Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udimuke bua kabakushimi

Udimuke bua kabakushimi

Udimuke bua kabakushimi

MU BIDIMU bia 1500, mufundi wa mu ditunga dia Espagne diende Miguel de Cervantes wakapatula mukanda uvua wakula bua Don Quichotte, muntu wa mu muanu utu bantu ba bungi bamanye bimpe. Mu mukanda au, bavua balejamu muvua Don Quichotte muuje mu mutu wende anu ne mianu ne nsumuinu ya baluanganyi ba mvita bavua baya kasungila bantu bakaji bavua mu njiwu. Wakatuadija kuela meji ne: yeye pende uvua tshilobo. Dimue dituku wakatuadija kuluisha biamu bia kupela nabi bitu binyunguluka ne lupepele wela meji ne: mbaluishi. Uvua wela meji ne: pavuaye ushipa baluishi abu uvua wenzela Nzambi mudimu, kadi wakashikila bibi bitambe ne bundu.

Muyuki wa Don Quichotte eu mmuanu, kadi kushimibua kakutu bualu bua bilele to. Tshilejilu, elabi meji bua kanuayi udi wela meji ne: udi mua kunua maluvu bungi bonso budiye musue, bua kunyanga anu mubidi wende ne nsombelu wa mu dîku diende nkayadi. Elabi kabidi meji bua muntu udi ubenga kudia bua mudiye ne makanda a mubidi ne ubenga bua kudiunda, pabi wenda ushala ne nzala too ne muamufikishayi ku kakese ku kakese ku lufu.

Badiku mua kutushima anyi? Eyowa. Mu bulelela, tuetu bonso tudi anu mua kudingibua. Badi kabidi mua kutushima nansha ne mayisha a mu bitendelelu bietu bitudi banange bikole, pabi dishima dia nanku didi ne njiwu mibi menemene. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kabakudingi?

Njiwu iudi upeta padibu bakudinga

Bilondeshile nkonga miaku kampanda, kushima kudi kumvuija “kufikisha muntu bua kuitaba bualu budi kabuyi bulelela.” Udi kabidi umvuija “kuenzeja muntu bua kuitaba lungenyi anyi dilongesha dia dishima bidi mua kumushiya mu dipanga, ukadi ubuejakaja malu anyi katshiyi ne bualu bua nsongo budiye mua kuenza.” Lungenyi lunene ludi nalu muaku eu ludi lumuenekela ku muaku bu mudi “kupambuisha” udi uleja kumusha muntu mu njila pa kumusokoka malu. Muntu udi kayi mumanye ne: mbamuambile malu adi mamushiye mu “dipanga, mu tshibuejakaji anyi mushale kayi ne bua nsongo budiye mua kuenza,” udi bushuwa mu njiwu mibi mitambe.

Tshidi tshitamba kubungamija ntshia ne: misangu ya bungi muntu udibu bashime utu anu ushala mueyemene ku bidibu bamuambile nansha koku bijadiki bidi bileja ne: mbia dishima. Udi mua kuikala mulamate ku malu aa kayi musue nansha kakese kuteleja bualu bukuabu budi bujadika ne: malu adiye muitabuje aa nga dishima.

Badi mua kutudinga petu anyi?

Udi mua kudiebeja ne: ‘Padibu bamba ne: badi mua kudinga muntu yonso ne mayisha a mu tshitendelelu tshiende ki mbela kalele anyi?’ Tòo. Tudi tuamba nanku bualu Satana Diabolo uvua Yezu mubikile ne: ‘tatu wa mashimi’ mmusue kutushima tuetu bonso. (Yone 8:44) Bible udi kabidi ubikila Satana ne: “nzambi wa tshikondo etshi” udi ‘mufofomije meji’ a bantu ba bungi katshia ku kale. (2 Kolinto 4:4) Nansha lelu, mmutungunuke ne ‘kudinga ba pa buloba bonso.’​—Buakabuluibua 12:9.

Satana wakatuadija kushima bantu kutuadijila anu mu budimi bua Edene. Tshilejilu, wakashima Eva pa kumuitabijija ne: kavua ne bua kutumikila mikenji ya Nzambi to, ne se: uvua mua ‘kuikala pende bu Nzambi, mumanye malu mimpe ne malu mabi,’ mumue ne: udisunguila tshivua tshimpe ne tshivua tshibi. (Genese 3:1-5) Satana uvua mubadinge bibi bitambe, bualu nansha muvua Nzambi mufuke bantu ne tshipedi tshia kudisunguila malu, kavua mubafuke ne bukokeshi bua kudimanyina tshidi tshimpe ne tshidi tshibi to. Anu Nzambi nkayende uvua mubafuka ne Mukalenga wabu ke uvua ne bukenji ne bukokeshi ebu. (Yelemiya 10:23; Buakabuluibua 4:11) Kufikisha muntu ku ditaba ne: kuikala ne bukenji bua kudisunguila tshidi tshimpe ne tshidi tshibi kudi kumvuija kuikala ne bukenji bua kudimanyina tshidi tshimpe ne tshidi tshibi nkumushima. Diakabi, tuetu bantu bena mibi tutu tupika mu buteyi ebu bipepele menemene.

Udiku mua kudingibua pebe anyi?

Pamuapa malongesha a mu tshitendelelu tshienu audi munange nga kale anyi udi muapetele kudi ba kakuebe. Nansha mukadiwu ne bidimu bia bungi, kabiena anu bileja ne: mmalelela to. Bua tshinyi? Bualu Bible udi uleja ne: matuku makese panyima pa lufu lua bapostolo ba Kristo, bantu bavua ne malongesha a dishima bavua ne bua kumueneka mu tshisumbu tshia bena Kristo ne kutuadija ‘kuambila bantu malu adi kaayi malelela bua kukokabu bayidi kunyima kuabu.’ (Bienzedi 20:29, 30) Bakapambuisha bantu mu mayele makole ‘ne mêyi a kubabomba nawu’ kabidi ne ‘nkindi yabu ne lubombu lua patupu, bu mudi bilele biamba kudi bantu.’​—Kolosai 2:4, 8.

Ke mudibi kabidi lelu anyi? Eyowa, kupita ne apu bualu mupostolo Paulo wakadimuija ne: malu avua ne bua kunyanguka bikole mu ‘matuku a ku nshikidilu’ atudi aa. Paulo wakafunda ne: ‘Kadi bantu babi ne badingi ba bakuabu nebadiundadiunde mu malu mabi abu matuku onso, badingangana, badingibua.’​—2 Timote 3:1, 13.

Bushuwa, mbimpe tuetu kukonkonona didimuija didi Paulo ufila edi: ‘Nunku muntu udi wela meji ne: ndi muimane, adimuke bua kaponyi biende.’ (1 Kolinto 10:12) Muaba eu Paulo udi wakula bua nsombelu udi muntu ne bua kuikala nende ku mêsu kua Nzambi. Nunku, tuetu tuela meji ne: Satana kena mua kutushima, tudi tudidinga. Kakuena muntu nansha umue udi Satana kayi mua kuteya to. (Efeso 6:11) Ke bualu kayi mupostolo Paulo wakakula uleja buôwa buvuaye nabu bua bena Kristo nende wamba ne: ‘Bu muakadi nyoka udinga Eva ne budimu buende, bumue meji abu neapambuishibue ku dilamata diawu ne butoke buawu bidi kudi Kristo.’​—2 Kolinto 11:3.

Tshiudi mua kuenza bua kabakudingi

Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua Satana kakushimi? Ntshinyi tshidi mua kukujadikila ne: udi ‘utendelela Nzambi mu nyuma ne mu bulelela’? (Yone 4:24) Kuata mudimu ne bintu bidi Nzambi mukupeshe. Tshia kumpala, Nzambi mmukupeshe meji ne lungenyi bua kusunguluja mayisha malelela ne a dishima. (1 Yone 5:20) Mmukupeshe kabidi mushindu wa wewe kujingulula madimu a Satana. (2 Kolinto 2:11) Mu kuamba kuimpe, mmukupeshe bintu bionso bidi bikengedibua bua mateyi a Satana kaakuenzedi bualu.​—Nsumuinu 3:1-6; Efeso 6:10-18.

Nzambi mmukupeshe tshintu tshikuabu tshia mushinga mukole tshidi mua kukuambuluisha. Ntshinyi atshi? Ntshia buena tshivua mupostolo Paulo muambile Timote bua kukuata natshi mudimu bua ditabuja diende. Paulo mumane kumudimuija bua ‘bantu babi ne badingi ba bakuabu,’ wakamuambila bua kubakandamena pa kuitaba anu malongesha avua mangatshile mu Bible “Mukanda wa Nzambi.”​—2 Timote 3:15.

Bantu bakuabu badi mua kuamba ne: muntu udi muitabuje Nzambi ne witaba Bible bua mudiye mufundisha ku nyuma wende mmupambuke. Kadi mu bulelela, bantu badi babenga ku bukole bijadiki bidi bileja ne: Nzambi udiku ne bidi bileja ne Bible mufundisha ku nyuma wende ke badi bapambuke. *​—Lomo 1:18-25; 2 Timote 3:16, 17; 2 Petelo 1:19-21.

Pamutu pa wewe kuitaba bua bakushime ne ‘lungenyi ludibu batupakana ne: ndulelela,’ kuata mudimu ne Bible bua umanye bulelela. (1 Timote 6:20, 21) Ikala bu bantu ba meji mimpe bavua mupostolo Paulo muyishe ku Beloya. Bantu aba ‘bakitabuja dîyi ne mitshima mimane kulongolola.’ Kabavua anu bitabe patupu malu avua Paulo mubayishe to, kadi bavua kabidi ‘badikebela mu Mukanda wa Nzambi ku dituku ku dituku ne: malu aa adi malelela anyi?’​—Bienzedi 17:11.

Wewe pebe kutshinyi bua kukonkonona malongesha a mu tshitanda tshienu to. Bible udi ukulomba bua ‘kujingulula malu onso’ kumpala kua kuitaba. (1 Tesalonike 5:21) Ku ndekelu kua bidimu lukama, mupostolo Yone wakambila bena Kristo nende ne: ‘Bananga, kanuitabuji nyuma yonso, kadi nutete nyuma ne: idi ya Nzambi anyi? Bualu bua baprofete ba bungi ba mashimi bakamuangalaka pa buloba.’ (1 Yone 4:1) Nansha mudi dilongesha kampanda dia mu tshitendelelu mua kumueneka bu dia mu Mukanda wa Nzambi, mbia meji bua kuanji kukonkonona tshidi Bible wamba kumpala kua kuditaba.​—Yone 8:31, 32.

Tumikila malu audi mulonge aa

Kudi bualu bukuabu bua mushinga mukole buudi ne bua kuenza. Muyidi Yakobo wakafunda ne: ‘Nuikale benji ba dîyi, kanuikadi anu bumvu badi, bua nunku nudi nudidinga.’ (Yakobo 1:22) Kumanya anu tshidi Bible ulongesha patupu ki nkudi ne bualu to. Udi kabidi ne bua kutumikila biudi ulonga. Mushindu kayi? Paudi wenza malu adi Nzambi musue ne kubenga kuenza adiye ubenga.

Tshilejilu, anji tangile mudi bikadilu bia bantu binyanguka lelu pa buloba bujima. Kabienaku bikuleja ne: Satana mmutshimune mu dishima bantu pa kubasaka ku diela meji ne: nansha buobu benza malu adi Nzambi mukandike kakuena bualu bubi budi mua kubenzekela anyi? Bua bualu ebu mupostolo Paulo wakadimuija bena Kristo ne: ‘Kanudidingi, Nzambi kena usekibua, bualu bua tshintu tshionso tshidi muntu ukuna, ntshiotshi tshiapolaye.’​—Galatia 6:7.

Kuikadi wenza malu bu ‘muntu mupote’ uvua Yezu wamba ne: uvua ‘umvua’ mêyi ende kadi kayi “watumikila” to. Anu bu Don Quichotte uvua Cervantes mufunde, uvua mudishime ne malu avuaye udifuanyikijila mu lungenyi luende, muntu wa mu mufuanu wa Yezu uvua pende mudishime bualu uvua wela meji ne: uvua mua kuibakila nzubu uvua mua kulala bidimu bia bungi pa lusenga. Kadi wewe wikale bu muntu ‘wakibaka nzubu wende pa mutu pa dibue.’ Yezu wakabikila muntu eu ne: ‘muena meji’ bualu uvua muteleje mêyi ende ne ‘muatumikile.’​—Matayo 7:24-27.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 18 Bua kumanya malu makuabu, bala mukanda wa Y a-t-il un Créateur qui se soucie de vous? ne wa La Bible: Parole de Dieu ou des hommes? mipatula kudi Batemu ba Yehowa.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu mabeji 30, 31]

Utuku umona malu mudiwu menemene anyi?

Mu bidimu bia 1930, muzodi mukuabu wa mu ditunga dia Suède diende Oscar Reutersvärd wakazola mulongolongo wa bimfuanyi ne kubiteka patoke, biakaluabu kubikila ne: mbimfuanyi bia dikema. Tshimue tshia ku bivuaye muzole matuku etu aa ntshidi ku dia bakaji eku. Padi bakuabu babitangila mu lupitapita, bidi bimueneka bu bidi bitabijija bantu malu a busenji. Kadi padibu babituishila mêsu, badi bamona ne: mbabienze bua kushimakaja bantu badi babitangila.

Kudi kabidi bintu bia bungi bidi mua kushima muntu yeye kayi mubituishila mêsu bimpe. Kukadi bidimu bitue ku 2 000, Mukanda wa Nzambi wakadimuija ne: ‘Nudimuke bua muntu kikadiku udi mua kununyanga ne nkindi yende ne lubombo lua patupu, bu mudi bilele biamba kudi bantu, bu mudi mayisha a kumudilu a pa buloba, ne ki mbu mudi Kristo mutuyishe.’​—Kolosai 2:8.

Mvese eu udi ne mushinga wa bungi bualu Paulo uvua mumufunde uvua pende mudingibue patshivuaye Shaula. Bu muvuabu bamulongeshe kudi umue wa ku balongeshi ba malu a Nzambi bende lumu ba mu tshikondo tshiende ne bu muvuaye kabidi ne mushindu wa kupeta mianzu mibandile, kabivua bipepele bua kumushimakajabu to.​—Bienzedi 22:3.

Bavua balongeshe Shaula wa ku Tâso eu ne: muntu yonso uvua kayi wenza malu ne bilele bia mu ntendelelu wa bankambua bende uvua ne tshibawu. Bu muvua balombodi ba bitendelelu bena Yuda bamupeshe bukenji kampanda, uvua umona kukengesha bena Kristo bu mudimu uvuaye wenzela Nzambi. Uvua pende mutue ku tshia bantu bavua bashipe muena Yuda nende uvuabu bashiminyine muvuaye upenda Nzambi.​—Bienzedi 22:4, 5, 20.

Panyima, bakambuluisha Shaula bua kumona dishilangana didi pankatshi pa tshidi tshimpe ne tshidi tshibi ne bua kumanya malu adi Nzambi wanyisha ne adiye ukina. Pakamonaye ne: uvua mu tshilema, muena lukunukunu eu wakakudimuna mutshima kuluaye Paulo mupostolo wa Yezu Kristo. Paulo kakashimibua kabidi to, wakamanya Nzambi mulelela uvuaye ne bua kutendelela.​—Bienzedi 22:6-16; Lomo 1:1.

Anu bu Paulo, kudi bantu ba bungi bavuabu bashime ne malongesha a dishima adi bu bimfuanyi bidi bikemesha bitukavua batele, adi amueneka bu malelela kadi pawu kaayi mafumine mu Mukanda wa Nzambi to. (Nsumuinu 14:12; Lomo 10:2, 3) Kadi bakabambuluisha bua kukonkonona bimpe malongesha abu aa ne malu adi bena mu bitanda biabu benza. (Matayo 7:15-20) Pakapetabu dimanya dilelela dia mu Bible, bakalekela malongesha a dishima ne kushintulula nsombelu yabu bua Nzambi abanyishe.

Udiku musue pebe kulonda tshilejilu tshia mupostolo Paulo ne kukonkonona malongesha a mu tshitanda tshienu ku diambuluisha dia Mukanda wa Nzambi anyi? Biwikale musue, Bantemu ba Yehowa nebakuambuluishe ne disanka dionso.

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 29]

Bizola kudi Doré