Piibli seisukoht

Mis on materialism?

INIMESTEL on kaasasündinud vaimsed kalduvused ja vajadus kummardada Jumalat. Sellegipoolest on inimene loodud materiaalsetest osakestest, tal on materiaalsed vajadused ja ta tunneb materiaalsetest asjadest rõõmu. Mõningatel kristlastel on palju materiaalset vara. Kas see fakt iseenesest tähendab, et need inimesed on materialistid ja nad pole piisavalt vaimsed? Või vastupidi, kas vaesed on vähem materialistlikud ja vaimsemad inimesed?

Oled kindlasti nõus, et materialism hõlmab midagi enamat kui pelgalt suure rikkuse või varanduse omamist. Mõtle järgmistele Piibli näidetele selle kohta, mis materialism tegelikult on ja kuidas vältida ohtusid, mida see vaimsusele seab.

Neil oli rikkust ja au

Piibli aegadel elanud ustavate Jumala sulaste hulgas leidus neid, kes olid rikkad ja auväärsed. Näiteks Aabraham „oli väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest” (1. Moosese 13:2). Iiobi kohta öeldi, et ta „oli rikkaim kõigist hommikumaalasist”, sest ta oli soetanud palju karja ja sulaseid (Iiob 1:3). Iisraeli kuningad, näiteks Taavet ja Saalomon, saavutasid tohutu rikkuse (1. Ajaraamat 29:1–5; 2. Ajaraamat 1:11, 12; Koguja 2:4–9).

Esimese sajandi kogudusse kuulus jõukaid kristlasi (1. Timoteosele 6:17). Lüüdia kohta öeldakse, et ta oli ’jumalakartlik naine, purpurimüüja Tüatiira linnast’ (Apostlite teod 16:14). Purpurvärv ja sellega värvitud rõivad olid kallid ja mõeldud tavaliselt prominentsetele või varakatele inimestele. Ka Lüüdia ise võis niisiis olla suhteliselt jõukas.

Teisalt olid mõned Jehoova kummardajad Piibli aegadel väga vaesed. Oli perekondi, kelle vaesuse olid põhjustanud looduskatastroofid, õnnetusjuhtumid ja surm (Koguja 9:11, 12). Puudustkannatavatel inimestel võis tõesti olla raske, nähes neid, kes nautisid rikkusi või materiaalset vara! Ja ka siis oleks olnud väär süüdistada rikkaid materialismis või järeldada, et need, kellel rikkust ei ole, teenivad Jumalat innukamalt. Miks? Vaadelgem, mis on materialismi algpõhjus.

Rahaarmastus

Üks sõnaraamat defineerib, et materialism on „materiaalsete asjade esiplaanile seadmine või rõhutamine intellektuaalsete ja vaimsete asjade asemel”. Materialism on niisiis pärit  meie soovidest, prioriteetidest ja sellest, millele me oma elus keskendume. Järgmised kaks Piibli näidet teevad selle väga selgeks.

Jehoova andis Baarukile, kes teenis prohvet Jeremija sekretärina, tungivalt nõu. Jeruusalemmas valitsenud olude ja tema lähedase seotuse tõttu ebapopulaarse Jeremijaga võib arvata, et Baaruk oli vaene. Sellegipoolest pani Jehoova tähele: „Sina nõuad enesele suuri asju! Ära nõua!” Ehk hakkas Baaruk muutuma materialistiks, mõeldes liiga palju teiste jõukusele või materiaalsele omandile. Jehoova tõotas Baaruki päästa Jeruusalemma peale tulevast hävingust, aga mitte kaitsta tema omandit (Jeremija 45:4, 5).

Jeesus jutustas näite inimesest, kes seadis samamoodi esiplaanile materiaalsed asjad. Selle asemel, et kasutada omandit jumalateenistuse laiendamiseks, keskendus ta oma rikkusele. See rikas mees ütles: „Ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad ... ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus!” Seejärel lausus Jeesus: „Aga Jumal ütles temale: sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud? Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas” (Luuka 12:16–21).

Mis on nende kahe jutustuse iva? Need aitavad meil mõista, et materialism ei tähenda mitte inimese vara hulka, vaid seda, kui ta peab materiaalseid asju esmatähtsaks. Apostel Paulus ütles: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse. Sest rahaahnus [„rahaarmastus”, EP 97] on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:9, 10). Jah, probleeme tekitab just tahtmine rikkaks saada ning materiaalsete asjade armastamine.

Vajadus end läbi uurida

Kristlased peavad olema ettevaatlikud, hoidumaks materialismi lõksust, ükskõik missugune nende majanduslik olukord ka poleks. Rikkuse jõud on petlik ja võib lämmatada vaimsuse (Matteuse 13:22). Endalegi märkamatult võime hakata rohkem tähele panema materiaalseid asju kui vaimseid, ja sellel on kurvad tagajärjed (Õpetussõnad 28:20; Koguja 5:10).

Järelikult oleks kristlastel hea järele uurida, millised on nende prioriteedid ja millele nad oma elus keskenduvad. Ükskõik kas neil on materiaalseid asju vähe või palju, püüavad vaimselt meelestatud inimesed järgida Pauluse manitsust mitte loota „kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks” (1. Timoteosele 6:17–19).