Bai pa asuntu

Perguntas ki leitoris ta faze

Perguntas ki leitoris ta faze

Perguntas ki leitoris ta faze

Si Bíblia ka ta pâpia di faze txin-txin, nton pamodi ki Tistimunhas di Jeová ka ta faze kel-la?

Faze txin-txin ku kópu di vinhu ô ku kalker otu bebida é un kustumu ki dja dura ki ta fazedu na un monti lugar, nbóra manera ki el ta fazedu pode ser un bokadinhu diferenti di un lugar pa kel otu. Alvês óras ki pesoas ta faze txin-txin, es ta labanta i es ta da ku kópu na kunpanheru di un manera suavi. Kel algen ki ta pidi pa faze txin-txin ta kustuma pidi ô dizeja filisidadi, saúdi, vida kunpridu ô otu kuza. I kes otu algen ki ta faze txin-txin djuntu ku el ta fla mésmu kuza ki el fla, es ta labanta kópu i es ta bebe un poku di vinhu ô otu bebida. Txeu algen ta atxa ma kel kustumu li ka ten nada di mariadu, má Tistimunhas di Jeová ten txeu motivu pa ka partisipa na el.

Kel-li ka krê fla ma Tistimunhas di Jeová ka ta dizeja filisidadi i saúdi pa otus algen. Na un karta ki Grupu Enkaregadu di Óbra na ténpu di apóstlus skrebe pa kongregasons, es tirmina ku un palavra ki pode traduzidu pa “bon saúdi pa nhos” ô “nhos fika dretu”. (Atos 15:29) I alguns sérvu di Jeová fla reis: ‘Pa nha sinhor... vive pa tudu ténpu’ ô ‘vida kunpridu pa rei’. — 1 Reis 1:31; Neemias 2:3.

Má di undi ki kel kustumu di faze txin-txin ben? Na revista Sentinéla di 15 di julhu di 1968 nu ta atxa kuzê ki un ensiklopédia * fla: “Ta parse ma kel kustumu di faze txin-txin pa algen ten saúdi, ta ben di un ritual relijiozu antigu di faze txin-txin pa deuzis i pa mortus. Kes algen di Grésia i di Roma ta kustuma bazaba bebidas pa ses deuzis na óra di kume, i na féstas es ta fazeba txin-txin pa ses deuzis i pa mortus.” Kel ensiklopédia tanbê fla: “Faze txin-txin pa dizeja algen saúdi sta txeu ligadu ku kes tipu di sakrifisiu li.”

Kel kustumu li inda sta ligadu ku kes sakrifisiu? Un livru * ta fla: “Nbóra oji óras ki pesoas ta faze txin-txin, es ka ta faze-l pamodi relijion, ta parse ma kel kustumu li ben di un kustumu antigu di da sangi ô vinhu sima un sakrifisiu, asi pa deuzis daba es ‘vida kunpridu’ i ‘bon saúdi!’”

É klaru ki é ka sô pamodi un kuza ô un kustumu ten algun ligason ku relijions falsu antigu ki kel-li krê fla ma el é mariadu pa un sérvu di Jeová. Odja izénplu di roman. Un ensiklopédia di Bíblia txeu konxedu fla: “Kes relijion falsu di ténpu antigu ta uzaba roman na ses adorason.” Má simé, Deus fla kes israelita pa dikora pilar di ténplu di Salumon i ropa di saserdóti prinsipal ku roman. (Êxodo 28:33; 2 Reis 25:17) Tanbê, kustumu di uza aliansa di kazamentu ta ben di relijions falsu di ténpu antigu, má oji pesoas ka ta pensa na relijion falsu óras ki es ta uza aliansa. Pa es, el ta sirbi sô pa mostra ma algen é kazadu.

Kuzê ki Bíblia ta fla sobri uza vinhu na adorason di deuzis? Pur izénplu, un bês kes algen ki ta moraba na Sikén i ki ta adoraba deus Baal ‘entra na kaza di ses deus, es kume i es bebe, i es maldisua Abimeléki’, ki éra fidju di Jidion. (Juízes 9:22-28) Bu ta atxa ma un algen lial pa Jeová ta djuntaba ku kes algen pa bebe vinhu i pidi Baal pa maldisua Abimeléki? Proféta Amós pâpia sobri un ténpu ki txeu israelita rabela kóntra Jeová i el fla: ‘Es fika pértu di tudu kes altar, detadu riba di kes ropa i es bebe vinhu na kaza di ses deus’. (Amós 2:8) Bu ta atxa ma sérvus lial di Jeová ta fazeba kel-la, ka ta nporta si éra pa baza vinhu sima un sakrifisiu pa deuzis ô sinplismenti pa bebe-l na kel situason la? (Jeremias 7:18) Ô es ta labantaba kópu di vinhu pa pidi deuzis pa abênsua algen?

É interesanti pamodi sérvus di Jeová, alvês ta labantaba mô i es ta pidiba El pa es ten bons rezultadu. Es ta labantaba mô pa Deus verdaderu. Bíblia ta fla: ‘Salumon fika sakédu frenti di altar di Jeová… i el stika mô pa séu i el fla: “Ó Jeová, Deus di Israel, ka ten Deus sima bo... obi ses orason ki es faze ta djobe pa kel lugar li. Obi la di undi bu ta mora na Séu; sin, obi i púrdua.’ (1 Reis 8:22, 23, 30) Di mésmu manera ‘Esdras lova Jeová’ i dipôs ‘povu interu labanta ses mô pa riba i es responde: “Amén! Amén!” Nton es nbaxa ku róstu pa txon dianti di Jeová.’ (Neemias 8:6; 1 Timóteo 2:8) É klaru ki sérvus lial di Jeová ka ta labantaba mô pa riba pa es pidi deus di sórti pa abensua-s. — Isaías 65:11.

Txeu algen ki ta faze txin-txin oji ka ta atxa ma es sta ta pidi respósta ô benson di algun deus, má tanbê es ka ta konsigi splika pamodi ki es ta labanta kópu. Má é ka pamodi txeu algen ka ta pensa mutu na kel asuntu li, ki sérvus di Deus debe imita-s.

Txeu algen sabe ma Tistimunhas di Jeová ka ta partisipa na alguns kustumu ki kuazi tudu algen ta partisipa. Pur izénplu, txeu algen ta faze jéstus óras ki es sta frenti di bandera ô di otus sinblu di nason i es ka ta atxa ma kel-la é un fórma di adorason. Sérvus di Deus ka ta tenta inpidi otus algen di faze kel-li, má tanbê es ka ta partisipa na es. Óras ki Tistimunhas di Jeová sabe ma sta ba kontise un serimónia sima kes-li, es ta tenta aji di manera ki ka ta txoma atenson i ki ka ta ofende ningen. Di kalker manera, es sta disididu na ka partisipa na kes kustumu la pamodi es ka sta di akordu ku Bíblia. (Êxodo 20:4, 5; 1 João 5:21) Oji txeu algen ka ta atxa ma faze txin-txin é un kustumu relijiozu, má ten bons motivu ki ta poi sérvus di Deus ka ta faze txin-txin, ki é un kustumu ki ben di relijion falsu i ki mésmu oji ta fazedu pa pidi un benson di séu ô pa pidi ajuda di un forsa más grandi. — Êxodo 23:2.

[Nótas di rodapé]

^ par. 5 Ensiklopédia Británica (1910), Volumi 13, pájina 121

^ par. 6 International Handbook on Alcohol and Culture di 1995