Maksud – kas hind „tsiviliseeritud ühiskonna” eest?

„Maksud on meie tasu tsiviliseeritud ühiskonna eest.” (Raidkiri Washingtonis maksuameti hoone seinal)

VALITSUSED väidavad, et maksud on vältimatu pahe – hind „tsiviliseeritud ühiskonna” eest. Nõustud sa selle mõttega või mitte, ei saa sugugi eitada seda, et see hind on üldjuhul kõrge.

Maksud võib jagada kahte kategooriasse: otsesed ja kaudsed maksud. Otseste maksudena võib mainida näiteks üksikisiku tulumaksu, ettevõtte tulumaksu ning kinnisvaramakse. Arvatavasti tekitab neist kõige enam pahameelt just üksikisiku tulumaks. Eriti käib see maade kohta, kus on kehtestatud progresseeruv üksikisiku tulumaks – mida rohkem teenitakse, seda enam tuleb makse maksta. Kriitikute väitel karistatakse progresseeruvate maksudega hoolsat tööd ja edukust.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni väljaandes „OECD Observer” tuletatakse meelde, et lisaks keskvalitsusele makstavatele maksudele „tuleb tulusaajatel maksta ehk ka kohalikku, regionaalset, provintsiaalset või osariiklikku tulumaksu. Nõnda on see Ameerika Ühendriikides, Belgias, Hispaanias, Islandil, Jaapanis, Kanadas, Koreas, Põhjamaades ja Šveitsis”.

Kaudsed maksud on käibemaks, alkoholi- ja tubakaaktsiis ning tollimaks. Need ei ole küll nii häirivad nagu otsesed maksud, ent võivad ikkagi olla eriti just vaestele rängaks majanduslikuks koormaks. Jayali Ghosh väidab India ajakirjas „Frontline” olevat müüdi selle, et keskklass ja rikkurid on Indias põhilised maksumaksjad. Ghosh ütleb: „Osariikide valitsustele laekuvatest maksudest langeb enam kui 95 protsenti kaudsete maksude arvele. ... Ilmselt on nii, et tegelikult maksavad vaesemad maksudena ära suurema osa oma sissetulekust kui rikkad.” Tõenäoliselt loovad sellise ebavõrdsuse kopsakad maksud sellistelt laiatarbekaupadelt nagu pesuvahendid ja toiduained.

Mida siis valitsused teevad kogu selle sissenõutud rahaga?

 Kuhu see raha läheb

Muidugi mõista kulub valitsustel vajalike teenuste osutamiseks tohutult raha. Näiteks Prantsusmaal töötab igast neljast inimesest üks avalikus sektoris. Sinna kuuluvad õpetajad, postitöötajad, muuseumi- ja haiglapersonal, politsei ja teised riigiteenistujad. Makse on tarvis, et neile palka maksta. Maksudest finantseeritakse ka teid, koole ja haiglaid ning selliseid teenuseid nagu prügivedu ja posti kohaletoimetamine.

Maksukoormaks on ka sõjalised kulutused. Esmakordselt hakati tulumaksu koguma jõukatelt brittidelt, et aastal 1799 finantseerida sõda Prantsusmaa vastu. Teise maailmasõja ajal aga hakkas Briti valitsus ka töölisklassilt tulumaksu maksmist nõudma. Tänapäeval on riigi sõjamasina käigushoidmine isegi rahuajal kulukas tegevus. Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut on arvutanud välja, et aastal 2000 olid maailma sõjalised kulutused ligikaudu 798 miljardit dollarit.

Sotsiaalsete lahenduste otsimine

Maksude abil püütakse leida ka sotsiaalseid lahendusi – juurutada või välja juurida teatud käitumismalle. Näiteks alkoholi maksustamine peaks piirama joomarlust. Seepärast moodustavad paljudes maades maksud õlle jaehinnast kuni 35 protsenti.

Ka tubakale on kehtestatud rängad maksud. Lõuna-Aafrika Vabariigis moodustavad maksud 45–50 protsenti sigaretipaki hinnast. Ent selliste maksude kehtestamise motiivid ei pruugi valitsusel alati puhtalt altruistlikud olla. Kenneth Warner täheldab ajakirjas „Foreign Policy”, et tubakas on „võimas majandushoob, mis toob aastas sisse sadu miljardeid dollareid, lisaks veel miljardeid dollareid maksutulu”.

Ühe märkimisväärse näite sotsiaalpoliitika kohta võib tuua 20. sajandi algusest. USA seaduseandjad üritasid tõkestada rikaste peredünastiate moodustumist. Kuidas? Kehtestades pärandvaramaksu. Rikka mehe surma korral neelavad märgatava osa tema kogutud rikkustest maksud. Sellise maksu pooldajad väidavad, et see maks „suunab ressursid perekondlikest, aristokraatsetest kanalitest ühiskondlikesse, demokraatlikesse kanalitesse”. Küllap vist, ent rikkad maksumaksjad on leiutanud selle maksu leevendamiseks hulgaliselt tegutsemismeetodeid.

Maksude abil püütakse jätkuvalt lahendada mitmesuguseid sotsiaalküsimusi, näiteks keskkonnaprobleeme. „The Environmental Magazine” teatab: „Hiljuti kehtestas üheksa Lääne-Euroopa riiki eeskätt õhusaaste vähendamiseks keskkonnamaksu.” Varemmainitud progresseeruv tulumaks on sotsiaalpoliitika vallas järjekordne püüe vähendada lõhet rikaste ja vaeste vahel. Lisaks annavad mõningad valitsused maksukergendust heategevuslike annetuste tegijaile ning lastega peredele.

Miks on maksuseadused nii keerukad?

Iga uue maksu puhul püüavad seaduseandjad välistada sellest möödahiilimise võimalused. Ei tohi ju unustada, et tegemist on hiigelsummadega. Milleni see on viinud? Maksuseadused kalduvad olema keerukad ja suuri erialaoskusi nõudvad. Ühes ajakirja „Time” artiklis selgitatakse, et USA maksuseaduse keerukus „tuleneb tulu määratlemisest”, see tähendab, otsustamisest, mis täpselt kuulub maksustamisele. Keerukust lisavad arvukad määrused, „kus nähakse ette mitmesuguseid mahaarvatisi ja maksuvabastusi”. Kuid mitte ainult Ameerika Ühendriikidel pole keerukad maksuseadused. Suurbritannia värske maksuseadustik hõlmab 9521 lehekülge, mis on koondatud kümnesse köitesse.

Michigani ülikooli juures tegutsev maksupoliitika uurimisamet teatab: „USA maksumaksjad kulutavad tuludeklaratsioonile aastas rohkem kui kolm miljardit tundi. ... Ühtekokku kulub USA tulumaksumaksjatel [tuludeklaratsiooni täitmiseks] aega ja raha koguni 100 miljardi dollari väärtuses, mis teeb laekunud maksudest umbes 10%. Valdav osa sellest täitmiskulust tuleneb tulumaksuseaduse tohutust keerukusest.” Sarja esiartikli algul mainitud Reuben ütleb: „Varem üritasin omal jõul tuludeklaratsiooni täita, ent see oli väga aeganõudev, pealegi tundsin tihtilugu, et ma maksan rohkem kui vaja. Seepärast palkan nüüd tuludeklaratsiooni  täitmiseks raamatupidaja.” (Vaata kasti „Maksuseaduse järgimine”, lk 8.)

Maksjad ja kõrvalehiilijad

Enamik inimesi tunnistab kas või vastu tahtmist maksude kasulikkust ühiskonnale. Briti maksuameti juhtivtöötaja selgitas kord: „Tulumaksu maksmine ei rõõmusta kedagi, ent vähe on neid, kes väidaksid, et ilma selleta oleks elu parem.” Arvatakse, et Ameerika Ühendriikides maksab oma maksud ära koguni 90 protsenti maksukohuslasi. Üks maksuametnik möönab: „Suurem osa maksukohustuste täitmatajätmistest on tingitud seadluse ja protseduuridega seotud raskustest, mitte tahtlikust kõrvalehoidmisest.”

Siiski leiavad paljud mooduseid mõningatest maksudest kõrvalehoidmiseks. Mõelgem näiteks sellele, mida ütleb ajakirja „U.S.News & World Report” artikkel ettevõtte tulumaksu kohta: „Paljud firmad jätavad seaduses ette nähtud maksusoodustuste ja osavate arvepidamismanöövrite varjus suure osa oma maksukohustustest täitmata – mõnel juhul ei täida neid üleüldse.” Edasi toob artikkel näitena ühe osava petuskeemi: „Mingi USA korporatsioon rajab firma kuskil piiritaguses maksuparadiisis. Seejärel hakatakse tegutsema välismaise kompanii sildi all.” Seetõttu ei pea  kompanii maksma USA makse – mis võivad ulatuda koguni 35 protsendini tulust –, sealjuures „ei kujuta peakorter endast midagi muud kui üht failikarpi ja postkasti”.

Probleemiks on ka totaalne maksudest möödahiilimine. Ühes Euroopa riigis peetakse maksudest kõrvalehoidmist „rahvuslikuks spordialaks”. Ühe Ameerika Ühendriikides korraldatud uuringu järgi arvas vaid 58 protsenti 25–29-aastastest meestest, et tulude osaline deklareerimata jätmine on väär. Uuringu korraldajad tõdesid: „Raport ei kajasta meie ühiskonna eetikat ja moraali kuigi heast küljest.” Arvestuste järgi on Mehhikos maksukohustustest kõrvalehiilijaid umbes 35 protsenti.

Kuid üldiselt võttes inimesed tunnistavad maksude vajalikkust ega tõrgu ettenähtud makse maksmast. Siiski paistavad pidavat paika kuulsad Tiberius Caesarile omistatud sõnad: „Hea karjane pügab oma lambaid, kuid ei võta neilt nahka.” Kuidas tuleks maksude maksmisele vaadata siis, kui tunned, et koormav, ebaõiglane ja ülemäära keerukas süsteem sind ahistab?

[Kast lk 7]

Mõtle järele, enne kui mujale elama lähed!

Igas riigis on oma maksukorraldus. Teada on ka see, et riigi piireski võib olla drastilisi tulumaksuerinevusi. Kas ehk oleks hea kaaluda kolimist piirkonda, kus maksud on väiksemad? Võib-olla, ent enne kolimist tuleks asja hoolega kaaluda.

Näiteks tuletab „OECD Observer” ühes oma artiklis lugejatele meelde, et asi ei piirdu vaid tulumaksu baasmääraga. Seal öeldakse: „Tegelikus maksumaksja maksuarves kajastuvad ka mitmesugused mahaarvatised.” Näiteks on mõnes riigis küll madal tulumaks, ent „mittemaksustava tulu, mahaarvatiste ja maksevabastuste vallas” pakutakse seal vähe võimalusi. Tagajärjeks võib olla see, et inimesel tuleb seal lõpuks rohkem maksta kui kõrgemate maksumääradega riigis, kus „mahaarvatisteks ja maksevabastusteks” jääb rohkem võimalusi.

Ameerika Ühendriikides kaaluvad mõned kolimist osariiki, kus pole kehtestatud riiklikku tulumaksu. Ent kas see ikka tähendab raha kokkuhoidu? „Ei,” ütleb „Kiplinger’s Personal Finance”: „Meie uuringust selgub, et osariikides, kus pole tulumaksu, kompenseeritakse see suuremate kinnisvaramaksude, käibemaksude ja muude maksukategooriatega.”

[Kast lk 8]

Maksuseaduse järgimine

Paljudele meist on maksude maksmine ränk stressirikas ettevõtmine. Seepärast palus „Ärgake!” maksueksperdilt mõningaid kasulikke näpunäiteid.

„Püüa saada asjalikku nõu. See on väga oluline, sest maksuseadus võib olla keeruline, kuid vaevalt küll peetakse maksude maksmatajätmise põhjendatud vabanduseks seaduse mittetundmist. Olgugi et maksumaksjale võivad maksuametnikud vaenlastena tunduda, võivad need üldjuhul anda maksude asjus täpseid ja lihtsaid juhendeid. Maksuametnikud peavad paremaks, et sa tuludeklaratsiooni kohe esimese korraga õigesti täidad. Nemad ei ihka sind maksuseaduse rikkumise pärast vastutusele võtta.

Kui su rahaasjad on keerukad, küsi nõu maksuspetsialistilt. Ent ole ettevaatlik! Kuigi paljud maksuspetsialistid peavad silmas sinu parimaid huve, on palju ka neid, kes seda ei tee. Küsi usaldusväärselt sõbralt või ärituttavalt soovitust ning kontrolli spetsialisti volitust.

Tegutse kohe. Karistused info õigeaegse esitamisega viivitamise eest võivad olla karmid.

Hoia raamatupidamine korras. Ükskõik, kuidas su arvepidamine on korraldatud, hoia seda ajakohasena. Nõnda toimides tuleb sul tuludeklaratsiooni täitmise ajal minimaalselt vaeva näha. Ka tuleb see sulle kasuks juhul, kui sinu arvepidamist peaks kontrollitama.

Ole aus. Sul võib ehk tekkida ahvatlus petta või veidi seadust väänata. Ent maksuametnike käsutuses on valeandmete avastamiseks nutikaid mooduseid. Ausus tasub end alati ära.

Hoia end asjaga kursis. Ka juhul, kui väärinfot peaks andma sinu palgatud tuludeklaratsiooni täitja, vastutad selle eest ikkagi sina. Seepärast jälgi hoolega, et su esindaja tegutseks sinu soovide kohaselt.”

[Pilt lk 7]

Paljudes maades on tubakatooted ja alkohoolsed joogid kõrgelt maksustatud

[Pildid lk 8, 9]

 Maksudega rahastatakse paljusid meile enesestmõistetavana tunduda võivaid teenuseid