Ir al contenido

Tlen maseualmej kinekij kimatisej

Tlen maseualmej kinekij kimatisej

Tlen maseualmej kinekij kimatisej

Biblia kiijtoua kenijkatsa moneki tijtekiuisej estli. Uajka, ¿tlake moiljuiaj Jehová itlajtoltemakauaj kema tepajtianij kitekiuiaj ieso se maseuali kema kipajtiaj?

Nochi Cristo itokilijkauaj moneki moyakanasej ika tlen Biblia kiijtoua uan amo moneki kichiuasej san tlen inijuantij kinekij yon tlen kiijtouaj tepajtianij. Ni tlamantli san kimati nopa maseuali uan Jehová.

Jehová techmakak tonemilis uan techiljuia amo ma tijkuakaj estli (Génesis 9:3, 4). Ipan nopa Tlanauatili tlen kinmakak israeleuanij, Jehová kiijtok tlake monekiyaya mochiuas ika nopa estli tlen kiixnextia nemilistli, ya kiijtok: “Pampa iyolis nopa tlapiali mokaua ipan ieso tlen kipixtok ipan itlakayo. Uan nopa estli niinmechmakatok para inkiijtselosej ipan nopa tlaixpamitl para ika intlaxtlauasej uan inkiixtsakuasej inmotlajtlakoljuaj”. ¿Tlake monekiyaya kichiuasej kema kimiktiyayaj se tlapiali pampa kinekiyayaj kikuasej? ToTeotsij kiijtok: “Moneki [...] kitoyauasej tlalchi ieso uan ipani kitemilisej tlali” * (Levítico 17:​11, 13). Jehová miakpa kiniljuik israeleuanij ni tlanauatili (Deuteronomio 12:16, 24; 15:23). Nopa amochtli The Soncino Chumash kiijtoua: “Nopa estli amo kinamiki kiajokuisej, moneki kitoyauasej tlalchi uan kiampa amo aka kikuas”. Israeleuanij amo kinamikiyaya kiajokuisej, kikuasej yon kitekiuisej ieso se tlapiali o se akajya, pampa ininnemilis eliyaya toTeotsij iaxka.

Kema Jesús mijki, ayokmo monejki mochiuas nopa Tlanauatili tlen kimakakej Moisés. Maske kiampa, toTeotsij nojua kipatiita estli. ToTeotsij kitekiuik itonal uan kiampa kichijki nopa apóstoles ma kinnauatikaj Cristo itokilijkauaj ‘amo ma kikuakaj estli’. Ni tlanauatili eliyaya tlauel ipati. Sanse kej kema Biblia kiijtoua se akajya moneki amo momekatis o kinueyichiuas sekinok teotsitsij (Hechos 15:28, 29; 21:25). Ipan siglo 20, kema miakej pejkej kiijtoua monekiyaya temakasej uan motlalilisej estli, Jehová itlajtoltemakauaj kimajtoyaj ni tlamantli kiixpanoyaya toTeotsij itlanauatiljuaj. *

Kemantika, nopa tepajtijketl kiiljuia katli kipajtia ma kikixtilikaj se kentsi ieso kema nojua poliui se keski semanas kitekisej (donación autóloga preoperatoria), kiampa tlaj monekis, uelis sampa kitlalilisej ieso tlen kikixtilijkej. Maske kiampa kiijtouaj, kema se akajya kikixtiliaj ieso, kiajokuij o sampa kitlaliliaj, eli tlauel amo kuali pampa kiixpano tlen kiijtoua Levítico uan Deuteronomio. Nopa estli amo kinamiki moajokuis, kinamiki motoyauas, kiampa kejuak sampa tijmakaj toTeotsij. Maske ipan ni tonali ayokmo timoyakanaj ika nopa Tlanauatili tlen kimakakej Moisés, Jehová itlajtoltemakauaj tijchiuaj tlen techmachtia toTeotsij itlanauatiljuaj, yeka timosentlalijtokej amo timotlalilisej yon ‘tijkuasej estli’. Yeka amo titemakaj, amo tikajokuij yon timotlaliliaj estli pampa tijmatij nopa moneki ‘motoyauas’. Uan amo tijnekij tikixpanosej toTeotsij itlanauatiljuaj.

Onka sekinok tlamantli tlen kichiuaj tepajtianij ika estli tlen amo nesi ipan Biblia tlaj amo uelis tijchiuasej. Se neskayotl, se keskij Cristo itokilijkauaj kinkauiliaj tepajtianij ma kinkixtilikaj se kentsi inineso pampa kinekij kitlachilisej kenijkatsa eltok, teipa ni estli kitoyauaj. Uan kemantika, tepajtianij kiniljuiaj katli kinpajtiaj kinkixtilisej inineso uan kitekiuisej ipan sekinok tlamantli.

Se neskayotl, se keskij tepajtianij kitekiuiaj nopa hemodilución kema kintekij maseualmej. Kema kichiuaj ni tlamantli, kikixtiaj se kentsi ieso se maseuali uan kiajokuij, teipa nopa estli tlen mokaua ipan itlakayo kimanelouaj ika se tlamantli. Teipa, nopa estli tlen kiajoktoyaj sampa kikuepaj ipan itlakayo, kiampa amo kipoloua miak estli. Kema tepajtianij kikixtiaj nopa estli tlen mokaua ipan itlakayo se akajya kema kitekij, kikixtiliaj se keski tlamantli nopa estli, uan kiampa sampa kitlaliliaj glóbulos rojos katli kitekij, ni nojkia kiiljuiaj recuperación de células. Kemantika kichiuaj nopa estli ma yaui ipan se tepostli tlen kinpaleuia san se tlalochtli uan sanse tekiti kej ininyolo, ininpulmones, ininsosone o inineyo. Teipa, nopa estli tlen eltoya ipan nopa tepostli sampa kitlaliliaj nopa maseuali. Kemantika tepajtianij kichiuaj ma yaui nopa estli ipan se tepostli tlen kiiljuiaj centrifugador. Nopa tepostli kejuak kiyankuilia nopa estli pampa kikixtia se keski tlamantli tlen amo kuali. Nojkia kiampa kichiuaj pampa uelis kinekij kiajokuisej se keski tlamantli tlen mokixtia ipan estli uan kiampa uelis kitlalilisej sejkanok ipan itlakayo se maseuali. Kemantika nojkia kikixtiaj se kentsi ieso se maseuali pampa kinekij kimanelosej ika se pajtli uan teipa sampa kitlaliliaj nopa maseuali.

Amo nochi tepajtianij kiampa kichiuaj, uan teipa uelis kinekisej kichiuasej sekinok tlamantli tlen ika kitlachilisej estli o kipajtisej se akajya. Ipan ni tlamachtili amo tikijtosej sejse tlen nopa tlamantli tlen ika uelis timopajtisej, pampa sejse Cristo itokilijka moneki kitlapejpenis tlake kichiuilisej ieso kema kitekisej, kema kitlachilisej tlaj kipia se kokolistli o kema kipajtisej. Yeka, achtoui moneki kitlatsintokis nopa tepajtijketl tlake kichiuilisej ieso kema kipajtisej. Teipa, moneki kitlapejpenis tlen amo kiyolkokos itlalnamikilis (xikita nopa recuadro).

Nochi Cristo itokilijkauaj moneki kiilnamiktosej kimaktilijtokej toTeotsij ininnemilis uan kiiljuijkej ‘kiiknelisej ika nochi ininyolo, ika nochi ininchikaualis uan ika nochi inintlalnamikilisʼ (Lucas 10:27). Maske miakej amo kichiuaj ni tlamantli, Jehová itlajtoltemakauaj tlauel kipatiitaj kuali mouampojchijtosej iuaya toTeotsij. Uan ya techiljuia ma timotemachikaj ipan Jesús, katli kitoyajki ieso topampa. Biblia kiijtoua: “Pampa tlauel ueyi iyolo toTeko touaya, tlaxtlajki tlen monejki para techtojtomas tlen totlajtlakoljuaj ika ieso iKone [Jesucristo]. Uan ama tijpiaj tlapojpoljuili tlen totlajtlakoljuaj” (Efesios 1:7).

[Tlatsintla kiijtoua]

^ Nopa teólogo Frank H. Gorman kiijkuilok: “Kema se akajya kitoyauayaya ieso se tlapiali, kinextiyaya tlauel kitlepanitayaya inemilis nopa tlapiali uan nojkia kitlepanitayaya toTeotsij pampa ya kimakatoya inemilis uan nojua kimokuitlauijtoya”.

^ Ipan Tlen Tematiltia, noviembre 1, 1951, kiixtonki se keski tlamachtili tlen tlauel ipati tlen nopa estli uan nojkia kiijtok kenke moneki amo ma techtlalilikaj estli.

[Recuadro uan tlaixkopinkayotl]

TLEN UELIS TIMOTLATSINTOKISEJ

Tlaj tepajtianij kichiuaj noeso ma yaui sejkanok uan se tlamantli kichiuaskia ayokmo ma kalaki ipan notlakayo, ¿nechyolkokoskia notlalnamikilis tlaj sampa nechtlaliliskiaj nopa estli?

Tlaj tepajtianij kinekisej nechkixtilisej uan kipatlasej se keski tlamantli ipan noeso, uan sampa kinekiskiaj nechtlalilisej nopa estli, ¿nijkauaskia kiampa ma kichiuakaj o nechyolkokoskia notlalnamikilis?