ser organizadu

Djobe kuzê ki é más inportanti. Bíblia ta konsedja-nu: ‘Nhos konfirma kuzê ki é más inportanti’. (Filipenses 1:10) Faze un lista di kes kuza ki bu meste i disidi kal di kes kuza ki é más inportanti, urjenti, ô si es é inportanti i urjenti omésmu ténpu. Lenbra ma un kuza pode ser inportanti, má talvês el é ka urjenti, sima pur izénplu faze kónpra. I un kuza ki ta parse ma é urjenti, talvês é ka inportanti, sima odja un prugrama di tilivizon ki más bu gosta, ki sta kuazi ta kumesa.

Faze planus. Eclesiastes 10:10 ta fla: ‘Si un feraménta di féru ka sta ta korta i algen ka mola-l, el ten ki faze txeu sforsu. Má sabedoria ta djuda ten bon rezultadu.’ Kuzê ki kel testu li krê fla? Sima un algen ki ta korta lenha ta perde ménus ténpu si el mola se matxadu, abo tanbê bu ta konsigi uza bu ténpu midjór, si bu faze planus antis di kumesa faze algun kuza. Dexa pa dipôs kes kuza ki é ka mutu inportanti ki ta toma-u txeu ténpu i forsa, ô nton ka bu faze-s. Óras ki bu tirmina di faze un kuza, si resta ténpu pruveta pa adianta otus kuza. Óras ki bu ta faze planus bu ta konsigi faze más kuzas.

Mante un vida sinplis. Prende fla nau pa kes kuza ki é ménus inportanti ô ki ta pô-u sô perde bu ténpu. Ten txeu kuza di faze i ranja txeu konpromisu ta stresa-nu i ta tra-nu alegria.

2: Ivita kuzas ki ta toma-u txeu ténpu

Ser indisizu i dexa kuzas pa dipôs. ‘Ken ki ta djobe pa béntu ka ta símia, i ken ki ta djobe pa núvens ka ta kodje.’ (Eclesiastes 11:4) Kuzê ki nu ta prende? Ten ábitu di dexa kuzas pa dipôs ta toma-nu txeu ténpu i ka ta dexa-nu faze txeu kuza. Un agrikultor ki ta spéra ti ki tudu kuza fika dretu, talvês nunka el ka ta símia i nen faze kodjéta. Di mésmu manera, si nu ka toma kuidadu, medu di kuzas ki nu ka ten sertéza si pode kontise ô nau, pode pô-nu ta bira un algen indisizu. Ô talvês, nu pode atxa ma nu debe toma un disizon sô óras ki nu sabe tudu kuza sobri un asuntu. É klaru ki antis di nu toma un disizon inportanti, nu debe analiza dretu kel asuntu. Provérbios 14:15 ta fla: ‘Ken ki é prudenti ta pensa antis di el da kada pasu.’ Má na verdadi, tudu disizon ten algun kuza ki nu ka ten sertéza di el. Eclesiastes 11:6.

Krê ser perfetu. Tiago 3:17 ta fla: ‘Kel sabedoria ki ta ben di riba [ô di Deus], é . . . ikilibradu’. É bon óras ki nu ta sforsa pa nu faze kuzas dretu! Má óras ki nos é izijenti dimás nu pode fika diziludidu i ti mésmu fadja. Pur izénplu, un algen ki sta ta prende un otu língua, meste ntende ma el ta era i ma el ta prende ku kes éru. Má un algen ki krê ser perfetu ten medu di era i kel-la ka ta dexa-l midjora. Pur isu, é mutu más midjór nu seta nos limitason i ka spéra dimás di nos kabésa. Provérbios 11:2 ta fla: ‘Sabedoria sta ku kes algen ki é modéstu.’ Kes algen ki é modéstu i umildi, es ka ta pensa dimás di ses kabésa i nen es ka ten medu ri di ses éru.

“Bu ka ta paga kuzas ku dinheru. Bu ta paga-s ku ténpu.” — Livru A Arte de Crescer

3: Ser ikilibradu i odja kuzas sima es é

Poi trabadju ku diverson na ses lugar. ‘É midjór ten un mô xeiu di diskansu di ki ten dôs mô xeiu di trabadju duru i ta kóre tras di béntu.’ (Eclesiastes 4:6) Kenha ki é visiadu na trabadju ka ta goza rezultadu ‘di se dôs mô xeiu di trabadju duru’ pamodi el ka ten ténpu nen forsa pa kel-la. Má kenha ki é prigisozu ta skodje ‘dôs mô xeiu di diskansu’ i el ta perde ténpu ki ten txeu valor. Bíblia ta fla-nu pa nu ser ikilibradu. Trabadja dretu i goza rezultadu di bu trabadju. Faze kel-li é un ‘prezenti di Deus.’ — Eclesiastes 5:19.

Durmi kel ki bu korpu meste. Bíblia ta fla: ‘N ta deta i N ta durmi ku pas. (Salmo 4:8) Kuazi tudu adultu meste durmi uns 8 óra pur dia pa es pode ten un bon saúdi. Sónu tanbê pode djuda nos menti funsiona dretu, konsentra midjór, grava informasons i prende más txeu. Pur isu, durmi é un manera di nu uza ténpu dretu. Si nu ka durmi kel ki nos korpu meste, kel-la ta prujudika nos kapasidadi di prende, nu ta bira un algen ki ta fadja más txeu, ki é más fásil ten asidentis i ki ta xâtia faxi.

Ka bu dizeja kuzas ki bu ka ta pode ten. ‘É midjór bu pruveta di kel ki bu odju sta ta odja di ki kóre tras di dizeju.’ (Eclesiastes 6:9) Kuzê ki nu ta prende? Un algen ki ten sabedoria ka ta dexa dizejus ô sonhus kontrola se vida, prinsipalmenti si kes dizeju ô sonhus ka ta realiza. Un algen asi ka ta dexa publisidadis falsu ngana-l i nen el ka ta kai na tentason di ganha dinheru fásil. Envês di kel-li, el ta prende sta kontenti ku kel ki el ten ô ‘kel ki [se] odju sta ta odja’.

4: Da valor pa kes kuza más inportanti

Djobe kuzê ki é más inportanti. Kes kuza ki é más inportanti pa bo pode djuda-u sabe kuzê ki é bon i kuzê ki bale péna. Si bu vida éra un flexa, nton kes kuza más inportanti pa bo ta mostraba pa undi ki bu flexa debe bai. Pur isu, si bu sabe kuzê ki é más inportanti, bu ta konsigi sabe kuzê ki bu ta faze primeru i bu ta uza bu ténpu midjór. Nton, modi ki bu ta sabe kuzê ki é más inportanti pa bo? Txeu algen ta djobe na Bíblia, pamodi es ta kridita ma é na el ki nu ta atxa kel sabedoria más grandi ki ten. — Provérbios 2:6, 7.

Poi amor na primeru lugar. Colossenses 3:14 ta fla ma amor ‘é kel ligason perfetu di union.’ Sen amor nu ka ta pode ser filís di verdadi, nen nu ka ta xinti suguru, prinsipalmenti na família. Kenha ki ka ta pensa si talvês el ta poi trabadju ô dinheru na primeru lugar, má el ka ta ser filís. Pur isu, Bíblia ten razon di fla monti bês, ma amor é kel kuza más inportanti na vida. — 1 Coríntios 13: 1-3; 1 João 4:8.

Tra ténpu pa bu konxe Deus midjór. Un ómi ki txomaba Geoff tinha un mudjer ki ta amaba el, dôs fidju spetakular, bons amigu i un bon trabadju. Dja ki el ta trabadjaba na anbulánsia, txeu bês el ta odjaba algen ta sufri i ta móre. Pur isu, el ta perguntaba: “É si própi ki vida debe ser?” Má un dia el lé alguns livru i revistas di Tistimunhas di Jeová ki responde se pergunta.

Geoff pâpia ku se mudjer i se fidjus sobri kes kuza ki el staba ta prende. Es gosta i família interu kumesa ta studa Bíblia. Kuza ki es prende midjora ses vida i djuda-s sabe uza ses ténpu dretu. Através di ses studu di Bíblia es pasa ta ten un speransa rei di sábi, di vive pa tudu ténpu na un mundu livri di sufrimentu i di kuzas ki ka ten valor. — Apocalipse 21:3, 4.

Spiriénsa di Geoff ta lenbra-nu di kuzê ki Jizus fla na Mateus 5:3: ‘Filís é kes ki ten konsénsia ma es ten nisisidadi spritual’. Kuzê ki bu ta atxa di tra un bokadinhu di bu ténpu pa bu konxe Deus más dretu? Si bu faze si, di sertéza bu ta ten sabedoria ki bu meste pa bu pruveta dretu ka sô bu dia má tanbê bu vida.