Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Inga-Kghani Unayo ‘IHliziyo Yokwazi’ UJehova?

Inga-Kghani Unayo ‘IHliziyo Yokwazi’ UJehova?

“Ngizobanikela ihliziyo yokungazi, ukuthi nginguJehova; begodu kufuze babe babantu bami.”—JER. 24:7.

1, 2. Khuyini engenza abanye bawathande amafeyi?

UYAKUTHABELA na ukudla amafeyi, kungaba ngamatjha namkha omisiweko? Abanengi bayakuthabela, kungakho amafeyi adliwako alinywa eendaweni ezinengi. AmaJuda wekadeni bekazithanda khulu iinthelo zomuthi wamafeyi. (Nah. 3:12; Luka 13:6-9) Amafeyi anezakhamzimba ezinjenge-fiber, ama-antioxidant, namaminerali, ngalokho abanye bathi ayayinonophaza ihliziyo.

2 UJehova khewahlobanisa amafeyi nehliziyo. UZimu bakangakhulumi ngeenzuzo ezingokwenyama zokudla amafeyi. Bekakhuluma ngokomfanekiso. Lokho akutjho ngomporofidi uJeremiya kunomthelela ehliziyweni yakho naseenhliziyweni zalabo obathandako. Njengombana sicabangela lokho akutjho, cabanga ukuthi lokho kungatjho ukuthini kumaKrestu.

3. Amafeyi okukhulunywa ngawo kuJeremiya isahluko 24 afanekiselani?

3 Khesithome ngokucabangela okuthileko uZimu akutjho ngeenkhathi zakaJeremiya malungana namafeyi. Ngo-617 B.C.E., isitjhaba sakwaJuda besisebujamweni obumbi ngokomoya. UZimu wanikela umbono wokuthi ingomuso lisiphatheleni, afanisa ngeenhlobo eembili zamafeyi—“amahle khulu” ‘namambi khulu.’ (Funda uJeremiya 24:1-3.) Amafeyi amambi bekafanekisela iKosi uZedekiya nabanye abanjengaye abatlhoriswa ngelunya yiKosi uNebukhadinezari namabutho wakhe. Kodwana kuthiwani ngo-Ezekiyeli, uDanyela nabangani bakhe abathathu ebesebaseBhabhiloni, namanye amaJuda ebekazokuyiswa khona msinyana? Bebafana namafeyi amahle. Abaseleko babo bebazokubuya bazokwakha kabutjha iJerusalema netempeli lalo. Ngokukhamba kwesikhathi, ngilokho okwenzekako.—Jer. 24:8-10; 25:11, 12; 29:10.

4. Ngisiphi isikhuthazo esingasifumana kilokho uJehova akutjho ngamafeyi amahle?

4 Malungana nalabo abafanekiselwa mafeyi amahle uJehova wathi: “Ngizobanikela ihliziyo yokungazi, ukuthi  nginguJehova; begodu kufuze babe babantu bami.” (Jer. 24:7) Lo, mtlolo oyihloko wesihlokwesi, begodu qala bona ukhuthaza kangangani! UZimu uzimisele ukunikela umuntu ngamunye ‘ihliziyo yokumazi.’ Kilokhu “ihliziyo” ihlobene nesimilo somuntu. Akunakuzaza ukuthi uyafuna ukuba nehliziyo enjalo begodu ube yingcenye yabantu bakhe. Amagadango wokufikelela kilokho abandakanya ukutaditjha nokusebenzisa iLizwi lakhe, ukutjhugukula nokujika, ukunikela ukuphila kwakho kuZimu, nokubhabhadiswa ebizweni lakaBaba, leNdodana nelomoya ocwengileko. (Mat. 28:19, 20; IzE. 3:19) Kungenzeka sewuwathethe amagadango lawo, namkha uhlanganyela qobe naboFakazi bakaJehova begodu ubhincela ukuwathatha.

5. UJeremiya watlola ngeenhliziyo zabobani ngokuyihloko?

5 Ngitjho nanyana sesiwathethe woke namkha amanye wamagadango lawo, kusatlhogeka sitjheje ukucabanga nokuziphatha kwethu. Okhunye okwatlolwa nguJeremiya malungana nehliziyo kutjengisa ukuthi kubayini kunjalo. Ezinye izahluko zencwadi kaJeremiya zikhuluma ngezinye iintjhaba, kodwana yona idzimelela khulu esitjhabeni sakwaJuda hlangana nokubusa kwamahlanu wamakhosi waso. (Jer. 1:15, 16) Kwamambala, ngokuyihloko uJeremiya watlola ngamadoda, abafazi, nabantwana ebesele bazinikele kuJehova, banobuhlobo naye. Abokhokho babo bakhetha ngokuzithandela ukuba sitjhaba esinobuhlobo obunjalo. (Eks. 19:3-8) Godu ngesikhathi sakaJeremiya, abantu baqinisekisa ukuthi bazinikele kuZimu. Bathi: “Size kuwe, ngombana wena, Jehova, unguZimu wethu.” (Jer. 3:22) Nokho, ucabanga ukuthi bebunjani ubujamo behliziyo yabo?

INGA-KGHANI KUTLHOGEKA UKUHLINZWA KWEHLIZIYO OKUNGOKOMFANEKISO?

6. Kubayini kufuze sibe nekareko ekhethekileko kilokho uZimu akutjho ngehliziyo?

6 Abodorhodere banamhlanjesi bangasebenzisa itheknoloji ethuthukileko ukuqala ubujamo behliziyo nokuthi isebenza njani. Nokho, uJehova angenza okungaphezu khulu kwalokho, njengombana enza ngeenkhathi zakaJeremiya. UZimu unelwazi elirarako, njengombana sibona emezwini wakhe athi: “Ihliziyo iyakhohlisa ngaphezu kwananyana yini begodu yenza ngokuphelelwa lithemba. Ngubani ongathi uyayazi? Mina Jehova ngihlola ihliziyo,. . . ukunikela umuntu ngamunye ngokweendlela zakhe, ngokwesithelo sezenzo zakhe.” (Jer. 17:9, 10) ‘Ukuhlola ihliziyokhu’ akubandakanyi ukuhlola kwezamaphilo kwehliziyo yamambala, engabetha iinkhathi ezingaba mabhiliyoni amathathu hlangana neminyaka ema-70 namkha ema-80. Kunalokho, uJehova bekakhuluma ngehliziyo engokomfanekiso. “Ihliziyo” ibandakanya koke umuntu angikho ngaphakathi, okuhlanganisa iimfiso, imicabango, isimilo, indlela yokucabanga, neminqopho yakhe. Unayo ihliziyo enjalo. UZimu angayihlola, begodu ngokwezinga elithileko, nawe ungayihlola.

7. UJeremiya wayihlathulula njani ihliziyo yenengi lamaJuda wesikhathi sakhe?

7 Bona silungiselele ukuhlolokhu, singabuza, ‘Bebunjani ubujamo behliziyo engokomfanekiso yenengi lamaJuda wesikhathi sakaJeremiya?’ Ukuphendula lokho, cabangela amezwi angakajayeleki uJeremiya awasebenzisa: “Yoke indlu ka-Israyeli ayikasoki ehliziyweni.” Bekangakaqaliseli ekusokweni okujayelekileko kwabaduna abamaJuda, ngombana wathi: “‘Qala! Amalanga ayeza,’ kutjho uJehova, ‘Ngizobenza balandise boke abasokileko kodwana abasese sekungasokini.Ngalokho, ngitjho namadoda amaJuda asokiweko ‘bekangakasoki ehliziyweni.’ (Jer. 9:25, 26) Bekatjho ukuthini amezwi la?

8, 9. Ngokuphathelene neenhliziyo zawo, amaJuda amanengi bekutlhogeka enzeni?

8 Sifumana umtlhala wehlathululo yamezwi athi ‘ukungasoki ehliziyweni’ kilokho uZimu akhuthaza amaJuda bona akwenze: “Susani amajwabu weenhliziyo zenu, nina madoda wakwaJuda nabahlala eJerusalema; bona ilaka lami lingaphumi . . . ngebanga  lobumbi bezenzo zenu.” Kodwana gade uyini umsuka wezenzo zawo ezimbi? Bezivela ngaphakathi, ehliziyweni yawo. (Funda uMarkosi 7:20-23.) Iye, ngoJeremiya, uZimu wawuveza ngokunembileko umsuka wezenzo ezimbi zamaJuda. Iinhliziyo zawo bezivukela ngekani. Iinhloso nokucabanga kwawo bekungamthabisi. (Funda uJeremiya 5:23, 24; 7:24-26.) UZimu wathi kiwo: “Zisokeleni uJehova, begodu nisuse amajwabu weenhliziyo zenu.”—Jer. 4:4; 18:11, 12.

9 Ngalokho, amaJuda wesikhathi sakaJeremiya bekatlhoga ukuhlinzwa kwehliziyo engokomfanekiso—‘ukusokwa kwehliziyo’—njengalawo wangeenkhathi zakaMosisi. (Dut. 10:16; 30:6) ‘Ukususa amajwabu weenhliziyo zawo’ bekutjho ukususa lokho okwenza iinhliziyo zawo zingasabeli—imicabango yawo, lokho akuthandako, namkha iinhloso eziphikisana nezikaZimu.—IzE. 7:51.

‘IHLIZIYO YOKUMAZI’ NAMHLANJESI

10. Khuyini ekufuze sifune ukuyenza, njengombana kwatjho uDavidi?

10 Qala bona sithokoza kangangani ngokuthi uZimu usinikela ilwazi elidephileko malungana nehliziyo engokomfanekiso! Kodwana abanye bangazibuza, ‘Kubayini kufuze sibe nendaba nalokho njengaboFakazi bakaJehova namhlanjesi?’ Akusikukuthi amaKrestu amanengi ebandleni akhamba ebumbini namkha aba ‘mafeyi amambi,’ njengamaJuda amanengi wekadeni. Ngokuphambene nalokho, iinceku zakaZimu zibabantu abahlwengileko, abazinikeleko. Nanyana kunjalo, cabanga ngesibawo uDavidi asenza kuJehova: “Ngihlola, Zimu, begodu wazi ihliziyo yami. Ngihlola, begodu wazi imicabango yami engidima ukuthula, ubone ukuthi akunandlela ebuhlungu na kimi.”—Rha. 17:3; 139:23, 24.

11, 12. (a) Kubayini ngamunye wethu kufuze ahlole ihliziywakhe? (b) Khuyini uZimu angekhe ayenze?

11 UJehova ufuna ngamunye wethu afikelele begodu ahlale asebujamweni obamukelekako kuye. Malungana nabalungileko, uJeremiya wavuma: “Wena, Jehova wamabutho, uhlola olungileko; ubona iziso nehliziyo.” (Jer. 20:12) Nengabe uMninimandla woke uhlola ngitjho nehliziyo yomuntu olungileko, akufaneleki na bona nathi sizihlole ngokuthembeka? (Funda iRhalani 11:5.) Njengombana senza njalo, singayilemuka imicabango, umgomo, namkha amazizo adephileko atlhoga ukutjhejwa. Singalemuka ukuthi kunokuthileko okwenza iinhliziyo zethu zingazweli khulu, njengokungathi ‘yijwabu lehliziyo’ yethu, okufuze lisuswe. Lokho kungaba kuhlinzwa kwehliziyo okungokomfanekiso. Newuvumako ukuthi kungaba kuhle ukuhlola ihliziyo yakho engokomfanekiso, khuyini ongayiqala? Begodu ungawenza njani amatjhuguluko atlhogekako?—Jer. 4:4.

12 Yinye into okufuze siqiniseke ngayo: Singalindeli bona uJehova uzosikatelela ukuthi sitjhentjhe. Wathi “amafeyi amahle” ‘uzowanikela ihliziyo yokumazi.’ Angekhe athi uzokutjhentjha ihliziyo yawo ngekani. Yeke, amaJuda lawo bekutlhogeka afise ukuba nehliziyo ezwelako etjengisa ukwazi kwawo uZimu. Inga-kghani akusingilokho nathi esikutlhogako?

Ukuhlola ihliziyo nokulungisa iimfiso ezingakalungi kuletha iimbusiso

13, 14. Ihliziyo yomKrestu ingamlimaza ngamuphi umqondo?

13 UJesu wathi: “Ngehliziyweni kuvela izinto ezimbi ezenza umuntu abulale, ahlobonge, enze nokhunye okumbi, agalaje, akhulume  amanga, ahlambalaze abanye.” (Mat. 15:19) Ngokukhanyako, nengabe ihliziyo yomzalwana engazweliko imtjhukumisela bona aphinge namkha afebe begodu angaphenduki, angalahlekelwa mumusa kaZimu safuthi. Kodwana, ngitjho nomuntu ongakabenzi ubumbi obunjalo kungenzeka uvumela iimfiso ezingakafaneli bona zikhule ehliziyweni yakhe. (Funda uMatewu 5:27, 28.) Kulapha-ke lapho ukuzihlola ihliziyo kungaba lisizo khona. Newuhlolisisa ihliziyo yakho, inga-kghani uzokufumana amazizo angakafaneli ngothileko wobulili obuhlukileko, iimfiso ezifihlakeleko uZimu angazithandiko okutlhogeka zikhutjhwe?

14 Namkha kungenzeka bona umzalwana ‘ongakabulali’ kwamambala, afukamele ubutha ehliziywenakhe bekube sezingeni lokuhloya umnakwabo. (Lef. 19:17) Uzowenza na umzamo wokususa amazizo lawo angenza ihliziyo yakhe ingazweli?—Mat. 5:21, 22.

15, 16. (a) Nikela isibonelo sokuthi kungenzeka njani ngomKrestu ukuthi abe ‘ngongakasoki ehliziyweni.’ (b) Ucabanga ukuthi kubayini ‘ihliziyo engakasokwa’ ingekhe imthabise uJehova?

15 Ngokuthabisako, amaKrestu amanengi awanaso ‘isifo sehliziyo’ esinjalo. UJesu wakhuluma [‘nangemicabango emimbi,’ NW.] Le, mibono namkha imicabango engachaphazela iingcenye ezinengi zokuphila kwethu. Ngokwesibonelo, umuntu angaba nombono ohlanekelweko ngokuthembeka eenhlobweni zakhe. Liqiniso, amaKrestu afuna ukuba ‘nethando lemvelo’ ngeenhlobo, angabi njengabanengi abanganalo ‘emihleni yokuphela’ le. (2 Thi. 3:1, 3) Nokho, kungenzeka umuntu atjengise ithandwelo ngokudluleleko. Abanengi banomuzwa wokuthi “abantwana bomuntu bahlephulelana ihloko yentethe.” Ngalokho, bangavikela namkha basekele iinhlobo ngaphasi kwabo boke ubujamo, kuthi nekukhubeke isihlobo kube sengathi kulimale bona mathupha. Cabanga ngalokho okwenziwa banakwabo lakaDina ngebanga lamazizo anamandla njengalawo. (Gen. 34:13, 25-30) Godu cabanga ngalokho ebekusehliziyweni ka-Absalomu, okwamenza wabulala umnakwabo u-Amnoni. (2 Sam. 13:1-30) Inga-kghani ‘akusimicabango emimbi’ eyabangela izehlakalwezi?

16 Liqiniso, amaKrestu weqiniso awabulali. Nokho, kungenzeka na ukuthi bafukamele amazizo amambi khulu ngomzalwana namkha udade ophathe kumbi omunye weenhlobo zabo namkha abacabanga ukuthi wenze njalo? Kungenzeka bangavumi ukumenywa namkha ukumema umkhulekeli abakunye naye ngokuba nomuzwa wokuthi wasiphatha kumbi esinye seenhlobo zabo. (Heb. 13:1, 2) Amazizo amambi njengalawo nokungabi nomoya wokwamukela abayeni kutjengisa ukungabi nethando begodu  akukafaneli kweqiselwe amehlo. Kwamambala, umHloli weenhliziyo angakuveza ‘njengokungasoki ehliziyweni.’ (Jer. 9:25, 26) Khumbula labo uJehova abakhuthaza ngokuthi: “Susani amajwabu weenhliziyo zenu.”—Jer. 4:4.

UKUFUMANA NOKUBULUNGA ‘IHLIZIYO YOKWAZI’ UZIMU

17. Ukusaba uJehova kungasisiza njani sibe neenhliziyo ezizwela khudlwana?

17 Kuthiwani nengabe uhlola ihliziyo yakho bese ufumana ukuthi beyingazweli kangako esilulekweni sakaJehova begodu ngokwezinga elithileko ‘beyingakasokwa’? Mhlamunye kiyo, ufumane ukusaba abantu, ukululukela ukuvelela nezinto eziphathekako, ngitjho nokutjhigamela ekanini namkha ukuzibusa. Uzabe ungasingewokuthoma ukuqalana namazizo anjalo. (Jer. 7:24; 11:8) UJeremiya watlola ukuthi amaJuda angakathembeki welanga lakhe ‘bekanehliziyo enekani nevukelako.’ Wangezelela: “Zange bathi eenhliziyweni zabo: ‘Nje-ke asisabeni uJehova uZimu wethu, Yena onikela izulu elikhulu nezulu lebusika.’” (Jer. 5:23, 24) Inga-kghani lokho akutjengisi ukuthi into elisizo ekususeni ‘ijwabu lehliziyo’ kuhlawulela ukumsaba nokumthanda ngokungeziweko uJehova? Ukusaba okunjalo okunepilo kungatjhukumisela ngamunye wethu bona abe nehliziyo ezwela ngokungeziweko kilokho uZimu akufunako kithi.

18. Ngisiphi isithembiso uJehova asenza kilabo abasesivumelwaneni esitjha?

18 Godu singasebenzisana noJehova njengombana asinikela ‘ihliziyo yokumazi.’ Eqinisweni, ngilokho athembisa ukukwenzela abazesiweko abasesivumelwaneni esitjha: “Ngizokufaka umthethwami phakathi kwabo, begodu ngizowutlola eenhliziyweni zabo. Ngizokuba nguZimu wabo, bona ngokwabo bazokuba babantu bami.” Kuthiwani ngokumazi kwamambala uJehova? Wangezelela: “Angekhe basafundisana omunye nomunye umnganakhe nomunye umnakwabo, bathi, ‘Yazi uJehova!’ ngombana boke bazongazi, kusukela komncani kinabo boke bekube komkhulu kibo boke . . . Ngombana ngizowulibalela umtjhapho wabo, begodu isono sabo angeze ngisasikhumbula.”—Jer. 31:31-34. *

19. Ngiliphi ithemba elikarisako amaKrestu weqiniso analo?

19 Kungakhathaliseki ukuthi uqale phambili ekuzuzeni phakade esivumelwaneni esitjheso usezulwini namkha ephasini, kufuze ufune ukwazi uJehova begodu ube yingcenye yabantu bakhe. Ngaphambi kobana ufumane iinzuzo ezinjalo kufuze ulitjalelwe izono zakho ngesisekelo somhlatjelo kaKrestu. Lona kanye iqiniso lokuthi ungalitjalelwa izono kufuze likutjhukumisele bona ubalibalele abanye, ngitjho nalabo okungenzeka awubathandisisi. Ukuzimisela kwakho ukukhupha ehliziyweni yakho zoke iimfiso ezimbi kuzoyisororha ihliziyo yakho. Uzabe utjengisa ukuthi awufuni ukukhonza uJehova kwaphela, kodwana usebenzela ukumazi ngcono. Uzokuba njengalabo uJehova akhuluma ngabo ngoJeremiya wathi: “Eqinisweni nizongifuna ningifumane, nizongifuna ngayo yoke ihliziyo yenu. Begodu ngizozenza ngifumaneke kini.”—Jer. 29:13, 14.

^ isig. 18 Isivumelwano esitjha kukhulunywa ngaso esahlukweni 14 sencwadi ethi UNkulunkulu Ukhuluma Nathi NgoJeremiya.