Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Inga-kghani Sekungazwisisi Okungatjho Litho?

Inga-kghani Sekungazwisisi Okungatjho Litho?

Umntazinyana wabona intuthu ebuya efemini itjhinga phezulu iphenduka into ebonakala njengamafu. Emkhumbulwenakhe wazitjela bona leyo yifemu eyenza amafu. Ukungazwisisi okunjalo emkhumbulweni womntwana kungaba lihlaya. Kodwana ukungazwisisi okukhulu kungathinta ukuphila kwethu. Ngokwesibonelo, ukungafundi kuhle okutlolwe emtjhogeni obuya kudorhodera kungaba yingozi.

Ukungazwisisi izinto ezifundisa ngoZimu kungaba yingozi khulu. Ngokwesibonelo, abanye abantu abazwisisi ifundiso kaJesu. (Jwanisi 6:48-68) Kunokuthi bathathe isikhathi sabo bafundisise, bavele balise koke uJesu akufundisako. Abantwabo bayalahlekelwa!

Nawutlhoga ukuyalwa, uyalifunda na iBhayibheli? Nangabe wenza njalo kufuze ubukwe. Kodwana ikhona na ingozi yokuthi ungazwisisi kuhle okufundako? Lokho kwenzeka ebantwini abanengi. Akhucabange ngananzi iimbonelo ezintathu.

  • Abanye abantu abawazwisisi kuhle amezwi eseBhayibhelini athi “yesaba uZimu.” Bazitjela ukuthi lokho kutjho ukuthi kufuze basabe uZimu njengento ethusako. (UMtjhumayeli 12:13) Kodwana uZimu akafuni ukuthi abantu abamlotjhako bazizwe njalo. Kunalokho uthi: “Ungesabi ngombana nginawe, ungethuki ngombana nginguZimakho. Ngiyakuqinisa bengiyakusiza.” (Isaya 41:10) Ukusaba uZimu kutjho ukumhlonipha ngokusuka ehliziyweni.

  • Inga-kghani iphasi lizokutjhiswa ngomlilo?

    Bese kuthi abanye abantu abawazwisisi kuhle amezwi aphefumulelweko athi: “Yoke into inesikhathi ebekelwe sona. . . . kunesikhathi sokubeletha nesikhathi sokufa.” Bazitjela ukuthi uZimu ubeke isikhathi sokuthi umuntu uzokufa nini. (UMtjhumayeli 3:1, 2) Kunalokho umtlolo loyo uveza indlela ukuphila okungakho ubuye ukhanyise ukuthi ukufa kuyinto evamileko. IliZwi lakaZimu libuye lifundise ukuthi iinqunto esizenzako zingasenza siphile isikhathi eside namkha esincani. Ngokwesibonelo sifunda ukuthi: “Ukwesaba [“uJehova” NW] kungezelela amalanga wokuphila.” (IzAga 10:27; IRhubo 90:10; Isaya 55:3) Sikutjho ngaliphi lokho? Ngokwesibonelo, ukuhlonipha iliZwi lakaZimu kuzosenza sikhambele kude nezinto ezisenza singabi nepilo, ezifaka hlangana ukudakwa nokuziphatha kumbi.—1 Korinte 6:9, 10.

  • Abanye abawazwisisi kuhle amezwi athi izulu nephasi ‘zibekelwe umlilo,’ amezwi la abenza baphethe ngokuthi uZimu uzokubhubhisa izulu nephasi. (2 Pitrosi 3:7) Kodwana uZimu uthembisa bona angeze abhubhisa iphasi. Phela ‘nguye owasekela iphasi phezu kweensekelo zalo ukuze lingasanyakaziswa nini nanini.’ (IRhubo 104:5; Isaya 45:18) UZimu uzokubhubhisa izinto ezisephasini kodwana ingasi iphasi ngokwalo, izintwezo zizokupheliswa kube ngasuthi zibhujiswe ngomlilo. Nakulizulu lona, nawuqala ihlathululo yebizweli itjho izulu okuyindawo uZimu ahlala kiyo. Lokho ke angeze kubhujiswe.

KANTI KUBAYINI NGEZINYE IINKHATHI ABANTU BANGALIZWISISI IBHAYIBHELI?

Njengombana ubonile eembonelwenezi, abantu kuyenzeka bangazwisisi ingcenye ethileko eseBhayibhelini. Kodwana kubayini uZimu avumela bona lokho kwenzeke? Abanye nabahlathululako bathi: ‘Nangabe uZimu uhlakaniphile begodu wazi koke, alo kubayini angakamane wenza iBhayibheli kwaba yincwadi okulula ukuyizwisisa?’ Akhufunde nazi iinzathu ezintathu ezenza abantu bangalizwisisi iBhayibheli.

  1. IBhayibheli yenzelwe bona izwisiswe babantu abathobekileko abazimisele ukufunda. UJesu wathi kuBabakhe: “Ngiyakuthokoza, Baba, mnikazi wezulu nephasi ngombana izintwezi uzifihlile emehlweni wabahlakaniphileko nabanelemuko, kodwana wazembulela abantwana abancani.” (Lukasi 10:21) IBhayibheli itlolwe ngendlela yokuthi izwisiswe babantu abathobekileko kwaphela. Abantu abazikhakhazisako kanengi kusuke kubabantu ‘abahlakaniphileko nabanelemuko,’ nje-ke kanengi, abalizwisisi iBhayibheli. Kodwana abantu abathi nabafunda iBhayibheli bafane ‘nabantwana abancani’ abathobekileko, abazimisele ukufunda, bathola umvuzo wokuthi bazwisise umlayezo kaZimu. Iyamangaza indlela uJehova enze iBhayibheli ngayo.

  2. IBhayibheli yenzelwe abantu abafuna isizo lakaJehova bona balizwisise. UJesu wathi abantu nabazakuzwisisa kuhle akufundisako kufuze basizwe. Bazolifumana njani isizwelo? UJesu wayihlathulula indaba leyo: ‘Umsizi, ummoya ocwengileko, uBaba azawuthumela ngebizo lami, uzanifundisa yoke into unikhumbuze koke enginitjele khona.’ (Jwanisi 14:26) UZimu upha abantu ummoyakhe ocwengileko, amandlakhe amakhulu, bona abasize bazwisise abakufunda eBhayibhelini. UZimu uyawuthatha ummoyakhe ebantwini abangafuni ubasize, abantwabo babona ngasuthi iBhayibheli liyaziphikisa namkha alizwisiseki. Ummoya ocwengileko ubuye urhole amaKrestu esele anelemuko bona ayokufuna abantu abafuna ukuzwisisa imitlolo.—IzEnzo 8:26-35.

  3. Ezinye iingcenye zeBhayibheli zitlolwe ngendlela yokuthi zizwisiswe ngesikhathi esithileko emlandweni. Ngokwesibonelo, umphorofidi uDanyela watjelwa bona atlole ngengomuso. Ingilozi yathi kuye: “Danyela londa amezwi la abe yifihlo, uvale incwadi ngokuyigiba bekube sikhathi sokuphela” Eminyakeni eyadlulako abantu bebasolo bafunda incwadi kaDanyela kodwana bangayizwisisi. KwaDanyela ngokwakhe bekangakuzwisisi akutlolako. Wazithoba wavuma wathi: “Ngezwa kodwana akhange ngizwisise.” Ngokukhamba kwesikhathi abantu basizwisisa kuhle isiphorofido esatlolwa nguDanyela, kodwana koke lokho kwenzeka ngesikhathi uZimu asikhethileko. Iingilozi zahluthulula zathi: “Danyela, zikhambele mntwabantu ngombana amezwi la kufuze ahlale ayifihlo abe avalwe ngokugitjwa bekube sikhathi sokuphela.” Ngubani ozokuzwisisa umlayezo kaZimu? “Abakhohlakeleko bazakuragela phambili nobukhohlakali.” (Danyela 12:4, 8-10) Yeke singatjho ukuthi uZimu ezinye iingcenye zeBhayibheli uzembula ngesikhathi esifaneleko.

Inga-kghani khekwenzeka kiboFakazi bakaJehova bona bangazwisisi iBhayibheli ngebanga lesikhathi? Iye khekwenzeka. Kodwana nakufika isikhathi uZimu asikhethileko, aboFakazi bahlale bakulungele ukwamukela ukuzwisisa uZimu abambulela khona. Ngokwenza njalo basuke balingisa abapostoli bakaKrestu, ebebahlala bakulungele ukulingisa uJesu nakabalungisako.—IzEnzo 1:6, 7.

Ukungazwisisi komntwana ukuthi amafu abuyaphi kungaba kungazwisisi okungatjho litho. Kodwana esikufunda eBhayibhelini kuqakatheke khulu. Umlayezo eseBhayibhelini uqakathekile kiyo woke umuntu, sitlhoga okungaphezu kokufuna ukuziswisisela khona sisodwa nasizifundelako. Yeke kufuze sifune irhelebho nasifundako. Funa abantu abafunda iBhayibheli ngonqopho wokulizwisisa, abantu abathembele emmoyeni kaZimu bona ubasize bazwisise abakufundako. Abantu abakholwa ukuthi siphila esikhathi la uZimu afuna sizwisise iBhayibheli ukudlula nini ngaphambilini. Ungasabi ukukhuluma naboFakazi bakaJehova, namkha ukuvakatjhela izinzolwazi labo i-jw.org. IBhayibheli lithembisa ukuthi: ‘Nawufisa ukwazi . . . , uzofumana ukumazi uZimu.’—IzAga 2:3-5.