Bai pa asuntu

Nu sforsa pa bira un sérvu di Deus maduru pamodi ‘dia di Jeová sta kuazi ta txiga’

Nu sforsa pa bira un sérvu di Deus maduru pamodi ‘dia di Jeová sta kuazi ta txiga’

Nu sforsa pa bira un sérvu di Deus maduru pamodi ‘dia di Jeová sta kuazi ta txiga’

‘Nu bira algen maduru’. HEBREUS 6:1.

1, 2. Ki xansi parse pa kes sérvu di Deus na ténpu di apóstlus ki ta viveba na Jiruzalen i na Judea ‘fuji pa kes montanha’?

 KANTU Jizus staba na Téra, se disiplus txiga na el apárti i es pergunta-l: ‘Fla-nu na ki ténpu ki kes kuza li ta ben kontise i kal ki é sinal di bu prezénsa i di fin di es sistéma?’ Un párti di kel profesia li ki Jizus pâpia di el, kumesa ta kunpri na ténpu di apóstlus. Jizus pâpia di alguns kuza stranhu ki ta kontiseba, ki ta mostra ma Jiruzalen staba kuazi ta distruídu. Óras ki es odjaba kes kuza ta kontise ‘kes ki staba na Judea debe fujiba pa kes montanha’. (Mat. 24:1-3, 15-22) Kes disiplu di Jizus ta ba rekonheseba kes sinal i fazeba sima Jizus fla-s?

2 Uns 30 anu dipôs, na anu 61 D.J, apóstlu Paulu skrebe un mensaji fórti i sériu pa kes irmon ebreu ki ta viveba na Jiruzalen i na kes lugar pértu di la. Má Paulu ku kes otu irmon, ka sabia ma kel profesia di Jizus ta ba kunpriba 5 anu dipôs. (Mat. 24:21) Na anu 66 D.J, Céstio Galo, ki éra komandanti di izérsitu di Roma djuntu ku se trópas, ataka Jiruzalen i kuazi dja es tomaba el. Má dirapenti kes romanu sai di Jiruzalen i kel-li da kes sérvu di Deus xansi pa es fuji.

3. Ki konsedju Paulu da kes irmon ebreu i pamodi?

3 Kes sérvu di Deus meste ntendeba klaru ma kes palavra di Jizus staba ta kunpri i ma es devia sai di la. Má alguns ‘bira léntu’ na obi. Es éra sima un mininu na sentidu spritual ki staba ta meste di ‘leti’. ( Hebreus 5:11-13.) Nbóra alguns di es dja tinha txeu ténpu na verdadi, es staba ta ‘afasta di kel Deus bibu’. (Heb. 3:12) Alguns di es ‘ta kustuma’ faltaba runion na kel ténpu ki kel dia difísil ‘staba kuazi ta txiga’. (Heb. 10:24, 25) Paulu da-s un konsedju ki es staba ta meste própi, el fla-s: ‘Gósi ki dja nu dexa pa tras kel dotrina prinsipal sobri Kristu, nu bira algen maduru’. — Heb. 6:1.

4. Pamodi ki é inportanti nu mante sienti i kuzê ki ta djuda-nu faze kel-li?

4 Nu sta ta vive na kel ténpu ki últimu párti di kel profesia di Jizus ta ben kunpri. ‘Kel grandi dia di Jeová’, ki é kel dia ki mundu di Satanás ta ben kaba, ‘sta kuazi ta txiga’. (Sof. 1:14) Pur isu, nu meste mante un amizadi fórti ku Jeová i sta sienti. (1 Ped. 5:8) Nu sta ta faze kel-li? Ser un algen maduru ta djuda-nu lenbra ma nu sta ta vive na ténpu di fin.

Kuzê ki siginifika ser un algen maduru

5, 6. (a) Kuzê ki ta nvolve ser un algen maduru? (b) Ki dôs kuza nu meste faze pa nu ser maduru?

5 Paulu fla kes irmon ebreu ma es meste sérba maduru, má tanbê el fla-s kuzê ki es meste fazeba pa es bira un algen maduru. ( Hebreus 5:14.) Kes ‘algen maduru’ ka ta konforta sô ku ‘leti.’ Es ta kume ‘kumida fórti.’ Nton es sabe ‘kes kuza prinsipal’ i kes kuza ‘profundu’ di verdadi. (1 Cor. 2:10) Tanbê, kes algen maduru ta sforsa txeu pa aplika kel ki es prende, i kel-li ta djuda-s sabe kal ki é diferénsa entri kel ki é dretu i kel ki é mariadu. Nton óras ki es ten ki toma un disizon, es ta uza kel ki es prende na Bíblia pa djuda-s.

6 Paulu skrebe: ‘Nu meste presta atenson na kes kuza ki nu obi, más di ki kel ki nu kustuma presta, asi pa nunka nu ka disvia.’ (Heb. 2:1) Nu pode disvia di nos fé sen nu da kónta. Pa kel-li ka kontise ku nos, ‘nu meste presta atenson más di ki kel ki nu kustuma presta’ na kel ki nu ta studa na Bíblia. Pur isu, nos tudu nu debe pergunta nos kabésa: “Inda N sta ta studa sô kes kuza prinsipal? N sta ta faze kuzas sô pa faze, sen kel amor pa verdadi? Modi ki N pode faze prugrésu na verdadi?” Pa nu ser un algen maduru nu meste sforsa pa midjora peloménus na dôs ária di nos vida. Nu meste konxe Palavra di Deus dretu i nu meste prende obi.

Konxe Palavra di Deus dretu

7. Modi ki konxe Palavra di Deus dretu ta djuda-nu?

7 Paulu skrebe: ‘Tudu algen ki ta kontinua ta bebe leti, el ka konxe palavra di justisa, pamodi el é un mininu.’ (Heb. 5:13) Pa nu ser un algen maduru, nu meste konxe Palavra di Deus dretu. Dja ki é na Bíblia ki nu ta atxa Palavra di Deus, nu meste studa Bíblia dretu i tanbê kes publikason di ‘skravu fiel i prudenti’. (Mat. 24:45-47) Si nu studa di kel manera li nu ta konsigi ntende modi ki Deus ta pensa, i kel-li ta djuda-nu trena nos kapasidadi di pensa. Odja izénplu di un irman ki txoma OIga. * El fla: “Kantu ki N kumesa ta lé Bíblia tudu dia, kel-li muda nha vida. Leba uns dôs anu pa N konsigi lé Bíblia interu. Má, N xinti sima si N staba ta konxe nha Kriador pa primeru bês. N prende txeu kuza sobri Jeová, sima kes kuza ki el gosta, kes kuza ki el ka gosta, modi ki el é poderozu i tamanhu di se sabedoria. Lé Bíblia tudu dia djuda-m lida ku kes situason más difísil di nha vida.”

8. Ki puder Palavra di Deus pode ten na nos?

8 Si nu lé un párti di Palavra di Deus tudu dia nu sta dexa-l ‘ten puder’ na nos. ( Hebreus 4:12.) Lé Bíblia tudu dia ta djuda-nu midjora kel algen ki nos é di pa déntu i ta djuda-nu faze kuzas ki ta dexa Jeová kontenti. Bu ka ta atxa ma bu meste sforsa pa ranja más ténpu pa lé Bíblia i midita na kel ki el ta fla?

9, 10. Kuzê ki ta nvolve konxe Palavra di Deus dretu? Da un izénplu.

9 Konxe Palavra di Deus dretu ta nvolve mutu más ki sô sabe kuzê ki el ta fla. Kes sérvu di Deus, na ténpu di Paulu ki ka éra maduru, talvês sabia alguns kuza ki Palavra di Deus ta fla. Má, es ka uza kes kuza ki es sabia pa es podia xinti modi ki Bíblia ta djudaba es. Es ka uza kel ki Bíblia ta fla pa orienta-s i nen pa toma disizons ku sabedoria na ses vida.

10 Konxe Palavra di Deus dretu krê fla ma nu meste sabe kuzê ki el ta fla i aplika kes kuza ki nu prende na Bíblia. Kel ki kontise ku un irman ki txoma Keila ta mostra-nu modi ki nu pode faze kel-li. Keila diskuti ku un di se kolégas di trabadju. Kuzê ki djuda-l rezolve kel prubléma? El fla: “Un testu di Bíblia ki N lenbra di el é Romanos 12:18, ki ta fla: ‘Na kel ki ta dipende di nhos, nhos mante pas ku tudu algen.’ Nton N pidi nha koléga pa nu nkontra dipôs di trabadju.” Konbérsu kóre dretu i se koléga fika dimiradu ku atitudi di Keila. Keila fla: “N prende ma é sénpri midjór aplika prinsípius di Bíblia.”

Prende obi

11. Kuzê ki ta mostra ma obi na situasons difísil pode ser un dizafiu?

11 Aplika prinsípius di Bíblia pode ser un dizafiu inda más óras ki nu sta pasa pa prublémas. Pur izénplu, poku ténpu dipôs ki Jeová liberta israelitas di Ijitu, es ‘kumesa ta diskuti ku Muizés’ i es ‘kontinua ta poi Jeová na próva.’ Pamodi? Pamodi es ka tinha agu pa bebe. (Êxo. 17:1-4) Ménus di dôs mês dipôs ki es fla ma es ta ‘fazeba tudu [kes kuza] ki Jeová fla-s,’ es ka obi ku el i es kumesa ta adora imaji. (Êxo. 24:3, 12-18; 32:1, 2, 7-9) Pamodi ki es kebra kel promésa? Talvês es staba ku medu pamodi Muizés bai pa Monti Orebi i el dura ki volta. Talvês es pensa ma si amalekitas atakaba es otu bês, Muizés ka ta staba la pa proteje-s sima dja el protejeba es antis. (Êxo. 17:8-16) Ka ta nporta kal ki é razon, kes israelita nega obi. (Atos 7:39-41) Paulu fla tudu kes ki ta sirbi Deus pa es ‘faze tudu kel ki es pode’, asi pa es ‘ka kai na kel mésmu izénplu di dizobidiensa’ ki israelitas mostra kantu ki es staba ku medu di entra na kel téra ki Jeová prometeba es. — Heb. 4:3, 11.

12. Modi ki Jizus prende obi i kal ki foi rezultadu?

12 Si nu krê bira un algen maduru nu ten ki faze tudu kel ki nu pode pa nu obi ku Jeová. Sima Jizus, nu pode prende obi mésmu óras ki nu sta pasa pa sufrimentu. ( Hebreus 5:8, 9.) Antis di el ben Téra, Jizus sénpri ta obiba ku se Pai. Má faze vontadi di se Pai li na Téra foi txeu difísil pa el, pamodi el pasa pa txeu preokupason i sufrimentu. Pamodi el obi sikrê na situason txeu difísil, Jizus bira kualifikadu pa resebe kel novu responsabilidadi ki Jeová tinha pa el, ki éra ser Rei i Saserdóti Prinsipal.

13. Kuzê ki ta mostra ma dja nu prende obi?

13 I nos? Nu sta disididu na obi ku Jeová mésmu óras ki nu pasa pa prublémas txeu difísil? ( 1 Pedro 1:6, 7.) Jeová ta da-nu konsedjus klaru sobri nos manera di konporta, ser onéstu, manera ki nu ta pâpia, nos studu pesoal i leitura di Bíblia, sisti runions i partisipa na pregason. (Jos. 1:8; Mat. 28:19, 20; Efé. 4:25, 28, 29; 5:3-5; Heb. 10:24, 25) Má, nu ta obi ku Jeová na kes kuza li sikrê na situasons difísil? Si nu obi, kel-li ta mostra ma dja nu bira algen maduru.

Modi ki ser maduru ta djuda-nu?

14. Da un izénplu ki ta mostra modi ki ser maduru ta proteje-nu.

14 Óras ki un sérvu di Deus ta trena se konsénsia pa sabe kuzê ki é dretu ô mariadu, kel-li ta ser un proteson pa el. (Efé. 4:19) Pur izénplu, un irmon ki txoma Tiagu, ki sénpri ta traba ténpu pa lé publikasons ku bazi na Bíblia i ki ta daba es txeu valor, ranja un trabadju undi tinha sô mudjer. El fla: “Maioria di es ka tinha un bon konportamentu, má tinha un ki ta parseba ma el tinha un bon konportamentu i el ta mostraba interesi na kes verdadi di Bíblia. Má un dia, kantu nu staba nos sô, el pidi-m pa N faze séksu ku el. N pensa ma el staba na brinkadera, má el kontinua ta insisti. N lenbra lógu di spiriénsia di un irmon ki binha na Sentinéla ki pasa pa un situason sima di meu na trabadju. Kel artigu pâpia di izénplu di Juzé i di mudjer di Putifar. * Nton N pintxa-l i el sai ta kóre.” (Gén. 39:7-12) James fika kontenti pamodi ka kontise nada más gravi i el kontinua ku se bon konsénsia. — 1 Tim. 1:5.

15. Modi ki ser maduru ta djuda-nu kontinua lial pa Jeová?

15 Ser maduru ta djuda-nu kontinua lial pa Jeová i ka ‘dexa pa txeu tipu di ensinamentus stranhu disvia-nu’. ( Hebreus 13:9.) Óras ki nu sforsa pa nu ser algen maduru, nos menti ta mante konsentradu na ‘kuzê ki é más inportanti’. (Fil. 1:9, 10) I nu ta ser más gratu pa tudu kes kuza ki Jeová faze pa nos. (Rom. 3:24) Un sérvu di Deus ki ta sforsa pa ‘bira algen grandi na se kapasidadi di ntende’ ta konsigi mostra kel tipu di gratidon li i el ta ser más amigu di Jeová. — 1 Cor. 14:20.

16. Kuzê ki djuda un irman dizenvolve un ‘korason fórti’?

16 Un irman ki txoma Luiza fla ma dipôs ki el batiza, kuza más inportanti pa el éra kuzê ki otus algen ta pensaba di el. El fla: “N ka staba ta faze nada mariadu, má N ka staba ta sirbi Jeová ku alegria. N sabia ma N tinha ki faze alguns mudansa pa N pode xintiba ma N sta daba Jeová nha midjór. Kel mudansa más grandi éra sirbi Jeová di tudu nha korason.” Pamodi el sforsa txeu, Luiza dizenvolve un ‘korason fórti,’ i kel-li djuda-l atxa kel forsa ki el mesteba kantu el fika duenti. (Tia. 5:8) Luiza fla: “N luta txeu, má N bira más amigu di Jeová.”

‘Bira ta obi di korason’

17. Pamodi ki obidiensa foi txeu inportanti na primeru séklu?

17 Kel konsedju ki Paulu da pa kes sérvu di Deus na primeru séklu djuda kes irmon ki ta viveba na Jiruzalen i na Judea salva ses vida. Kes ki obi ku kel konsedju, konsigi odja kel sinal ki Jizus daba es pa es ‘fuji pa kes montanha.’ Kantu ki es odja ‘kel kuza nojéntu ki ta traze distruison, di pé na lugar santu’, ki krê fla kes trópa di Roma na vólta di Jiruzalen i ta tenta entra na el, es sabia ma dja txigaba óra di es fuji. (Mat. 24:15, 16) Pamodi es obi ku konsedju di Jizus, kes sérvu di Deus fuji di Jiruzalen antis di el distruídu, i sima storiador Euzébiu fla, es bai pa sidadi di Péla ki ta fikaba na Jiliádi. Asi es skapa di kel piór distruison ki kontise ku Jiruzalen sima stória ta mostra.

18, 19. (a) Pamodi ki obidiensa é txeu inportanti na nos ténpu? (b) Kuzê ki nu ta ben odja na kel otu artigu?

18 Si nos é maduru, kel-li ta ben djuda-nu ser obidienti i ta salva nos vida óras ki nu ben odja profesia di Jizus sobri ‘grandi tribulason’ ta kunpri. (Mat. 24:21) Nu ta ser obidienti ka nporta ki orientason ki nu ben resebe di ‘skravu fiel’ na futuru? (Luc. 12:42) É txeu inportanti nu prende ‘obi di korason’! — Rom. 6:17.

19 Pa nu bira un algen maduru nu ten ki trena nos kapasidadi di pensa. Nu ta faze kel-li óras ki nu ta sforsa pa konxe Palavra di Deus midjór i óras ki nu ta ser obidienti. Bira un algen maduru pode ser más difísil pa kes algen más jóven. Kel otu artigu ta ben mostra modi ki kes ki é jóven pode lida dretu ku kes dizafiu.

[Nótas di rodapé]

^ Mudadu alguns nómi.

^ Odja artigu “Fortalecidos para rejeitar a transgressão,” na Sentinéla di 1 di otubru di 1999.

Kuzê ki bu prende?

• Kuzê ki siginifika ser un algen maduru, i modi ki nu ta konsigi kel-la?

• Pamodi ki nu meste konxe Palavra di Deus dretu pa nu pode ser un algen maduru?

• Modi ki nu ta prende ser obidienti?

• Modi ki ser un algen maduru ta djuda-nu?

[Perguntas di studu]

[Fotu]

Aplika konsedju di Bíblia ta djuda-nu ser maduru óras ki nu ta lida ku prublémas

[Dizenhu]

Sigi konsedju di Jizus salva vida di kes sérvu di Deus di primeru séklu