Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Didisangisha pamue dia bitendelelu Nzambi udiku udianyisha anyi?

Didisangisha pamue dia bitendelelu Nzambi udiku udianyisha anyi?

Babadi ba tshikandakanda kampanda bakadiebeja ne: “Tshitendelelu tshidiku tshitusangisha mu buobumue anyi peshi tshidi tshitutapulula?” Bantu ba bungi bavua bandamune lukonko elu bavua bambe ne: tshitendelelu tshidi tshitutapulula.​—The Sydney Morning Herald

KADI bitendelelu bidi bidisangisha pamue bidi biobi bimona malu mu mushindu mukuabu. Eboo Patel uvua mutuadije kusangisha pamue bansonga ba bitendelelu bishilangane udi wamba ne: “Kakuena tshitendelelu tshidi katshiyi tshilongesha difuilangana dia luse . . . , dilama dia muaba utudi basombele . . . , diakidila dia benyi.”

Bena Buddha, bena Katolike, bena Mishonyi, ba Hindu, ba Mizilman, ne bena mu bitendelelu bikuabu bia bungi batu badisangisha pamue tshimue tshikondo bua kuluisha bupele, kukeba budikadidi bua bantu, kukandika dijika dia bingoma binene anyi kukoka ntema ya bantu ku malu makuabu a mushinga. Bitendelelu bia bungi bidi bidisangisha pamue bua kuyukila mudibi mua kuikala ne mmuenenu wa malu wa mushindu umue ne kukankamijangana. Batu batemesha buji, benza mafesto, bela mizike, basambila bua didisangisha diabu edi, ne benza malu makuabu.

Didisangisha dia bitendelelu edi didiku mua kuambuluisha bantu bua kuikala ne ditabuja dia mushindu umue anyi? Didisangisha dia bitendelelu edi ke mushindu udi Nzambi ukuata nawu mudimu bua kuakaja malu pa buloba anyi?

BUOBUMUE BUDI NE MUSHINGA KAYI?

Bulongolodi kampanda bunene bua disangisha dia bitendelelu budi buditumbisha bua mudibu ne bitendelelu bishilangane bipite pa 200 ne mudibu buikale mu matunga 76. Budi buleja ne: tshipatshila tshiabu ntshia “kuambuluisha bitendelelu bua kutantamena ntatu ne kueleshangana diboko dituku dionso.” Kadi mbitekete bua kuamba nunku, kadi mu tshienzedi, mbikole. Tshilejilu, balongolodi ba disangisha dia bitendelelu pamue badi baleja ne: mukanda wetu wa mikenji mmufunda mu mushindu wa kubenga kulenduisha bena mu bitendelelu bia bungi badi ne bua kutua tshiala pa mukanda au. Bua tshinyi mbenze nunku? Bualu bunene bumue mbua ne: kabavua bapetangane bua kufunda bualu bua Nzambi mu mukanda au to. Ke bualu kayi, bavua bepuka bua kubala Bible anyi kuakula bualu bua Nzambi.

Bikalabu kabayi bakula bua Nzambi, ditabuja didi ne mushinga kayi? Bualu bukuabu, nku tshinyi kudi didisangisha dia bitendelelu pamue dishilangana ne didisangisha dia bena mu malongolodi adi kaayi a malu a Nzambi? Dishilangana dimue didi amu dia ne: bena mu malongolodi adi kaayi a malu a Nzambi kabena badiamba ne: badi badisangisha bua kuakula bua diumvuangana dia bitendelelu to.

TSHITENDELELU TSHIDIKU ANU BUA KUAKULA BUA NGIKADILU MIMPE ANYI?

Dalai Lama uvua muimanyine bikole malu a disangisha dia bitendelelu pamue udi wamba ne: “Bitendelelu pa kuamba bionso bitu bitamba kulongesha bua dinanga, diditeka pa muaba wa bakuabu ne difuilangana luse.” Udi usakidila wamba ne: “Bualu budi ne mushinga mbua se: tudi ne bua kuleja ngikadilu eyi mu nsombelu wetu wa dituku dionso.”

Bulelela, ngikadilu eyi: dinanga, diditeka pa muaba wa bakuabu ne difuilangana luse idi ne mushinga wa bungi. Mu muyuki wa Yezu wa pa mukuna, wakafila mubelu munene eu: “Malu onso anudi basue bua bantu banuenzele, nudi ne bua kubenzelawu penu.” (Matayi 7:12) Kadi ditabuja dilelela didi dimanyina anu mu dienzelangana malu mimpe anyi?

Mupostolo Paulo wakambila bantu bavua badiamba muvuabu benzela Nzambi mudimu mu matuku ende ne: “Badi ne tshisumi bua Nzambi, kadi ki mbilondeshile dimanya dijalame to.” Bua tshinyi uvua muambe nunku? Paulo udi wamba ne: ‘Bualu, kabavua bamanye buakane bua Nzambi, kadi bavua bakeba bua kujadika buabu bobu.’ (Lomo 10:2, 3) Bu muvuabu kabayi ne dimanya dijalame dia tshivua Nzambi musue bua benze, tshisumi tshiabu ne ditabuja diabu kabivua ne diambuluisha nansha kakese.​—Matayi 7:21-23.

TSHIDI BIBLE WAMBA BUA DIDISANGISHA PAMUE DIA BITENDELELU

Yezu wakamba ne: “Bakebi ba ditalala mba diakalenga.” (Matayi 5:9) Yezu uvua wenza tshivuaye ulongesha. Uvua muleje bualu ebu mu mushindu eu: kavua ne tshikisu ne uvua ulongesha bantu ba mu bitendelelu bishilashilangane mukenji wa ditalala. (Matayi 26:52) Bantu bavua bitaba malongesha ende bavua bashala mu tshisuikidi tshia dinanga. (Kolosayi 3:14) Kadi Yezu uvuaku anu ne tshipatshisha tshia kuambuluisha bantu bashilashilangane bua kusombabu mu ditalala anyi? Uvuaku mudisangishe ne bena mu bitendelelu bikuabu anyi?

Bamfumu ba bitendelelu bia Bafalese ne Basadoke kabavua basue malu avua Yezu ulongesha to, bavua bakeba mene bua kumushipa. Ntshinyi tshivua Yezu muenze? Yezu wakambila bayidi bende ne: “Balekelayi, mbalombodi bampofu.” (Matayi 15:14) Yezu wakabenga bua kudisangisha ne bantu aba.

Kunyima kua bidimu bikese, bakenza tshisumbu tshia bena Kristo mu Kolinto, tshimenga tshia mu Grèce tshivua tshiuule tente ne bitendelelu bikuabu. Ntshinyi tshivua bena Kristo ba mu Kolinto ne bua kuenza? Mupostolo Paulo wakabambila ne: “Lekelayi kulamakanangana ne bantu badi kabayi bena kuitabuja.” Bua tshinyi? Paulo udi wamba ne: “Ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa Kristo ne Beliyala? Anyi ndipetangana kayi didi pankatshi pa muena kuitabuja ne udi kayi muena kuitabuja?” Pashishe Paulo udi ufila mubelu eu: “Nunku, umbukayi munkatshi muabu, nuditapulule kudibu.”​—2 Kolinto 6:14, 15, 17.

Mu bulelela, Bible udi ubenga didisangisha dia bitendelelu pamue. Kadi udi mua kudiebeja ne: ‘Bikalabi nanku, mmunyi mudi bantu mua kuikala mu buobumue bulelela?’

MUA KUPETA BUOBUMUE BULELELA

Disangisha dia ngenyi ya bantu ba mu matunga 15 ke divua diambuluishe bua kuenzabu tshibambalu tshia buloba bujima tshia dituma bantu ku ngondo. Bantu aba bavuaku mua kukumbaja tshipatshila etshi bu bobu kabayi bumvuangane bua tshivuabu mua kuenza anyi?

Ke tshidi bena mu bitendelelu bia lelu badi badisangisha pamue bapangile mua kuenza. Nansha mudibu batamba kuimanyina pa diumvuangana ne dinemekangana, kabena bapetangana mu tshidibu mua kuenza bua kuikala ne ditabuja. Ke bualu kayi mbashale batapuluke mu malu a bikadilu bilenga ne mu malongesha abu.

Bible udi ne mikenji ya Nzambi idi bu tshilejilu tshia kulonda. Nsombelu wetu mujima udi ne bua kushindamena mu tshidi Bible wamba. Bantu badi bitaba Bible mbenze muabu muonso bua kulekela kansungansunga ka makoba, ka bitendelelu, ne mbalonge mua kuenza mudimu pamue mu ditalala ne mu buobumue. Nzambi wakamba bua bualu ebu ne: ‘Nenkudimune muakulu wa bantu ba bende bua wikale muakulu wa ku mishiku milengejibue; bua bobu bamanye mua kubikila dîna dia Yehowa, bamukuatshile mudimu ne diapa dionso muinshi mua bujitu.’ Buobumue budi bufumina ku dimanya dia “muakulu mukezuke,” mbuena kuamba ne: mikenji ya Nzambi bua malu a ntendelelu.​—Sefanya 3:9; Yeshaya 2:2-4.

Bantemu ba Yehowa badi bakubikila ne muoyo mujima bua kubuela mu Nzubu wabu wa Bukalenge udi pabuipi ne muaba uudi musombele bua umone ne ebe abidi ditalala ne buobumue bidi munkatshi muabu.​—Musambu 133:1.