Miks olla õpetaja?

„Enamik õpetajaid valib selle ameti soovist teisi aidata. [Õpetaja] võtab endale kohustuse laste elu paremaks muuta.” („Teachers, Schools, and Society”)

KUIGI õpetaja töö võib näida kergena, tuleb õpetajatel ületada paljusid takistusi: tulla toime liiga suurte klasside, aeganõudva paberitöö, tüütu bürokraatia, õpilaste ükskõiksuse ja väikese palgaga. Pedro, kes on õpetaja Hispaanias Madridis, ütleb: „Õpetajaamet pole kaugeltki kerge. See nõuab tohutut eneseohverdamist. Siiski arvan ma, et raskustele vaatamata on õpetajatöö palju rahuldustpakkuvam kui mõni töö ärimaailmas.”

Eriti raske võib õpetajate töö olla enamiku riikide suurlinnakoolides. Koolielu ja -korda võib suuresti mõjutada uimastite pruukimine, kuritegevus, moraalitus ja vanemate ükskõiksus oma laste kooliasjade suhtes. Igapäevaseks on saanud ka õpilaste mässumeelsus. Miks on siis nii paljud inimesed nõus õpetajaks hakkama?

Leemarys ja Diana on õpetajad New Yorgis. Nad töötavad viie- kuni kümneaastaste lastega. Mõlemad õpetajad on kakskeelsed (inglise-hispaania) ning tegelevad peamiselt hispaania keelt kõnelevate lastega. Esitasime küsimuse:

Miks te valisite õpetaja elukutse?

Leemarys ütles: „Miks ma tahan õpetaja olla? Ma armastan lapsi ja tean, et mõningatele lastele olen ma ainuke, kes neid õpingutes aitab.”

Diana vastas: „Aitasin õppimises oma kaheksa-aastast vennapoega, kellel oli koolis eriti raske just lugemisega. Näha teda ja teisi õppimas oli niivõrd suurepärane tunne. Otsustasin saada õpetajaks ning lahkusin oma töölt pangas.”

„Ärgake!” esitas sama küsimuse ka teiste riikide õpetajatele, kelle vastused toome järgnevalt ära.

40. aastates itaallane Giuliano selgitas: „Valisin õpetajatöö, kuna olin sellest ametist vaimustuses juba õpilasena (paremal). Pidasin seda loovaks tööks ning võimaluseks teisi inspireerida. Minu esialgne entusiasm aitas saada üle raskustest, mida kogesin oma karjääri alguses.”

 Nick Austraalia Uus-Lõuna-Walesist ütles: „Minu erialal keemia vallas oli vähe töökohti, õpetajakohti oli aga piisavalt. Mulle hakkas see töö kohe meeldima ja tundub, et ka õpilased on minuga rahul.”

Paljude valiku puhul on osutunud määravaks ka vanemate eeskuju. Kenyas elav William vastas: „Suurel määral mõjutas mind õpetajaks saama isa, kes oli ise õpetaja 1952. aastal. Teadmine, et saan noorte mõtteviisi kujundada, on innustanud mind tööd jätkama.”

Rosemary, kes elab samuti Kenyas, ütles meile: „Olen alati soovinud inimesi aidata. Olin kahevahel, kas saada meditsiiniõeks või õpetajaks. Õpetajatöö pakkumine tuli esimesena. Kuna olen ka ise ema, on see töö mulle veelgi armsamaks muutunud.”

Saksamaal Dürenis elaval Bertholdil oli teistsugune põhjus. Ta ütles: „Mu naine veenis mind, et minust saaks hea õpetaja.” Naisel oli õigus. Berthold lisas: „Tunnen oma tööst suurt rõõmu. See, kes tahab saada heaks, edukaks, motiveeritud ja rahulolevaks õpetajaks, peab ise hindama hariduse väärtust ja olema huvitatud noortest inimestest.”

Masahiro Jaapanist Nakatsust ütles: „Tahtsin saada õpetajaks selle tõttu, et mul endal oli põhikoolis väga hea õpetaja, kes oli oma tööle ülimalt andunud. Ja armastus laste vastu aitab mul seda tööd edasi teha.”

54-aastasel Yoshiyal, kes elab samuti Jaapanis, oli hästitasuv töö vabrikus, kuid ta tundis, et see töö ja edasi-tagasi sõitmine on otsekui orjus. „Ükspäev mõtlesin, kui kaua ma ometi niiviisi jätkan. Otsustasin otsida endale sellise töö, kus saaksin tegeleda rohkem inimeste kui asjadega. Õpetajatöö on ainulaadne. Saan töötada noorte inimestega. See on inimesesõbralik töö.”

Valentina, kes on õpetaja Venemaal Peterburis, hindab samuti seda külge oma tööst. Ta ütles: „Õpetamine on minu kutsumus. Olen olnud algkooli õpetaja 37 aastat. Mulle meeldib töötada lastega, eriti väikestega. Armastan oma tööd ja sellepärast pole ma tahtnud ka pensionile jääda.”

William Ayers, kes on ise õpetaja, kirjutas: „Õpetajaameti valivad need inimesed, kes armastavad lapsi ja noori, kellele meeldib nendega töötada, näha, kuidas nad arenevad, kasvavad ning muutuvad võimekamaks, targemaks  ja tugevamaks. [––] Õpetajatöö ... tähendab anda endast teistele. Teen seda tööd, sest tahan muuta maailma paremaks.”

Hoolimata raskustest ja ebasoodsatest asjaoludest on õpetajatööle pühendunud tuhanded mehed ja naised. Milliste suuremate probleemidega nad kokku puutuvad? Sellele küsimusele vastab järgmine artikkel.

[Kast lk 6]

Soovitusi õpetaja ja lapsevanema koostööks

✔ Õppige tundma lapsevanemaid. See pole aja raiskamine, vaid mõlemapoolselt kasulik aja investeerimine. Nii on teil võimalik luua side nendega, kellest võivad saada teie parimad kaastöölised.

✔ Olge lapsevanematega samal tasemel, ärge suhtuge neisse üleolevalt. Vältige õpetajate žargooni.

✔ Tõstke esile laste häid külgi. Kiitusest on rohkem kasu kui laitusest. Selgitage, mida võiksid vanemad teha selle heaks, et laps hakkaks paremini õppima.

✔ Laske vanematel rääkida ja kuulake neid hoolega.

✔ Püüdke mõista, milline on lapse kodune olukord. Kui võimalik, külastage neid.

✔ Määrake lapsevanematega järgmine kokkusaamine. Tähtis on hoida vanematega tihedat kontakti. See näitab, et olete lastest siiralt huvitatud. (Põhineb raamatul „Teaching in America”.)

[Pilt lk 6]

„Ka minu isa oli õpetaja.” (WILLIAM, KENYA)

[Pilt lk 7]

„Mulle meeldib töötada lastega.” (VALENTINA, VENEMAA)

[Pildid lk 7]

„Õpetamistöö on ainulaadne. Saan töötada noorte inimestega.” (YOSHIYA, JAAPAN)