Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Unised teismelised — kas põhjus muretsemiseks?

Unised teismelised — kas põhjus muretsemiseks?

Unised teismelised – kas põhjus muretsemiseks?

„ÄRGAKE!” KANADA-KORRESPONDENDILT

MAGAMATUS vähendab vaimset võimekust ja halvendab mälu, sealjuures on suurim ohugrupp kasvueas õpilased, kirjutab Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. „Laste ja noorukite magamatus seondub ka käitumishäirete, ärrituvuse ja hüperaktiivsusega.” Teadlased uurisid umbes 2200 keskkooliõpilase magamisharjumusi ja leidsid, et 47 protsenti neist magas öösel vähem kui soovitatavad kaheksa tundi.

Kuigi tihti ei lase noortel piisaval määral magada nende elustiil, „võivad mõned neist kannatada ka diagnoosimata tervisehädade all”, kirjutab „The Globe and Mail”. Uneapnoe all kannatab umbes 4 protsenti 4–18-aastastest lastest. Magamise ajal sulgub neil hingamistee neelu tagaosas kas osaliselt või täielikult, takistades seeläbi hapnikuvoolu. Seetõttu ei puhka aju täielikult välja ning lapsed on ärgates väsinud ja halvas tujus.

Võimalikust tervisehäirest võivad anda märku uneaegne norskamine või ähkimine, sagedased peavalud hommikuti ning mälu- ja keskendumisraskused, aga ka pidev painav unisus päevaajal. Lapsevanematel soovitatakse aeg-ajalt oma lapsi kuulata, kui need sügavalt magavad. Laste uneekspert dr Robert Brouillette Montreali lastehaiglast ütleb, et sellise tervisehäda all kannataval lapsel võib magades hingamine peetuda, kuigi ta rindkere võib kerkida. „Paus lõppeb virgumisega, mil laps kas täielikult või osaliselt ärkab [ja] teeb mõne hingetõmbe, enne kui ta taas unne vajub.” Sellised episoodid võivad esineda igal öösel sadu kordi ning põhjustada seda, et laps on ärgates kurnatud.

Ameerika unehäirete assotsiatsioon soovitab jahedat, pimedat magamistuba, kus näiteks televiisor või arvuti ei ole und häirimas. Ka kindel magamamineku- ja ärkamisaeg aitab lastel ja teismelistel öösel hästi välja magada. Mõned uneapnoe all kannatajad kasutavad püsiva positiivse ventilatsioonirõhu aparaati, mis puhub õrnalt ninasõõrmete ja suu kaudu õhku, et hoida neelu tagaosa magamise ajal avatuna. Üks pediaater mainib: „Uni on tähtsam kui toit, mida me sööme; tähtsam kui sportimine. Unest sõltuvad meie hormoonid, emotsioonid ja immuunsüsteem.”