Bai pa asuntu

Konsedjus di Bíblia ta sirbi pa kalker ténpu

Konsedjus di Bíblia ta sirbi pa kalker ténpu

IMAJINA KEL-LI: Bu sta ta vizita un muzeu ki ten txeu kuza antigu. Txeu di es fika gastadu ku ténpu. Sa ta falta padás grandi na alguns di es. Má la ten un ki ka ten nada ta falta. Tudu kuza na el sta perfetu. Bu ta pergunta kel algen ki sta gia vizita: “Kel-li é más novu di ki kes otu?” I el ta responde-u: “Nau, el é más bédju ki maioria di kes otu. I nunka el ka konpodu otu bês.” Bu ta pergunta-l: “Nton, el guardadu dretu?” El ta fla-u: “Nau, el panha béntu ku txuba txeu. I txeu algen tenta kaba ku el.” Talvês bu ta fikaba dimiradu i bu ta flaba: “Di kuzê ki el é fetu?”

Bíblia é sima kel kuza li. El é un livru txeu antigu, más antigu ki kuazi tudu kes otu. É klaru ki ten otus livru antigu. Má sima txeu di kes kuza antigu ki ta gasta ku ténpu, kuazi tudu kes kuza ki skrebedu na pasadu ka aguenta ti nos ténpu. Pur izénplu, gósi ten próvas ki ta mostra ma kes kuza ki es ta fla sobri siênsia ka sta dretu. Kes konsedju ki es ta da sobri saúdi, alvês é prigozu envês di djuda. I txeu di kes kuza ki es ta fla, ka sta konplétu, pamodi txeu di ses fódja perde ô straga ku ténpu.

Má Bíblia é diferenti. El kumesa ta skrebedu dja ten más di 3.500 anu, má ninhun di se pártis ka sta falta. El atakadu txeu. Pur izénplu el kemadu, el proibidu, el disprezadu, má simé kes kuza ki el ta inxina aguenta tudu kes ataki li. I sikrê konhisimentu oji sta txeu avansadu, má sabedoria di Bíblia inda ta sirbi rei di dretu na nos ténpu.

EL TEN KONSEDJUS KI NU MESTE OJI

Má talvês bu pode pergunta: ‘Kes konsedju ki Bíblia ta da, ta sirbi pa nos ténpu mê?’ Pa responde kel-li, pergunta bu kabésa: ‘Kal ki é kes prubléma más difísil ki mundu sa ta nfrenta oji? Kal di kes prubléma li ki ta da algen más medu?’ Talvês bu ta pensa na géra, poluison, krimi ô korupson. Gósi odja alguns prinsípiu ki Bíblia ta inxina. Timenti bu ta faze kel-li, pergunta bu kabésa: ‘Si pesoas ta viveba di akordu ku kes prinsípiu li, mundu ka ta sérba midjór?’

AMA PAS

‘Filís é kes ki ta poi pas, pamodi es ta ben txomadu fidju di Deus.’ (Mateus 5:9 ) ‘Si ta da, na kel ki ta dipende di nhos, nhos mante pas ku tudu algen.’ — Romanos 12:18.

TEN MIZERIKÓRDIA I PÚRDUA OTUS

‘Filís é kes ki ten mizerikórdia, pamodi es ta tratadu ku mizerikórdia.’ (Mateus 5:7 ) ‘Nhos kontinua ta suporta kunpanheru i ta púrdua kunpanheru di korason, si algen tene algun razon di kexa kóntra kel otu. Sima Jeová * púrdua nhos di korason, nhos tanbê nhos faze mésmu kuza.’ — Colossenses 3:13.

TRATA ALGEN DI TUDU RASA IGUAL

‘Di un sô ómi, Deus faze tudu rasa di ómi pa vive na tudu kantu di Téra.’ (Atus 17:26, Bíblia na Prugrésu di Traduson pa Lingua Kabuverdianu, BPK ) ‘Deus ta trata tudu algen igual, i na tudu nasons, el ta seta ken ki ta ruspeta-l i ki ta faze kel ki é dretu.’ — Atos 10:34, 35.

MOSTRA RUSPETU PA TÉRA

‘Jeová Deus panha ómi i el pô-l na jardin di Éden pa el simiaba txon i tomaba kónta di kel jardin.’ (Génesis 2:15 ) Deus ta ben ‘distrui kes ki sta distrui Téra.’ — Apocalipse 11:18.

ÔDIA GANÁNSIA I KONPORTAMENTU MARIADU

‘Nhos proteje kóntra tudu tipu di ganánsia, pamodi mésmu óras ki un algen ten txeu kuza, se vida ka ta ben di kes kuza ki el ten.’ (Lucas 12:15 ) ‘Konportamentu seksual mariadu ku tudu tipu di sujidadi i ganánsia ka debe nen limiadu na nhos meiu, sima debe ser na meiu di un povu santu.’ — Efésios 5:3.

SER ONÉSTU I TRABADJADOR

‘Nu krê konporta ku onestidadi na tudu kuzas.’ (Hebreus 13:18 ) ‘Ken ki ta furta ka debe furta más; má envês di kel-li, el debe trabadja duru’. — Efésios 4:28.

É INPORTANTI DJUDA KES KI MESTE

‘Nhos konsola kes ki sta diprimidu, nhos djuda kes fraku, nhos ten paxénxa ku tudu algen.’ (1 Tessalonicenses 5:14 ) ‘Kuida di órfus i di viúvas na ses difikuldadi’. — Tiago 1:27.

Bíblia ka ta sô faze un lista di kes prinsípiu li, el ta inxina-nu da-s valor i aplika-s na nos dia-dia. Bu ka ta atxa ma si más algen ta aplikaba kes konsedju di Bíblia li, ma ka ta tinha txeu di kes prubléma ki sta na mundu? Na verdadi, prinsípius di Bíblia ta sirbi pa nos ténpu más di ki kalker otu ténpu. Má modi ki Bíblia pode djuda-u gósi?

MODI KI BÍBLIA PODE DJUDA-U GÓSI

Kel ómi ki mostra más sabedoria fla: ‘Sabedoria ta mostra ma el é justu pa se óbras.’ (Mateus 11:19 ) Midjór manera di sabe si un konsedju ta da dretu ô nau, é óras ki nu ta aplika-l, ka simé? Nton, bu pode pensa: ‘Si Bíblia ta djuda algen mê, N ten ki odja rezultadu di kel-li na nha vida. Modi ki el pode djuda-m lida ku kes prubléma ki N sta ta pasa pa el gósi?’ Odja un izénplu.

Diana * ta atxaba ma se vida éra sábi i ma ka sta faltaba el nada. Má dirapenti, el sufri prublémas un tras di kel otu. Se fidju-fémia adulesenti móre. Se kazamentu kaba. El fika xeiu di prublémas di dinheru. El fla: “N ka sabia ken ki mi éra más. N fika sen fidju, sen maridu, sen kaza. N xinti sen valor. N staba dizorientadu, sen forsa, sen speransa pa futuru.”

Diana da kónta ma kes palavra li é verdadi mê: ‘Nos vida ta dura 70 anu, ô 80 anu, pa kes ki é más fórti. Má kes anu li sta xeiu di difikuldadi i tristéza. Es ta pasa faxi i nu ta dizaparse faxi.’ — Salmo 90:10.

Diana djobe ajuda di Bíblia kantu ki el mesteba. Bíblia muda-l se vida. Sima nu ta ben odja na kes três artigu ki sta ben, monti algen odja modi ki Bíblia muda ses vida txeu, kantu ki es da kónta modi ki konsedjus ki sta na el ta djuda-s lida ku prublémas di vida. Es xinti ma Bíblia é sima kel kuza antigu ki nu pâpia di el na komésu. El é diferenti di kes livru ki ku ténpu ta bira bédju i ka ta sirbi más. Nton kel-li krê fla ma Bíblia ten algun kuza ki kes otu livru ka ten? El é Palavra di Deus envês di palavra di ómi? — 1 Tessalonicenses 2:13.

Talvês bo tanbê, dja bu da kónta modi ki vida ta pasa faxi i ma el é xeiu di prubléma. Óras ki bu vida sta xeiu di prubléma, na undi ki bu ta djobe konsolu, ajuda i konsedjus di kunfiansa?

Nu ben odja modi ki Bíblia pode djuda-u di três manera. El pode inxina-u modi ki bu ta

  1. ivita prublémas sénpri ki da.

  2. rezolve difikuldadis óras ki es parse.

  3. lida ku situasons ki bu ka ta pode muda.

Kes otu artigu ta ben pâpia di kel-li.

^ par. 10 Sima Bíblia ta mostra, Jeová é nómi di Deus. — Salmo 83:18.

^ par. 24 Mudadu alguns nómi na kel artigu li i na kes otu três ki sta ben.