Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO SETJHUMI NANYE

Kubayini UZimu Avumele Ukutlhaga?

Kubayini UZimu Avumele Ukutlhaga?

UZimu ubangele ukutlhaga ephasini?

Ngiyiphi ipikiswano eyaphakanyiswa e-Edeni?

UZimu uzoyilungisa njani imiphumela yokutlhaga?

NGEMVA kwepi embi enarheni ezele ipi, iingidi zabafazi nabantwana abangekho esiqhemeni sepi ababulawako babulungwa ethuneni elikhulu elibhodwe ziimphambano. Isiphambano ngasinye besinomtlolo othi: “Kubayini?” Esikhathi esinengi loyo mbuzo obuhlungu kunayo yoke. Abantu bayibuza batlhuwile lokha nekunepi, ihlekelele, ubulwelwe, namtjhana ubulelesi bubulala abantu ababathandako abanganamlandu, itjhabalalisa imizi yabo, namtjhana ibalethela ukutlhaga ngendlela engacabangekiko. Bafuna ukwazi bona kubayini behlelwa zizinto ezibuhlungu kangaka.

2 Kubayini uZimu avumele ukutlhaga? Nengabe uJehova uZimu unamandla amakhulu, ithando, ukuhlakanipha nokulunga, kubayini iphasi lizele ihloyo nokungalungi? Wena wakhe wazibuza ngalokhu?

3 Kuyintwembi ukubuza bona kubayini uZimu avumele ukutlhaga? Abanye batshwenyeka ngokobana ukubuza umbuzo onjalo kutjho bona abanalo ikholo elaneleko namtjhana batjengisa bona abamhloniphi uZimu. Nokho, newufunda iBhayibhili, uzokufumana bona abantu abasaba uZimu abathembekileko bakhe baba neembuzo enjalo. Isibonelo, umporofidi uHabakuki wabuza uJehova: “Kubayini ungenza ngibone okulimazako, begodu uqale imiraro? Kubayini kunokudlelezela nenturhu phambi kwamehlwami, kubayini kunokulwa, begodu nombango uragela phambili?”—Habakuki 1:3.

UJehova uzokuqeda koke ukutlhaga

Umngcwabo

4 UJehova wamsola na umporofidi uHabakuki ngokumbuza iimbuzo le? Awa, kunalokho uZimu wafaka amezwi kaHabakuki athembekileko eBhayibhilini. UZimu wamrhelebha bonyana abe nelwazi elikhanyako ngezinto begodu abe nekholo eliqinileko. UJehova ufuna ukwenza okufanako nangawe. Khumbula, iBhayibhili ifundisa bona “yena uyanikhathalela.” (1 KaPitrosi 5:7) UZimu uhloya ubumbi nokutlhaga ngaphezu kwananyana ngimuphi omunye umuntu. (Isaya 55:8, 9) Kubayini-ke kunokutlhaga okungaka ephasini?

KUBAYINI KUNOKUTLHAGA OKUNGAKA?

5 Abantu beenkolo ezihlukahlukeneko baya kubadosiphambili babo bekolo nakibothitjhere ukubuza bona kubayini uZimu avumele ukutlhaga. Ngokuvamileko baphendula ngokobana ukutlhaga kuyintando kaZimu begodu wahlophisa yoke into ezokwenzeka kuhlanganise nezehlakalo ezibuhlungu. Abanengi batjelwa bona iindlela zakaZimu zifihlekile namtjhana bona uletha ukufa ebantwini—ngitjho nebantwaneni—bonyana abe nabo ezulwini. Njengombana sewufundile, uJehova uZimu akabangeli izinto ezimbi. IBhayibhili ithi: “Akubekude noZimu wamambala ukwenza ngokukhohlakala, nakuSomandla ukwenza ngokungalungi!”—Jobhi 34:10.

6 Uyazi bonyana kubayini abanye abantu benza iphoso ngokusola uZimu ngokutlhaga ephasini? Esikhathini esinengi, basola uZimu uMninimandla woke ngombana badlumbana nguye umbusi wamambala wephaseli. Abalazi iqiniso eliqakathekileko kodwana elibulula elifundiswa yiBhayibhili. Ufundile ngeqiniswelo eSahlukweni-3 sencwadi le. Umbusi wamambala wephaseli nguSathana uDeveli.

7 IBhayibhili ihlathulula ngokukhanyako: “Iphasi loke lisemandleni woKhohlakeleko.” (1 KaJwanisi 5:19) Lokha newucabanga ngalokho, awuboni kuzwakala na lokhu? Iphaseli litjengisa ubuntu besibunjwa somoya esingabonakaliko “umkhohlisi wephasi loke.” (ISambulo 12:9) USathana unehloyo, uyakhohlisa begodu unelunya. Ngalokho iphasi loke elingaphasi komthelela wakhe lizele ihloyo, ukukhohlisa nelunya. Leli libanga lokuthoma lokobana kube nokutlhaga okungaka.

8 Ibanga lesibili lokobana kube nokutlhaga okungaka, kungombana abantu banesono solo kwaba nokuhlubuka e-Edeni, njengombana kuhlathululwe eSahlukweni sesi-3. Abantu abanesono bafuna ukubusa, begodu lokhu kubangela izipi, ukugandeleleka nokutlhaga. (Umtjhumayeli 4:1; 8:9) Ibanga lesithathu lokobana kube nokutlhaga okungaka ‘sikhathi nezehlakalo ezingakalindeleki.’ (Umtjhumayeli 9:11) Ephasini elinganasivikelo sakaJehova njengoMbusi, abantu bangatlhaga ngombana basendaweni engakafaneli ngesikhathi esingakafaneli.

9 Kuyasiduduza ukwazi bonyana uZimu akabangeli ukutlhaga. Akusuye obangela izipi, ubulelesi, ukugandeleleka namtjhana iinhlekelele zemvelo ezibangela abantu ukutlhaga. Namtjhana kunjalo, sifuna ukwazi bonyana kubayini uJehova avumela koke ukutlhagokhu? Nengabe uMninimandla woke, unamandla wokukuvimbela. Kubayini-ke angakuvimbeli? UZimu onethando esifunde ngaye kufuze bona unebanga elihle lokukuvumela.—1 KaJwanisi 4:8.

KUPHAKAMA IPIKISWANO EQAKATHEKILEKO

10 Ukufumana bona kubayini uZimu avumele ukutlhaga, kufuze sicabange emva lapho ukutlhaga kwathoma khona. Lokha uSathana nekabangela u-Adamu no-Efa bona bangamlaleli uJehova, kwaphakama ipikiswano eqakathekileko. USathana akhenge aphikise amandla kaJehova. USathana uyazi bona amandla kaJehova akamedeki. Kunalokho uSathana waphikisa ilungelo lakaJehova lokubusa. Ngokubiza uZimu ngomleyi mala odima abantu bakhe izinto ezihle, uSathana wathi uJehova mbusi omumbi. (Genesisi 3:2-5) USathana wathi isintu singaphila bhedere ngaphandle kokubusa kwakaZimu. Lokhu gade kukuhlasela ubukhosi bakaJehova nelungelo lakhe lokubusa.

11 U-Adamu no-Efa bahlubuka kuJehova. Ngamanye amezwi bathi: “Asifuni ukuBuswa nguJehova. Singakghona ukuzikhethela ngokwethu bonyana yini elungileko nengakalungi.” UJehova gade angayirarulula njani ipikiswano le? Bekangazifundisa njani zoke iimbunjwa ezihlakaniphileko bona iinhlubuki bezinephoso nokobana indlela yakhe ngiyo eqinisweni ebhedere? Omunye angathi ngathana uZimu wazitjhabalalisa iinhlubukezo athomise phasi. Kodwana uJehova gade sele awutjhwile umnqopho wakhe wokuzalisa iphasi ngenzalo ka-Adamu no-Efa, begodu gade afuna baphile ephasini eliyiparadeyisi. (Genesisi 1:28) Ngaso soke isikhathi uJehova uyawuzalisa umnqopho wakhe. (Isaya 55:10, 11) Ngaphandle kwalokho, ukutjhabalalisa iinhlubuki e-Edeni bekungekhe kuwuphendule umbuzo owaphakanyiswa malungana nelungelo lakaJehova lokubusa.

Uthitjhere nabafundi bakhe

Umfundi uhlakaniphile kunothitjhere na?

12 Akhe sicabangele isibonelo nasi. Cabanga ngothitjhere atjela abafundi bakhe bonyana bangawurarulula njani umraro obudisi. Umfundi osihlakaniphi kodwana osihlubuki uthi indlela kathitjhere yokurarulula umraro akusiyo. Ukutjengisa bona uthitjhere angekhe akwazi ukurarulula umraro lo, isihlubukesi sithi sona sinendlela ebhedere khulu esingararulula ngayo umraro lo. Abanye abafundi bacabanga bona siqinisile begodu nabo baba ziinhlubuki. Khuyini obekufuze bona uthitjhere ayenze? Nengabe uqotha iinhlubukezo eklasini, abafundi abaseleko bebazokuthini? Bebangekhe bacabanga bona umfundi loyo nabazibandakanye naye baqinisile? Boke abanye abafundi eklasini bebazokulahlekelwa yihlonipho ngothitjhere, bacabange bonyana uyasaba ukutjelwa ngephoso yakhe. Kodwana akhe sithi uthitjhere uvumela isihlubuki bona sitjengise iklasi bonyana singawurarulula njani umraro lo.

13 UJehova wenza okufanako nokwenziwa nguthitjhere. Khumbula bonyana gade kungasizo zodwa iinhlubuki ezibandakanyekileko e-Edeni. Gade kuneengidi zeengilozi ezibukeleko. (Jobhi 38:7; Danyela 7:10) Indlela uJehova asingatha ngayo ukuhlubukokhu beyizokuthinta zoke iingilozi emaswapheleni nazo zoke iimbunjwa ezihlakaniphileko. Ngalokho-ke, khuyini uJehova ayenzako? Wavumela uSathana bona atjengise bonyana angasibusa njani isintu. UZimu wavumela abantu bona bazibuse ngaphasi kokunqophiswa nguSathana.

14 Uthitjhere osesibonelweni sethu uyazi bonyana isihlubuki nalabo abazibandakanye naso banephoso. Kodwana uyazi bonyana ukubanikela kwakhe ithuba bona bafakazele lokho abakutjhwileko kungazuzisa iklasi loke. Iinhlubuki nezibhalelwako, boke abafundi abathembekileko bebazokubona bona nguthitjhere yedwa onelungelo lokufundisa. Ngemva kwalokho bebazokuzwisisa bonyana kubayini uthitjhere aqotha nanyana ngiziphi iinhlubuki eklasini. Ngokufanako, noJehova uyazi bonyana boke abantu abathembekileko neengilozi bazokuzuza ngokubona uSathana nabazibandakanye naye ekuhlubukeni babhalelwe, begodu nokobana abantu angekhe bakwazi ukuzibusa ngokwabo. NjengoJeremiya wekadeni, bazokufunda iqiniso eliqakathekilekweli: “Ngazi kuhle Jehova bonyana akusikuye umuntu wephasini ukunqophisa iindlela zakhe. Akusikuye umuntu okhambako ukunqophisa amagadango wakhe.”—Jeremiya 10:23.

KUBAYINI UJEHOVA AVUMELE UKUTLHAGA KUTHATHE ISIKHATHI ESIDE KANGAKA?

15 Kubayini-ke uJehova avumele ukutlhaga bona kuthathe isikhathi eside kangaka? Begodu kubayini angavimbeli izinto ezimbi bona zenzeke? Nokho, cabangela izinto eembili uthitjhere weemfanekisweni wethu abangekhe azenza. Kokuthoma, bekangekhe avimbele isihlubuki somfundi bonyana siveze indaba yaso. Kwesibili, uthitjhere bekangekhe arhelebhe isihlubuki bona sirarulule umraro lo. Ngokufanako, cabangela izinto eembili uJehova abangekhe azenza. Kokuthoma, bekangekhe avimbele uSathana nalaba abazibandakanye naye ekulingeni ukutjengisa bona abanaphoso. Bekufuze avumele isikhathi esithileko. Eemnyakeni eyikulungwana yomlando wesintu, isintu silingile ukuzibusa, namtjhana ukubuswa borhulumende babantu. Abantu bathuthukile kwezesayensi nakwezinye izinto, kodwana ukungalungi, ukutlhaga, ubulelesi nepi kubhebhedlhile. Kwanjesi kuyatjengisa bona ukubusa komuntu kubhalelwe.

16 Kwesibili, uJehova akhenge arhelebhe uSathana bona abuse iphaseli. Isibonelo, nengabe uZimu uvimbele ubulelesi, ukwenza njalo bekungazokutjengisa bona usekela iinhlubuki? Ukwenza kwakaZimu njalo bekungekhe na kwenze abantu bacabange bonyana isintu singakghona ukuzibusa ngaphandle kwemiphumela emimbi? Nengabe uJehova ubangenza njalo, bekuzokutjengisa bonyana naye ubandakanyekile emaleni la. Kodwana ‘uZimu angekhe athoma amala.’—KumaHebheru 6:18.

UZimu uzokurhelebha bona ukghodlhelele ukutlhaga

Umuntu omsikazi orheletjwa liLizwi lakaZimu

17 Nokho, kuthiwani-ke ngawo woke umonakala owenzekileko hlangana nesikhathi eside sokuhlubuka kuZimu? Kufuze sikhumbule bonyana uJehova mninimandla woke. Ngalokho, angakghona ukususa begodu uzokususa ukutlhaga esintwini. Njengombana sifundile, iphasi elimotjhakeleko lizokutjhugululwa ngokwenziwa libe yiParadeyisi. Imiphumela yesono izokususwa ngokuba nekholo emhlatjelweni kaJesu wesihlengo, nemiphumela yokufa izokususwa ngevuko. UZimu uzokuberegisa uJesu “ukugiriza imisebenzi kaSathana.” (1 KaJwanisi 3:8) Koke lokhu uJehova uzokwenza ngesikhathi sakhe esifaneleko. Singathaba ngokobana uJehova akhenge athathe igadango msinyana, ngombana ukukghodlhelela kwakhe kusinikele ithuba bona sifunde iqiniso ngaye begodu simkhonze. (2 KaPitrosi 3:9, 10) Okwanje, uZimu ufuna abakhulekeli abathembekileko begodu ubarhelebhe bona bakghodlhelele nanyana ngikuphi ukutlhaga abangaqalana nakho ephasini elizele imirarweli.—Jwanisi 4:23; 1 KwebeKorinte 10:13.

18 Abanye bangazibuza, Ukutlhagokhu bekungekhe kwavinjelwa na nengabe uZimu wabumba u-Adamu no-Efa ngendlela yokobana bangahlubuki? Ukuphendula umbuzo loyo, kufuze ukhumbule isipho esiligugu uJehova akuphe sona.

UZOSIBEREGISA NJANI ISIPHO ESIVELA KUZIMU?

19 Njengombana sifundile eSahlukweni sesi-5, abantu babunjwa banekululeko yokuzikhethela. Uyayelela bona kusisipho esiligugu kangangani lesi? UZimu wabumba iinlwana ezinengi, begodu zona ziberega ngamazizo wemvelo. (Iziyema 30:24) Abantu benze amarobothi bona akghone ukwenza ngendlela ahlophiswe ngayo. Besizokuthaba na negade uZimu asenze njengamarobothi? Awa, siyathaba ngombana sinekululeko yokuzenzela iinqunto zokobana sifuna ukuba babantu abanjani, nokobana ngiziphi izinto esifuna ukuzenza ekuphileni begodu sifuna ukuba nabangani abanjani, nokhunye. Siyathanda ukuba nekululeko ngesilinganiso esithileko, begodu ngilokho uZimu afuna bona sikuthabele.

20 UJehova akayithabeli ikonzo eyenziwa ngokukatelelwa. (2 KwebeKorinte 9:7) Ukutjengisa: Khuyini engathabisa umbelethi khulu —ukutjho komntwana bona “ngiyakuthanda” ngombana atjelwe bona atjho njalo, namtjhana ngilokha nakazitjhwela yena? Ngalokho naku umbuzo ophakamako, Uzoyiberegisa njani ikululeko yokuzikhethela uJehova akuphe yona? USathana, u-Adamu no-Efa bayiberegisa kumbi ikululeko yabo yokuzikhethela. Akhenge bamlalele uJehova uZimu. Khuyini wena ozoyenza?

21 Unethuba lokuberegisa isipho esihlesi sekululeko yokuzikhethela ngendlela ezuzisako. Ungazihlanganisa neengidi zabantu abasehlangothi lakaJehova. Benza uZimu athabe ngombana babenengcenye ekufakazeleni bona uSathana unamala begodu ubhalelwe ngendlela edanisako ukubusa. (Iziyema 27:11) Nawe ungakghona ukwenza njalo ngokukhetha indlela elungileko yokuphila. Lokhu kuzokuhlathululwa esahlukweni esilandelako.

LOKHO OKUFUNDISWA YIBHAYIBHILI

  • UZimu akabangeli izinto ezimbi ephasini.—Jobhi 34:10.
  • Ngokubiza uZimu ngomleyi mala odima abantu Bakhe izinto ezihle, uSathana wathi uJehova mbusi omumbi.—Genesisi 3:2-5.
  • UJehova uzokuberegisa iNdodanakhe, uMbusi woMbuso wobuMesiya, ukuphelisa koke ukutlhaga kwabantu nemiphumela yakho.—1 KaJwanisi 3:8.

Iimbuzo Yesifundo

1, 2. Ngikuphi ukutlhaga abantu abaqalene nakho namhlanjesi, okubenze bazibuze miphi iimbuzo?

3, 4. (a) Khuyini etjengisa bona akusikumbi ukubuza bonyana kubayini uZimu avumele ukutlhaga? (b) UJehova uzizwa njani ngobumbi nokutlhaga?

5. Ngiziphi ezinye iinzathu ezinikelwako ngezinye iinkhathi malungana nokutlhaga kwabantu, kodwana iBhayibhili yona ifundisani?

6. Kubayini abantu abanengi benza iphoso ngokusola uZimu ngokutlhaga kwabantu ephasinapha?

7, 8. (a) Iphasi libutjengisa njani ubuntu bombusi walo? (b) Ukuba nesono kwabantu, “isikhathi nezehlakalo ezingakalindeleki” zibe nayiphi indima ekutlhageni kwabantu?

9. Kubayini singaqiniseka bona uJehova unebanga elihle lokuvumela ukutlhaga kuragele phambili?

10. Ngiyiphi ipikiswano uSathana ayiphakamisako, begodu wakwenza njani lokhu?

11. Kubayini uJehova angakhenge azitjhabalalise iinhlubuki e-Edeni?

12, 13. Tjengisa bonyana kubayini uJehova avumela uSathana abe mbusi wephaseli, begodu kubayini uZimu avumele abantu bona bazibuse?

14. Uzokuba yini umphumela wokukhetha kwakaJehova ukuvumela abantu bona bazibuse?

15, 16. (a) Kubayini UJehova avumele ukutlhaga kuthathe isikhathi eside kangaka? (b) Kubayini uJehova angakhenge avimbele izinto ezimbi njengobulelesi?

17, 18. Khuyini uJehova azoyenza malungana nawo woke umonakalo omphumela wokubusa kwabantu nomthelela kaSathana?

19. Ngisiphi isipho esiligugu uJehova asiphe sona, begodu kubayini kufuze sisithathe njengesiqakathekileko?

20, 21. Singasiberegisa njani isipho sekululeko yokuzikhethela ngendlela ehle, begodu kubayini sifuna ukwenza njalo?