Leht ämblikuvõrgus

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

KAS näed seda kuivanud ja kõvasti kokku keerdunud lehte? Pane tähele, et see ripub ämblikuvõrgus. Esmapilgul võib tunduda, et puuleht on sattunud võrku tuulehoos. Tegelikult on aga lehe võrkusattumise lugu hoopis teistsugune.

Nimelt on see leht ämblikuvõrgus võrkurlaste sugukonda kuuluva ämblikuliigi kodu. See on ainus teadaolev ämblikuliik, kes valmistab endale varjendpesa kokkurullitud lehest ja vooderdab selle sama niidiga, millest koosneb ka tema võrk. Kuid kas kasutab ämblik lehte, mille on lennutanud tema võrku tuul? Nii võib küll tunduda, kuid lähemal uurimisel selgub, et nii lihtne see asi pole. Ämblik valib endale hoolega lehe tõenäoliselt nende lehtede seast, mis ta võrgu alt maapinnalt leiab. Kui leht on spiraali keeratud, seob ta selle niidiga kokku, et leht lahti ei rulluks.

Need ämblikud ei piirdu oma varjendpesa ehitamisel aga üksnes puulehtedega. Linnaaedade ämblikud on kasutanud ehitusmaterjalina ka ajalehetükikesi, õhukest pappi ja mahavisatud pileteid. Samuti võivad nad valida oma koduks tühja teokarbi. On teada juhtum, mil ämblik tiris oma võrku teokarbi, mis kaalus temast kuus korda rohkem.

Kuidas teada saada, kas ämblik on kodus? Puudutame lehte õrnalt. Seal ta on. Kas näed? Väike kaunivärviline ämblik lahkub lehe seest ja kukutab end niidi abil maapinnale. Seda ämblikku pole õnneks vaja karta. Ta on inimesele ohutu, kuigi võib õrnalt näppu hammustada, kui talle haiget teha.

Oma päevad veedab ämblik tavaliselt lehtelamus. Öösel, mil aga ümberringi askeldab rohkem putukaid, kükitab ämblik oma elamu sissekäigu juures. Sellelt healt valvepostilt jälgib ta hoolikalt võrku, hoides üht jalga „telegraafiliinil” ehk signaalniidil, mis jookseb lehe juurest võrgu keskossa. Kui võrku puudutab putukas, tormab ämblik jalamaid ohvri juurde, surmab ta ja asub siis oma söögi kallale.

See väike nutikas ehitaja on vaid üks paljudest Austraalia huvitavatest loodutest.