Iar l̦otak ilo iiõ eo 1935 ilo juon bukwõn etan Darlaston me ej m̦õttan juon jikin ilo England rej n̦aetan Black Country. Kar n̦aetan jikin in Black Country kõn wõt an lukkuun baat mejatoto jãn elõñ factory ko. Ke ear emãn aõ iiõ, jinõ im jema rar jino katak Baibõl̦ ippãn Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Innem ke iar juon jo̦dikdik, iar lukkuun kile im tõmak bwe eñin m̦ool eo, innem iar peptaij ilo 1952 eo ke ear 16 aõ iiõ.

Ilo ejja iien eo wõt, iar jino jerbal ãinwõt juon apprentice ak eo ej ekkatak juon kain jerbal ilo juon factory el̦ap me ekar kõm̦m̦an kein jerbal ko im baat in wa ko. Iar jino bõk kamminene ko ñan bõk juon jerbal el̦ap an aorõk ilo kom̦bani in im el̦ap an kar em̦m̦an ippa jerbal in.

Ak iar aikuj kõm̦m̦ane juon pepe eaorõk ke em̦m̦aan eo jeid im jatid me ej lol̦o̦k eklejia ko ear kajjitõk ippa ñan jino tõl ilo iien katak Baibõl̦ an eklejia ilo kweilo̦k eo lukwõl̦pãn wiik ilo eklejia eo aõ etan Willenhall. Bõtab ekar wõr juon apañ. Ilo kar tõre in, iar kweilo̦k ippãn ruo eklejia ko. Ke iar jerbal ilo lukwõl̦pãn wiik, iar kweilo̦k ippãn juon eklejia me epaaketata jikin jerbal eo aõ ilo Bromsgrove, enañin 20 m̦ail̦ ettol̦o̦k jãn ijo iar jokwe ie ippãn jinõ im jema. Im ke ej wiikããn, ij ro̦o̦l im jokwe ippãn rũtto ro jinõ im jema, im kweilo̦k ilo eklejia eo ilo Willenhall.

Kõnke iar kõn̦aan rejetake doulul eo an Jeova, iar m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ kũr eo an em̦m̦aan eo jeid im jatid me ej juon ri-lotok, meñe ear mel̦el̦ein bwe iar aikuj ilo̦k jãn jerbal eo elukkuun em̦m̦an ippa. Ijjab ajl̦o̦k ñan jidik kõn aõ kar kõtl̦o̦k an Jeova tõl mour e aõ. Im tokjãn men in, elõñ men ko rem̦m̦an iar maroñ kõm̦m̦ani me rar kõm̦m̦an bwe in lukkuun lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour e aõ.

Ilo tõre eo iar pãd im jipañ ilo eklejia eo an Bromsgrove, iar iioone juon jeid im jatid jiroñ, me el̦ap an deo̦ im kajoor tõmak eo an, etan Anne. Kõm̦ro Anne ar m̦are ilo iiõ eo 1957, im kõm̦ro ar bõk jeraam̦m̦an ko ñan rekũl̦ar bainier, jipejel̦ bainier, lol̦o̦k eklejia ko, im jerbal ilo Betel̦ ippãn doon. El̦ap an Anne bõktok lañlõñ ñan mour e aõ.

Ilo 1966 eo, kõm̦ro ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñan pãd ilo kilaaj eo kein ka 42 an Jikuul̦in Giliad. Kar jilkinl̦o̦k  kõm̦ro ñan Malawi, juon jikin me elõñ armej rejel̦ã kake kõn an armej ro ie lukkuun jouj im jel̦ã kwal̦o̦k karuwainene. Ijoke, kõm̦ro ar jab kõtmãne bwe kõm̦ro naaj pãd ijin ium̦win juon iien ekadu.

Kõmar tõparl̦o̦k Malawi ilo Pãpode 1, 1967. Ilo allõñ eo kein kajuon, kõm̦ro ar jol̦o̦k el̦ap iien ñan katak kajin eo, innem ãlikin kõmar jino bõk jerbalin district overseer. Kõmar kõjerbale juon wa etan Kaiser Jeep, im ear juon kain wa me jet remaroñ l̦õmn̦ak bwe emaroñ ettõr ilo jabdewõt jikin, ekoba reba ko. Ak ear jab m̦ool men in, kõmar maroñ kattõr wõt ilo jikin ko repããt. Ewõr iien kõm̦ro Anne ar kiki ilo em̦ aj ko me rej kõm̦m̦an jãn bwidej, im kar aikuj illik taabol̦an ium̦win bõrwajin m̦weo ilo allõñin wõt ko bwe jen jab tutu. Ekar pen ñan iioone wãween kein ilo jinoin ad bõk jerbalin mijinede, ak el̦ap an kar em̦m̦an ippemro!

Ilo Eprõl̦, iar jino kile bwe eitõn wal̦o̦k poktak ilo Malawi. Iar roñ juon jipiij an president eo etan Dr. Hastings Banda ilo retio eo. Ekar ba bwe Ri-Kõnnaan ro an Jeova rejjab kõl̦l̦ã eowõj im rej kõm̦m̦an apañ ñan kien eo. Alikkar bwe ear jab m̦ool men ko ear ba. Ak elukkuun alikkar bwe men eo rar lukkuun illu im inepata kake ej ammim jab bõk kun̦aam ilo politic, el̦aptata ammim jab wia kaat in vote.

Ilo Jeptõm̦ba, kõmar riit ilo nuujpeba bwe president eo ear n̦aruon ro jeid im jatid im ba bwe rej kõm̦m̦an poktak aolep jikin. Ear kõm̦m̦an kõjjel̦ã ilo juon kweilo̦k an ri-kien im ba bwe kien eo an enaaj m̦õkaj im kõm̦m̦an pepe ñan kõmo̦ Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Innem ilo Oktoba 20, 1967 eo, kar kõmo̦ Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Ejjabto tokãlik, bwilijmããn̦ ro im ri-jerbal ro an immigration rar tõpartok ra eo ñan kilõke im kadiwoje mijinede ro jãn aelõñ eo.

Ãlikin jilu raan in ammim pãd ilo kalbuuj, kar kadiwõj im jilkinl̦o̦k kõm ñan juon aelõñ me ej pãd  ium̦win pein Britain, etan Mauritius. Bõtab, ri-jerbal ro an kien ilo Mauritius rar jab kõtl̦o̦k ammim pãd im jerbal ãinwõt mijinede. Innem doulul eo an Jeova ear jilkinl̦o̦k kõm ñan Rhodesia (kiiõ rej n̦aetan Zimbabwe). Ke kõmar tõparl̦o̦k ijin, kõmar iioone juon ri-jerbalin immigration el̦ap an lãj im ear m̦akoko in kõtl̦o̦k ammim del̦o̦ñe aelõñ eo, ear ba: “Rar kõmo̦ ami pãd ilo Malawi. Rar jab kõtl̦o̦k ami pãd ilo Mauritius, im kiiõ kom̦wij itok ñan ijin kõnke epidodol̦o̦k.” Anne ear jino jañ. Ear ãinwõt ñe ejjel̦o̦k en̦ ear kõn̦aan bwe kõmin pãd ilo aelõñ eo aer! Ilo kar iien in, iar kõn̦aan ro̦o̦ll̦o̦k ñan aelõñ eo ammim ilo England. Ãliktata, ri-jerbal ro an immigration rar kõtl̦o̦k ammim pãd juon wõt boñ ilo ra eo el̦aññe kõm naaj etal ñan headquarter eo aer raan eo tokãlik. Kõmar lukkuun m̦õk, ak kõmar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im likũt aolep men ilo lo̦piden pein Jeova. Ilo raelepen raan eo tok juon, kõmar lukkuun bwilõñ bwe rar kõtl̦o̦k ammim pãdwõt ilo Zimbabwe. Iban mel̦o̦kl̦o̦k wãween aõ kar eñjake ilo kar iien in—iar lukkuun kile im tõmak bwe Jeova eo ej tõl ial̦ eo ammim.

Ilo ra eo ilo Zimbabwe, kar jitõñ eõ bwe in jerbal ilo Service Department im loloodjake Malawi im Mozambique. El̦ap aer kar jum̦ae im kaeñtaane ro jeid im jatid ilo Malawi. Kar m̦õttan jerbal eo aõ ñan ukote ripoot ko kar jilkintok jãn em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko me rej ri-Malawi. Juon jota, eto aõ kar jerbal kõnke iar kajjioñ in kam̦õje juon ripoot im iar jañ ke iar riit kõn joñan an kar l̦ap an ro jeid im jatid iioon kowadoñ im aer kar lukkuun jum̦ae im kaeñtaane er. * Meñe ãindein, ak aer kar tiljek, kwal̦o̦k aer tõmak, im kijenmej, ear l̦ap an kõm̦akũt bũruõ.​—2 Kor. 6:4, 5.

Kõmar kajjioñ aolep wãween ko kõmar maroñ kõm̦m̦ani bwe kõmin maroñ lel̦o̦k m̦õñã ko ilo kõkkar ñan ro jeid im jatid ilo Malawi, im bareinwõt ñan ro im rar etal jãn ijin ñan Mozambique bwe ren ko jãn kowadoñ im jorrããn ko rar wal̦o̦k. Kumi in ri-ukok ro an kajin Chichewa, kajin eo me el̦aptata an armej in Malawi kõjerbale, rar em̦m̦akũt ñan juon farm el̦ap an juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Zimbabwe. El̦ap an kar jouj in jeid im jatid kõnke ear kalõk jikin aer jokwe im aer opij. Ilo kar ijin, rar maroñ wõnm̦aanl̦o̦k kõn jerbal ko aer ñan ukoti bok ko rej pedped ioon Baibõl̦.

Kar karõk bwe em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko ilo Malawi ren itok ñan Zimbabwe kajjojo iiõ bwe ren pãd ilo kweilo̦k eo el̦ap ilo kajin Chichewa. Ke rar tõpartok, rar maroñ bõk outline in katak ko an kweilo̦k el̦ap eo. Innem ke rar ro̦o̦ll̦o̦k ñan Malawi, rar kate er ñan kwal̦o̦k kõn katak kein ñan ro jeier im jatier joñan wõt aer maroñ. Juon iiõ ke em̦m̦aan rein rar itok ñan Zimbabwe, kõmar maroñ kõm̦m̦ane juon Jikuul̦ eo ñan Em̦m̦aan ro Rej Lale Eklejia ñan kõkajoor im rõjañ ri-lotok rein me el̦ap aer peran.

Ilo Pãpode 1975 eo, iar lol̦o̦k jet jeid im jatid jãn Malawi me rar ko ñan camp ko ak jikin kone ko ilo Mozambique. Em̦m̦aan rein jeid im jatid ilo ijin rar lukkuun l̦oore aolep naanin tõl ko jãn doulul eo an Jeova, ekoba aer l̦oore karõk eo ekããl bwe en wõr juon kumi in em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Em̦m̦aan ro me rej kab bõk jerbalin lale eklejia rar karõk elõñ m̦akũtkũt ko ñan kõkajoor tõmak eo an ro jeid im jatid, ãinwõt kõm̦m̦an public talk ko, etale im bwebwenato kake unin tõl eo im Naan in Keeañ eo, im bareinwõt kõm̦m̦an kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Rar karõke jikin eo ãinwõt ad karõke kweilo̦k ko rel̦l̦ap, ear wõr department in karreo, ajej m̦õñã, im department in waj. Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, elõñ men ko rem̦m̦an em̦m̦aan rein retiljek rar kõm̦m̦ani, im el̦ap aõ kar bõk kõketak ãlikin aõ kar lol̦o̦k er.

Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 1970 jim̦a ko, ra eo ilo Zambia ear jino loloodjake im jipañ ro jeid im jatid ilo Malawi. Meñe ãindein, ak ear jab bõjrak aõ l̦õmn̦ak kake ro jeid im jatid ilo Malawi im jar wõt kake er, ãinwõt an elõñ kar bar kõm̦m̦ane. Ãinwõt juon eo ear m̦õttan kumi in Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra eo an Zimbabwe, ewõr iien ko iar kweilo̦k ippãn ro rar jerbal ilo ra eo el̦ap ilo New York im bareinwõt em̦m̦aan ro jeid im jatid rerũtto ilo tõmak jãn Malawi, South Africa im Zambia. Kajjojo iien kõmar kweilo̦k ippãn doon, kõmar bõkm̦aantak ejja kajjitõk in wõt, “Bar ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jeid im jatid ilo Malawi?”

 Ãlikin jet iien, jidik kõn jidik ear dikl̦o̦k an ro jeid im jatid ilo Malawi iioon jum̦ae im matõrtõr. Ro jeid im jatid me rar ko jãn Malawi rar kiiõ jino ro̦o̦ll̦o̦k, im ear dikl̦o̦k an ro me rar pãdwõt ilo Malawi eñtaan jãn aer iioon jum̦ae im matõrtõr. Aelõñ ko repaak rar kiiõ jino kamãlim an armej ro an Jeova kwal̦o̦k naan im kweilo̦k ippãn doon. Ejjabto tokãlik, Mozambique ear bareinwõt kõm̦m̦ane men in ilo 1991 eo. Ak kiiõ kõmar l̦õmn̦ak, ‘Ñããt eo Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo Malawi renaaj anemkwõj jãn wãween kein rej iiooni?’

Ear bõk iien ak tokãlik ewõr oktak ko rar wal̦o̦k ilo kien eo an Malawi, im ilo 1993 eo ejem̦l̦o̦k an kar kien eo kõmo̦ m̦akũtkũt ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Ãlikin an kar men in wal̦o̦k, ikar bwebwenato ippãn juon mijinede im ear kajjitõk ippa, “Kwõnaaj ke ro̦o̦l ñan Malawi kiiõ?” Ilo tõre in, ear 59 aõ iiõ. Kõn men in, iar uwaake im ba, “Jaab, el̦ap aõ rũtto kiiõ!” Bõtab ilo ejja raan eo wõt, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko rar jilkintok juon fax im rar kũr kõm̦ro Anne ñan ro̦o̦ll̦o̦k ñan Malawi.

Elukkuun l̦ap am̦ro kar Anne yokwe jerbal eo am̦ro ilo Zimbabwe. Kõn men in, ebwe an kar pen ñan am̦ro kããlõt ta pepe eo kõm̦ro naaj kõm̦m̦ane. Kõmar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo Zimbabwe im elõñ ro m̦õttam̦ro me jaar lukkuun epaake er. Im Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko rar lukkuun jouj im ba bwe jemaroñ pãdwõt ilo Zimbabwe el̦aññe jekõn̦aan. Innem emaroñ kar pidodo ñan am̦ro make kããlõt ial̦ ta eo kom̦ro en etal ie im pãdwõt ilo Zimbabwe. Bõtab ij keememej aõ kar l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Ebream im Sera l̦oore naanin tõl ko an Jeova im em̦m̦akũt jãn jikin eo rar jokwe ie me em̦m̦an kõjeiier meñe rerũtto.​—Jen. 12:1-5.

Jaar eo̦roñ naanin kũr eo jãn doulul eo an Jeova im jepl̦aak ñan Malawi ilo Pãpode 1, 1995, kar 28 iiõ ko tokãlik jãn iien eo kom̦ro ear tõparl̦o̦k aelõñ in. Kar ejaake juon kumi in Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra Eo me ear kitibuj ña im bar ruo em̦m̦aan ro jeid im jatid, im kõmar kajju jino jerbal im loloodjake m̦akũtkũt ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova.

Ekar juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan lo an Jeova kõm̦m̦an bwe jerbal eo en m̦õkaj an eddekl̦o̦k. Oran ri-kwal̦o̦k naan ro ear l̦apl̦o̦k jãn enañin 30,000 ilo 1993 eo ñan elõñl̦o̦k jãn 42,000 ilo 1998 eo. * Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko rar kamãlim an wõr juon ra ekããl bwe ren maroñ loloodjake jerbal eo ej eddekl̦o̦k wõt. Kõmar bõk juon bwidej me 30 acre kilepin ilo juon jikin etan Lilongwe, im kar jitõñ eõ ñan pãd ilo kumi in em̦m̦aan ro rej loloodjake jerbalin ekkal.

 Jeid im jatid Guy Pierce me ej uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova, ear kõm̦m̦an katak in ajel̦o̦k ra eo ilo allõñin Mãe 2001. Elõñl̦o̦k jãn ruo to̦ujin Ri-Kõnnaan ro an Jeova jãn aelõñ eo rar itok, im enañin aolepeer em̦õj aer peptaij ium̦win elõñl̦o̦k jãn 40 iiõ ko. Ium̦win elõñ iiõ ko, kien eo ear kõmo̦ m̦akũtkũt ko ad, rein jeid im jatid retiljek rar kijenmej ium̦win el̦ap jum̦ae im matõrtõr. Meñe rar jeram̦õl, ak el̦ap aer kar m̦weiie ilo kõkkar. Im kiiõ rar m̦õn̦õn̦õ in tour e Betel̦ eo ekããl. Aolep jikin ko rar etal ñane ilowaan Betel̦ ear epañijñij kõn ainikieer ilo aer al kõn al in nõbar ñan Jeova ilo wãween an ri-Africa al, im ijjañin kar iioon iien rot in me el̦ap an kar aiboojoj im kõm̦akũt bũruõ. Ear kein kam̦ool bwe el̦ap an Jeova kõjeraam̦m̦ane ro rej dãpij wõt aer tiljek ilo aer kijenmej ium̦win apañ ko.

Ãlikin aer kar kalõke ra eo, iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar jino letok aõ jerbal ilo iien ajel̦o̦k ko an Im̦õn Kweilo̦k ko. Eklejia ko ilo Malawi rar bõk tokjãn jãn bũrookraam̦ in ekkal Im̦õn Kweilo̦k ko ilo jikin ko el̦ap aikuj ie. M̦oktal̦o̦k, eklejia ko rar kweilo̦k ippãn doon ilo em̦ ko me rej kõm̦m̦an jãn wõjke in eucalyptus. Im rar kõjerbal jaki ñan kõm̦m̦ane bõrwaj eo im kõm̦m̦an aer kein jijet ko raetok ak bench ko me rej kõm̦m̦an jãn pedkat. Kiiõ ro jeid im jatid rar lukkuun kate er ilo aer kar kõmatti pirõk ko ilo kein um̦um̦ ko me rar make kõm̦m̦ani im rar kalõke juon jikin aer kweilo̦k me el̦ap an kar aiboojoj. Bõtab, ekar em̦m̦an wõt ippãer bench ak kein jijet ko raetok kõnke ekkã aer ba bwe aolep iien enaaj wõr jikin bar juon armej ilo kein jijet rot in!

El̦ap aõ bar m̦õn̦õn̦õ in lo an Jeova jipañ armej ro ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak. Men eo el̦aptata aõ kar bwilõñ im m̦õn̦õn̦õ kake ej ke iar lo an likao ro ilo Africa m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k jipañ ko aer ilo jerbal ko, im an m̦õkaj aer kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko itok jãn aer ekkatak im bõk kein kamminene ko ilo doulul in. Itok jãn men in, elõñl̦o̦k eddo ko rar bũki ilo Betel̦ im ilo eklejia ko. Eklejia ko rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk kõkajoor jãn em̦m̦aan ro jeid im jatid me kar jitõñ er bwe ren erom ro rej lol̦o̦k eklejia ko, im elõñ iaaer em̦õj aer kar m̦are. Rippãlele rein rar kããlõt ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan Jeova ilo aer pepe in jab nãje ilo tõre in, meñe elõñ armej ekoba baam̦le ko aer rej kõtmãne bwe en wõr nejier.

Ãlikin 52 iiõ in aõ pãd ilo Africa, iar iioon jet apañ ko kõn ãjmour eo aõ. Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko rar errã ippãn l̦õmn̦ak eo an Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra Eo ilo Malawi ñan jilkinl̦o̦k kõm̦ro bwe kõmin jerbal ilo Britain. Kõm̦ro ar bũrom̦õj in etal jãn ijin me el̦ap am̦ro yokwe, ak el̦ap an em̦m̦an an baam̦le eo ilo Betel̦ e ilo Britain lale kõm̦ro kiiõ ke kõm̦ro rũtto.

El̦ap aõ kile im tõmak bwe aõ kar kõtl̦o̦k an Jeova tõl ial̦ eo in bõke ilo mour e aõ ej jokãlõt eo em̦m̦antata me iar kããlõte. El̦aññe in kar atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo aõ make, ijaje ia eo jerbal eo aõ ilo lal̦ in en kar tõll̦o̦k eõ ñane. Jãn jinoin, Jeova ear baj jel̦ã wõt ta ko iar aikuji ñan bõk “ial̦ eo ejim̦we.” (JK. 3:5, 6, UBS) Ãinwõt juon likao, el̦ap aõ kar itoklimo kõn tipdikin aolep jerbal ko an juon kom̦bani el̦ap. Ijoke, doulul eo an Jeova ear letok juon jerbal me el̦ap jãn joñan an jubũruõ kake. Ñan ña, aõ karejar ñan Jeova ej juon jerbal me ej wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦an bwe en l̦ap tokjãn mour e aõ!