Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Valed töökoha saamiseks

„Üks neljast töölekandideerijast valetab,” teatab Londoni ajaleht „Financial Times”. Ühe aasta jooksul uuris üks turvafirma finantsteenuste ja infotehnoloogia alale pürgiva 10 435 kandidaadi tausta ning „leidis, et valeandmeid on saadud igasuguse positsiooniga inimestelt”, kirjutab ajaleht. „Umbes 34 protsenti tööavaldustest sisaldas vastukäivusi tööalaste kogemuste kohta ning 32 protsenti inimesi liialdas akadeemilise kvalifikatsiooniga või võltsis seda. 19 protsenti püüdis varjata oma täbarat finantsolukorda või maksujõuetust ja 11 protsenti jättis märkimata isikuandmeid.” Need, kes olid elanud välismaal, andsid oma finantsolukorra kohta rohkem valeandmeid, arvates tõenäoliselt, et nad ei jää valega vahele, ning üldiselt kaldusid mehed „rohkem valeandmeid esitama kui naised”. Tim Nicholson värbamise ja tööhõive konföderatsioonist kinnitab uurimistulemusi, lisades: „Kui töölevõtjad usuvad kõike, mis on paberil kirjas, ei tee nad oma tööd nii, nagu peab.”

Õlilembesed elevandid

Kirde-India Digboi elevantidele meeldib nafta. „Elevandid, kes naftaväljadel omapäi ringi liiguvad, avavad tihtipeale nende torude klappe, mis ühendavad puurauke rafineerimistehasega,” ütleb Oil India Limited vaneminsener Ramen Chakravarty. „Elevantidele näib eriti meeldivat see hääl, mis tekib, kui avada surveklapp, mis takistab parafiinide tekkimist toornaftas.” Peale selle, et elevantidele meeldib purskava nafta visin, näib neid puuraukude ligi meelitavat ka koos naftaga välja tungiv muda ja vesi, kirjutab ajaleht „The Indian Express”. „See vesi on soolane ja meeldib elevantidele väga.” Huvitaval kombel avastati selles piirkonnas nafta just tänu elevandile. Kui elevant, keda kasutati selle piirkonna esimese raudteeliini ehitusel rööbaste kandmisel, pöördus tagasi laagrisse, märkasid briti ametnikud looma jalgadel midagi õlitaolist ning jõudsid elevandi jäljerada järgides auguni, kus pulbitses nafta. See avastus viis 1889. aastal Aasia esimese naftapuuraugu avamiseni.

Autojuhtimine ja väsimus

„Väsinud inimesel, kes on tarbinud ka alkoholi, on eriti suur oht sattuda surmaga või raskete vigastustega lõppevasse liiklusõnnetusse,” teatab „British Medical Journal”. Uurijad Prantsusmaal Bordeaux’s leidsid, et 20 protsenti liiklusõnnetustest oli põhjustanud väsimus. Isegi heades liiklusoludes oli 10 protsenti vaid ühe sõidukiga juhtunud rasketest avariidest seotud väsimusega. Inglismaa Loughboroughi ülikooli uneuurimise keskuse direktori professor Jim Horne’i sõnul on autojuhtidele üks ohtlikumaid aegu pärastlõuna. „Inimesed peaksid magama ööpäevas kaks korda,” ütleb ta, „üks kord öösel ning teine kord pärastlõunal kella kahe ja nelja vahel.” Mida peaks unine autojuht tegema? Peatuma. „Akna avamine või raadio kuulamine aitab ainult ajutiselt,” ütleb Horne. „Kõige parem oleks otsida turvaline parkimiskoht ja teha üks 15–20-minutiline uinak.” Paljud juhid küll saavad aru, et nad on väsinud, aga sõidavad siiski edasi. Londoni ajaleht „The Sunday Times” ütleb: „Järgmine kord, kui haigutad, silmad vajuvad kinni või tunned seda, et sa ei suuda autojuhtimisele keskenduda, tuleta meelde, et see on üks ohumärke, mille ignoreerimine võib saada saatuslikuks.”

USAs kasvab relvamüük

„Relvade ja laskemoona müük on pärast 11. septembrit kasvanud järsult kogu riigis, kuna üha enam ameeriklasi tahab endale relva. Paljud peavad relva ostmist sammuks, mida iga inimene saab ise astuda, muutmaks oma elu turvalisemaks,” teatab ajaleht „The New York Times”. „Järjest enam tuleb relva ostma inimesi, kellel seda varem pole olnud.” Mõned relvatöösturid on kasutanud ära kriisi, meelitades patriootlike loosungite ja piltidega uusi ostjaid. Paljusid ametnikke teeb aga surmarelvade levimine rahutuks. „Meid on alati teinud murelikuks see, et relvad on üldsusele kergesti kättesaadavad, sest see muudab seaduste jõustamise väga raskeks,” ütleb North Miami Beach’i politseiülem William B. Berger. Statistika näitab, et relvad, mille on ostnud seaduskuulekad inimesed, jõuavad vahel kurjategijate kätte. Organisatsioonid, kelle eesmärk on limiteerida relvade kättesaadavust, soovitavad inimestel tungivalt enne relva ostmist hästi järele mõelda.

Psüühiliste haiguste mõju

„Kahju, mida psüühilised haigused ja neuroloogilised häired kogu maailmas põhjustavad, on tohutult suur,” teatab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) peadirektor dr Gro Harlem Brundtland. Hiljutine MTO raport näitab, et psüühilised haigused „on peamisteks kehva tervise ja töövõimetuse põhjustajateks kogu maailmas”. Raporti sõnul kannatab praegu maailmas psüühiliste või neuroloogiliste häirete all 450 miljonit inimest. Kuigi suurem osa neuroloogilistest häiretest on ravitavad, ei otsi peaaegu kaks kolmandikku nende häirete all kannatajatest mitte kunagi professionaalset abi kas diskrimineerimise, häbi, rahanappuse või viletsa arstiabi pärast.

Täiskasvanud surevad tuulerõugetesse

„Tuulerõugetesse, mis on üks levinumaid laste viirushaigusi, sureb üha enam täiskasvanuid,” ütleb Londoni ajaleht „The Independent”. Ajakirjas „British Medical Journal” avaldatud statistika näitab, et 1970. aastate alguses moodustasid 48 protsenti tuulerõugetesse surnutest täiskasvanud, 2001. aastaks oli see aga tõusnud 81 protsendile. Professor Norman Noah Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini koolist hoiatab: „See uuring kinnitab, et tuulerõugetesse sureb väga palju täiskasvanuid ... Meie andmetel sureb [Inglismaal ja Walesis] tuulerõugetesse aastas 25 inimest, kuid see arv on tõenäoliselt tegelikust väiksem. ... Täiskasvanuna tuulerõugetesse haigestumine on aga midagi muud kui haigestuda sellesse lapsepõlves. Täiskasvanud on palju suuremas ohus ning nad vajavad arstiabi palju varasemas haigusstaadiumis.” Kõige suuremas ohus on meessoost isikud aastates 15 kuni 44.

Kas Slovakkias on usklike arv kasvanud?

2001. aasta rahvaloendus näitas, et 84 protsenti slovakke väidab end nüüd kuuluvat mingisse religiooni. Sotsioloog Ján Bunčáki sõnul näitab see aga lihtsalt inimeste „suurt soovi kohanduda sellega, mida ühiskond õigeks peab”. Kuigi kommunismiajal oli religioon põlu all, peetakse praegu mingisse religiooni kuulumist õigeks ja normaalseks nähtuseks. „Väga paljud neist inimestest aga isegi ei usu Jumalasse,” ütleb Bunčák. Kommenteerides üldist olukorda Euroopas, lisab ta: „Valdav osa inimesi väidab end kuuluvat mingisse religiooni. ... Inimesed ütlevad, et nad on usklikud, kuid samal ajal pole neil üldsegi soovi, et religioon nende elu tõsiselt mõjutaks.”

Aastaks 2050 neli miljardit inimest näljas

Arvatakse, et arengumaade rahvastiku kasvades tõuseb maakera rahvaarv 2050. aastaks 9,3 miljardini, ütleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Rahvastikufondi iga-aastane raport. Hinnangute kohaselt elab sel ajal 4,2 miljardit inimest riikides, kus pole piisavalt toitu ja joogivett. See tähendab alatoitluse all kannatavate inimeste arvu kahekordistumist. „Raport näitab, et vaesus ja rahvastiku kiire kasv on saatuslik kombinatsioon,” selgitas fondi tegevdirektor Thoraya Obaid. „Vaesed inimesed sõltuvad otsesemalt loodusvaradest, nagu kasutuskõlblikust maast, metsast ja veest, ning nemad kannatavad keskkonna saastamise pärast kõige enam. ... Samal ajal kui mõned meist tarbivad liiga palju, pole teistel inimestel võimalik tarbida isegi mitte nii palju, et ellu jääda.”

Miks mehed surevad varem

„Mehed on õnnetumad kui naised, sest nad haigestuvad ja surevad varem.” Sellise sünge pildi maalisid esimese ülemaailmse meeste tervist käsitleva kongressi organiseerijad Austrias Viinis. Nagu teatab Saksamaa ajaleht „Süddeutsche Zeitung”, tegi kongressi organiseerijaid ärevaks fakt, et mehed surevad naistest keskmiselt viis aastat varem. Miks nii? Üks põhjus on see, et mehed kipuvad rohkem suitsetama ja jooma. Liigsöömine ja vähene liikumine on samuti suured riskitegurid. 70 protsenti keskealistest meestest väidetakse olevat ülekaalulised. Paljud kannatavad ka stressi all, kuna püüavad tööd ja perekonnaelu tasakaalus hoida. Samuti on väiksem tõenäosus, et mehed pöörduvad haigena arsti poole või püüavad haigusi ennetada. Üks kongressi organiseerijaid Siegfried Meryn ütles kokkuvõtteks: „Meditsiinilisest seisukohast on mehed halvemas olukorras kui naised.”