Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Nibofakazi Bami”

“Nibofakazi Bami”

“‘Nibofakazi bami,’ kutjho uJehova.”—ISA. 43:10NW.

1, 2. (a) Kutjho ukuthini ukuba ngufakazi, begodu khuyini imithombo yeendaba yephaseli ebhalelwe kuyenza? (b) Kubayini uJehova angakathembeli emithombeni yeendaba yephaseli?

KUTJHO ukuthini ukuba ngufakazi? Esinye isihlathululi mezwi sinikele ihlathululo nasi sithi ufakazi: “Mumuntu obona isenzakalo bese abike lokho okwenzekileko.” Ngokwesibonelo, edorobheni lePietermaritzburg, eliseSewula Afrika, iphephandaba elibizwa ngokobana yi-The Witness sekuminyaka ema-160 ligadangiswa. Ibizweli liyafaneleka, njengombana umnqopho wephaphandabeli kukubika izenzakalo ezinembileko ezenzeka ephasini. Umhleli owasangula i-The Witness wazibopha bona iphephandabeli lizokhuluma “iqiniso, iqiniso elipheleleko, iye iqiniso lodwa.”

2 Nanyana kunjalo, ngokudanisako, iimthombo yeendaba ephasini kanengi itjhalazelela nofana ihlanakele amaqiniso aqakatheke khulu womlando wabantu. Kodwana uMbusi wendawo yoke akakathembeli emithombeni yeendaba zephaseli. Ngikho uZimu uMbusi wendawo yoke atjela umphorofidakhe wekadeni u-Hezekiyeli ukuthi: “Nezizwe zizakwazi bonyana nginguSomnini [uJehova].” (Hez. 39:7) Yeke, uZimu unaboFakazi abaziingidi ezibunane abatjela abantu bazo zoke iintjhaba ngaye nangalokho akwenzele abantu esikhathini esidlulileko nendlela asebenzelana ngayo nabantu nje. Ibutho laboFakazaba godu litjhumayela ngalokho uZimu athembisa ukukwenzela abantu esikhathini esizako. Ngokwenza umsebenzi wofakaza uze qangi ekuphileni kwethu, siphilela igama lethu esilinikelwe nguZimu, njengombana atlolwe ku-Isaya 43:10: “‘Nibofakazi bami,’ kutjho uJehova, ‘Iye, . . . uyincekwami engiyikhethekileko.’”

3, 4. (a) AbaFundi beBhayibheli balamukela nini ibizo elitjha, begodu bazizwa njani ngalo? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Ngimiphi imibuzo esizokucoca ngayo?

 3 Qala bona kulilungelo elingangani ukubizwa ngebizo lakaJehova, ngombana ‘uyiKosi yesiphelani,’ othi: “Lelo libizo lami lanini nanini, okulibizo engizakuduma ngalo iinzukulwana ngeenzukulwana.” (1 Thim. 1:17; Eks. 3:15; madanisa nomTjhumayeli 2:16.) AbaFundi beBhayibheli bamukela ibizo elithi aboFakazi bakaJehova ngo-1931. Ngemva kwalokho, kwaba neencwadi ezinengi ezidlulisela imininingwana egadangiswa kumagazini lo. Elinye ibandla leCanada latlola, “Zasithabisa khulu iindaba ezimnandi zokobana sibizwe bona ‘siboFakazi bakaJehova’, begodu zisenza sizimisele ngokwengeziweko bona silifanelekele ibizo elitjheli.”

4 Ungakutjengisa njani bona uyalithokoza ilungelo lakho lokubizwa ngebizo lakaZimu? Ungakghona na ukuhlathulula umongo womTlolo okudzujulwe kiwo ibizo lethu, elithi aboFakazi bakaJehova?

ABOFAKAZI BAKAJEHOVA EENKHATHINI ZEKADENI

5, 6. (a) Ababelethi abama-Israyeli bebabofakazi bakaJehova ngayiphi indlela? (b) Ababelethi abama-Israyeli bayalwa bona benzeni, begodu kubayini lokho kusatlhogeka ebabelethini namhlanje?

5 Ama-Israyeli wangesikhathi saka-Isaya ‘bekubofakazi’ bakaJehova, begodu isitjhaba sisoke gade ‘siziinceku’ zakaZimu. (Isa. 43:10) Enye indlela ababelethi bama-Israyeli egade bafakaza ngayo bekukufundisa abantwababo malungana nendlela uZimu ebekasebenzelana ngayo nabokhokho babo. Ngokwesibonelo, nebafundiswa bona bagcine iPhasika qobe mnyaka, abantu batjelwa: “Kuzakuthi abantwabenu nabanibuza bonyana umkhuba wokulotjha lo utjho ukuthini?, nibatjele nithi mhlabelo wePhasika owenzelwa uSominini [uJehova], oweqa iinkumba zama-Israyeli eGibhide wababalela imizi yethu lokha nakehlisela amaGibhide amatshwenyeko.” (Eks. 12:26, 27) Ababelethaba kungenzeka bahlathululela abantwababo bona uMosi nekabawa  imvumo ekosini yeGibhide bonyana ama-Israyeli akhulekela uJehova emangweni, uFaro wathi: “Bekangubani uSominini [uJehova ] wakhona loyo bonyana ngingabeze ngimlalele ngitjhaphulule ama-Israyeli?” (Eks. 5:2) Liqiniso, kungenzeka balandise nokobana ngemva kokuthi amatshwenyeko alitjhumi amotjhe inarha begodu ama-Israyeli alibalekele ibutho leGibhide eLwandleni elibomvu, ipendulo yombuzo kaFaro yaba sepepeneneni kibo boke abantu. UJehova unguMninimandlawoke. Ngaphezu kwalokho, isitjhaba sama-Israyeli saba bofakazi bokuzibonela bona uJehova nguZimu weqiniso noMzalisi weenthembiso zakhe.

6 Ama-Israyeli athokoza ilungelo lokubizwa ngebizo lakaJehova, begodu akunakuzaza bona akhuluma ngazo izenzo ezihlezi ingasi ebantwaneni babo kwaphela, kodwana nebantwini beentjhaba ababa ziingqila emndeninawo. Ngokufanako ama-Israyeli ayalwa bona abandule abantwabo ukugcina imithethokambiso kaZimu ecwengileko. UJehova wathi: “Yibani ngabacwengileko ngombana mina Somnini [uJehova] uZimenu ngicwengile.” (Lev. 19:2; Dut. 6:6, 7) Qala bona sibonelo esihle kangangani esibekelwe ababelethi abamaKrestu namhlanje, ngendlela efanako babandule abantwana babo ngeendlela ezicwengileko, ngokwenza njalo babasiza bona badumise ibizo lakaZimu eliphazimulako!—IzAga 1:8; Efesu 6:4.

Ukufundisa abantwana bethu ngoJehova ukuletha idumo ebizweni lakhe (Qala iingaba 5, 6)

7. (a) Lokha ama-Israyeli nakathembekile kuJehova, bekaba namiphi imithelela eentjhabeni ebezakhelene nawo? (b) Ngimuphi umthwalo ophezu kwawo woke umuntu obizwa ngebizo lakaZimu?

7 Lokha ama-Israyeli nakathembeka kuZimu, bekabekela ezinye iintjhaba isibonelo esihle njengabantu ababizwa ngebizo lakaZimu. Atjelwa: “Boke abantu bephasi bazakubona bonyana nibizwa ngebizo lakaSomnini [uJehova], yeke bazanesaba.” (Dut. 28:10) Nanyana kunjalo, ngokudanisako umlando wama-Israyeli watjengisa ukungathembeki. Kanengi bebalotjha iinthombe ezenziwe babantu. Ngaphezu kwalokho, ngokufana nabosingazimu bamaKanana, ama-Israyeli bekanelunya, enza umhlabelo ngabantwababo, agandelela nabatlhagako. Qala bona lesi sifundo esinamandla kangangani kithi bonyana ngaso soke isikhathi silwele ukuba ngabacwengileko ekulingiseni uZimu oCwengileko, esibizwa ngebizo lakhe!

“QALANI, SELE NGIZOKWENZA INTO ETJA!”

8. Ngimuphi umlayezo uZimu awunikela u-Isaya, begodu u-Isaya wazizwa njani ngawo?

8 UJehova wabikezela ngezenzo ezikarisako zokutjhaphulula isitjhaba ama-Israyeli ekuthunjweni. (Isa. 43:19) Izahluko zokuthoma ezisithandathu zencwadi ka-Isaya zikhuluma ngeenyeleliso ezinengi ezimalungana nehlekelele ebeyizokwenzeka eJerusalema nemadorobheni akhelene nalo. UJehova obona okuseehliziyweni zabantu, watjela u-Isaya bona aragele phambili amemezele isiyeleliswesi ngitjho nanyana bekazokuqalana nabantu abangalaleli. U-Isaya wathuswa mlayezo lo, bewafuna nokwazi bona isitjhaba sakaZimu sizokuqinisa iinhloko bekube nini. UZimu wamphendula wathi: “Bekube kulapha amadorobho aba marubhi khona, kungasahlali muntu izindlu zisale zinganabantu nenarha ibe mrhula.”—Funda u-Isaya 6:8-11.

9. (a) Isiphorofido saka-Isaya malungana neJerusalema sazaliseka nini? (b) Ngibuphi ubujamo obukhona namhlanje, obubizela bona sihlale siphapheme?

9 U-Isaya wafumana umlayo lo ngomnyaka wokugcina wokubusa kweKosi u-Uziya, nofana pheze ngo-778. Waragela phambili nekonzo yokuphorofida pheze iminyaka ema-46 bekwaba ngemva kwaka-732, kubusa iKosi uHezekiyeli. Gade kusasele iminyaka eli-125 ngaphambi kobana iJerusalema litjhatjalaliswe ngo-607. Ngalokho, abantu bakaZimu bafumana isiyeleliso salokho okuzokwehlela isitjhaba kusesenesikhathi esaneleko. Nanamhlanje, uJehova unikele abantu bakhe isiyeleliso salokho okuzokwenzeka kusasele isikhathi eside. Sekuminyaka  eli-135, kusukela kumagazini wokuthoma, isiThala sibawa abafundi baso bona bahlale baphaphemele iqiniso lokobana ukubusa kwakaSathana okumbi kuzokupheliswa esikhathini esingaphelisi ihliziyo bese kuthathelwa indawo kuBusa kweMinyaka eyiKulungwana kwakaJesu Krestu.—IsAm. 20:1-3, 6.

10, 11. Ngisiphi isiphorofido saka-Isaya esazaliseka, ama-Israyeli asibonako eBhabhiloni?

10 Inengi lamaJuda alalelako lazibeka phasi iinkhali, lasinda ekurhayilweni kweJerusalema, bese lathunjwa lasiwa eBhabhiloni. (Jor. 27:11, 12) Ngemva kweminyaka ema-70 alapho, abantu bakaZimu babona ukuzaliseka kwesinye isiphorofido esimangalisako: “Nakhu okutjhiwo nguSomnini [uJehova] umSindisenu, oCwengileko ka-Israyeli: ‘Kungebanga lenu ngithumele umhluli eBhabhele, ngenza bonyana labo ebebabaleka behlele phasi.’”—Isa. 43:14.

11 Ngokuvumelana nesiphorofidwesi, kwenzeka isenzakalo esathusa iphasi langelinye ebusuku ethomeni kwaka-Oktoba 539 emihleni kaDanyela. Lokha ikosi yeBhabhiloni neenkhulu zayo basela iwayini ngeezitja ezicwengileko ebebazithumbe eThempelini leJerusalema begodu badumisa abosingazimu babo abenziwe mumuntu, amabutho weMediya nePheresiya alihlula iBhabhiloni. Ngo-538 nofana ngo-537, uKoretjhi owahlula iBhabhiloni, walayela amaJuda bona abuyele eJerusalema ayokwakha kabutjha ithempeli lakaZimu. Koke lokhu okwabikezelwa ngu-Isaya, kuhlanganise nesithembiso sakaJehova sokuthi uzokutlhogomela begodu avikele abantu bakhe abaphendukako njengombana babuyele eJerusalema. UZimu wababiza ngokuthi “abantu engazibumbela bona bonyana bamemezele idumo lami.” (Isa. 43:21; 44:26-28) Kwathi bona abantwaba ebebathunjiwe nebabuyela eJerusalema, bakha ithempeli lakaJehova, begodu baba bofakazi beqiniso lokobana uJehova ukuphela kwakaZimu weqiniso, ohlala azalisa ilizwi lakhe.

12, 13. (a) Bobani ebebazibandakanya nama-Israyeli ekubuyiselweni kwendlela yokulotjha uJehova? (b) Khuyini ‘ezinye izimvu’ okufuze ziyenze njengombana zisekela ‘u-Israyeli kaZimu,’ begodu zinaliphi ithemba?

12 Iinkulungwana zabantu ezingasiwo ama-Israyeli zaba yingcenye yesitjhaba esibelethwe kabutjha, kwathi kwamva nabanye beenTjhaba abanengi baphendukela ebuJudeni. (Ezr. 2:58, 64, 65; Est. 8:17) Namhlanje, “isiqubuthu esikhulu” ‘sezinye izimvu’ zakaJesu sisekela ngokuthembeka amaKrestu azesiweko, akha ‘u-Israyeli kaZimu.’ (IsAm. 7:9, 10; Jwa. 10:16; Gal. 6:16) Isiqubuthu esikhulu naso sibizwa ngokuthi boFakazi bakaJehova, ibizo abalithiywe nguZimu.

13 Hlangana nokuBusa kwakaKrestu kwemiNyaka eyiKulungwana, isiqubuthu esikhulu sizokuba nethabo elingahlathululekiko lokucocela abavusiweko bona bekunjani ukuba ngomunye waboFakazi bakaJehova ngeenkhathi zemihla yokuphela  kwephasi lakaSathana. Kodwana sizokwazi ukwenza lokhu kwaphela nange siliphilela ibizo lethu nje begodu silwele ukuhlala sicwengile. Godu, nanyana singalinga ngamandla kangangani, kufuze qobe langa sibawe ukulitjalelwa nange sibhalelwa ukuba ngabacwengileko, sitjheje bona sisesezizoni nokobana ukuvunyelwa kwethu bona sibizwe ngegama lakaZimu elicwengileko kulilungelo elikhulu ngendlela engeze yahlathululwa.—Funda 1 Jwanisi 1:8, 9.

LOKHO OKUTJHIWO LIBIZO LAKAZIMU

14. Litjho ukuthini ibizo lakaJehova?

14 Bona silazise ngokudephileko ilungelo lokubizwa ngegama lakaZimu, kuhle sizindle ngehlathululo yalo. Ibizo lakaZimu ngokuvamileko elitjhugululwa ngokuthi “Jehova,” livela esenzweni sesiHebheru esihlathulula into eyenzekako, begodu elitjhugululwe ngokuthi “ukuba khona.” Ngalokho ibizo elithi Jehova litjho bona “Ubangela Bona Kube Khona.” Ihlathululo le iyifanelekela kuhle indima kaJehova kokubili njengomBumbi wendawo yoke ebonakalako newabantu, nanjengoMzalisi womnqopho wakhe. Izenzakalo ezenzekako zitjengisa ukuthi uragela phambili abangela bona intandwakhe nomnqophwakhe kuzaliseke, kungakhathaliseki ukuthi abaphikisi abanjengoSathana benza nanyana yini engenza intando kaZimu ingazaliseki.

15. UJehova uyembule ngayiphi indlela ingcenye yobuntu bakhe njengombana itjengiswe ehlathululweni yebizo lakhe? (Qala ibhoksi elithi “ Ibizo Elinehlathululo Epheleleko.”)

15 Nekathuma uMosi bona adose phambili abantu bakaZimu eGibhide, uJehova waveza ingcenye yobuntu bakhe ngokusebenzisa isenzo esihlobana nehlathululo yebizo lakhe, kilokhu nguye ozihlathululako. Umlando weBhayibheli uthi: “UZimu wathi kuMosi: ‘Ngizokuba Ngilokho Engikhetha Ukuba Ngikho’ [“Ngizokuba Nanyana Yini Engikhetha ukuBa Ngiyo”]. Tjela ama-Israyeli ukuthi, ‘uNgizoba Ngikho’ ungithume kini.”’” (Eks. 3:14, NW) Ngalokho-ke, kinanyana ngibuphi ubujamo, uJehova uzokuba nanyana yini ekutlhogeka abe ngikho bona azalise umnqophwakhe. Kuma-Israyeli ebakaziingqila, waba Mtjhaphululi, uMvikeli, uMrholi noMtlhogomeli owazizalisa zoke iintlhogo zawo ezingokwenyama nezingokomoya.

UKUTJENGISA UKUTHOKOZA KWETHU

16, 17. (a) Singakutjengisa njani ukuthokoza kwethu ngelungelo lokubizwa ngebizo lakaZimu? (b) Esihlokweni esilandelako sizokucoca ngani?

16 Namhlanje, uJehova uragela phambili enza ngokuvumelana nehlathululo yebizo lakhe ngokwanelisa zoke iintlhogo zethu ezingokomoya nezingokwenyama. Kodwana, ihlathululo yebizo lakaZimu ayitjho kwaphela lokho yena akhetha ukuba ngikho. Ihlanganisa nalokho abangela bona kwenzeke ngokuphathelene nomsebenzi waboFakazi bakhe ekuzaliseni umnqophwakhe. Ukuzindla ngalokhu kuzositjhukumisela bona siragele phambili siphila ngokuvumelana nebizo lakhe. Njengombana uKåre oneminyaka ema-84, osekuminyaka ema-70 anguFakazi otjhisekako eNorway, atjho, “Ngicabanga bona kulilungelo elikhulu ukulotjha uJehova, iKosi esiphelani, nokuba yingcenye yabantu ababizwa ngebizo lakhe elicwengileko. Kuhlale kulilungelo elikhulu ukuhlathulula iqiniso leBhayibheli nokubona ubuso babantu buthabile nebalizwisisako. Ngokwesibonelo, kungipha amazizo adephileko wokwaneliseka nengibahlathululela indlela umhlatjelo wesihlengo sakaKrestu osebenza ngayo, nendlela abangafumana ngayo ukuphila okungapheliko ephasini elitjha elinokuthula nokulunga.”

17 Kuyavunywa, kwamanye amasimu kubudisi ukufumana abantu abafisa ukufunda ngoZimu. Nanyana kunjalo, njengoKåre, akukuletheli na ithabo elidephileko newufumana umuntu olalelako begodu ukwazi ukumfundisa ngebizo lakaJehova? Kodwana singaba njani boFakazi BakaJehova ngesikhathi esifanako sibe bofakazi bakaJesu? Esihlokweni esilandelako sizokucoca ngombuzo lo.