Vaatleme maailma

Internet nurjas röövi

Üks Uruguays elav mees Mauricio suhtles Interneti veebikaamera vahendusel oma sõbraga Brasiiliast. Sõber katkestas korraks vestluse, et minna külalisele ust avama. Varsti tulid videopildi vaatevälja kaks võõrast meest, kellest ühel oli tulirelv. Mauricio vaatas õudusega, kuidas röövlid, teadmata et neid jälgitakse, hakkasid kokku kahmama tema sõbra vara. Mõistes, mis toimub, helistas Mauricio oma sugulasele São Paulosse. Too teatas politseisse ning maja piirati ümber. Pärast kolmetunnist pantvangidraamat andsid röövlid politseile alla, ilma et oleksid kedagi vigastanud.

 Vahe inimese ja ahvi vahel

Hiljutised šimpanside ja orangutanide ning ka villakahvide ja makaakide DNA-analüüsid näitasid, et nende geneetiline ülesehitus pole sugugi inimese omaga nii sarnane, kui teadlased varem arvasid. „Inimahve ja ahve eristavad inimesest ja üksteisest suured, mitte väikesed erinevused DNA-s,” sõnab Briti ajakiri „New Scientist”. „Kromosoomide võrdlemisel on näha geneetilise materjali lisandumine või puudumine,” selgitab Kelly Frazer USA California Perlegeni biotehnoloogia kompaniist, kes tegi need analüüsid. „New Scientist” iseloomustas neid erinevusi kui „haigutavat lõhet, mis eraldab meid ahvidest”.

Kadunud sugulased

Kogu maailmas ei tea mitmed tuhanded perekonnad sõja või tsiviilrahutuste ajal kadunud sugulaste asukohta. Hiljuti Šveitsis Genfis toimunud konverentsil „Teadmata kadunud” pöörati tähelepanu teadmata kadunud inimeste perekondade raskele olukorrale, nagu teatas Saksamaa „Frankfurter Allgemeine Zeitung”. Sophie Martin, kes töötab kadunud isikute otsimise projektijuhina Rahvusvahelise Punase Risti juures, ütles, et pereliikmete „mure võib kesta aastaid pärast sõja lõppemist”. Paljudel juhtudel ei suuda ohvrite perekonnad „eluga edasi minna või emotsionaalselt toibuda”. Tihti pole endised sõdivad pooled huvitatud koostööst, et otsida kadunud inimesi. Põhjuseks pole niivõrd suutmatus kui soovimatus. Nagu ütles üks ekspert, võib tõde kadunud isiku surmaga seotud asjaolude kohta tuua päevavalgele sõja metsikusi.

Rinnaga toidetud lapsed on targemad ja tervemad

„Queenslandi teadurid, kes uurisid peaaegu 4000 Brisbane’i last, leidsid, et rinnaga toidetutel oli üldiselt kõrgem IQ,” teatab Austraalia Sydney linna „The Daily Telegraph”. Queenslandi ülikooli professor Jake Najman ütles: „Mida kauem ema last rinnaga toitis, seda kõrgem on lapse intelligentsusnäit. Rinnaga toidetud lastel pole selles osas mingi tähtsusetu eelisseis, vaid tegemist on umbes kaheksa IQ punktiga, mis on üsna oluline paremus. See on erinevus keskmise lapse ja päris terase lapse vahel.” Veel üks rinnaga toitmise võimalikke eeliseid on, et see vähendab kuni 30 protsendi võrra lapse ülekaalulisuse riski, teatab Sydney „Sunday Telegraph”. Vastavalt imetamiskonsultant Joy Headsi sõnadele „tarvitatakse rinnapiim peaaegu täielikult ära ja sellest jääb väga vähe jääkaineid. Rinnaga toidetud väikelaps võib olla suur ja pontsakas, kuid see ei tekita edaspidi mingeid probleeme. Kuid paksul beebitoitu saanud lapsel on tulevikus suurem risk muutuda ülekaaluliseks”.

Meretagune klienditeenindus

Ameerika Ühendriikidest Philadelphiast valib üks naine kohaliku klienditeeninduse numbri. Talle vastab noor naine, kes nimetab end Michelle’iks, kuid tema õige nimi on Meghna ning ta elab Indias, kus on parasjagu kesköö. India telefonikeskuses töötab umbes 100 000 teenistujat, kes teenindavad meretaguseid kompaniisid, nagu American Express, AT&T, British Airways, Citibank ja General Electric. Need teenused on viidud üle Indiasse, kuna seal on taskukohasemad rahvusvahelised kõnehinnad ning palju haritud ja inglise keelt kõnelevaid inimesi, „kelle palgad on 80 protsenti väiksemad kui nende töökaaslastel läänemaades”, teatab ajakiri „India Today”. Et jätta võimalikult ameerikapärane mulje, on operaatorid, nagu näiteks Meghna, treeninud mitu kuud, mille alla käis ka „Hollywoodi menufilmide vaatamine, et õppida rääkima Ameerika erisugustes aktsentides”. Meghna arvuti näitab talle ka seda, mis ilm on Philadelphias, nii et ta võib sedagi kommenteerida. Ta lõpetab kõne, öeldes: „Head päeva!”

Merealune „torustik”

Kanada Vancouveri saarte lähedalt avastatud kaks veealust vulkaani tegutsevad ookeanipõhja all nagu tohutu torustik, teatab ajakiri „Canadian Geographic”. Teadlased on ammu teadnud, et merevesi ringleb ookeanipõhja all. „Küsimusi tekitas see, et suures ulatuses merepõhjas pole sellist ulatuslikku kivimikihti, mis laseks vett läbi,” selgitab hüdrogeoloog Andrew Fisher Santa Cruzis asuvast California Ülikoolist. Fisher ja tema kolleegid leidsid, et merevesi suubub veealusesse vulkaanilisse mäkke, mis tungib läbi ookeanipõhja vettpidava savikihi. Vesi väljub teisest veealusest vulkaanist rohkem kui 50 kilomeetri kaugusel. Fisher loodab, et see avastus võimaldab paremini tundma õppida merevee keemiat ja ookeani põhjakihi mikroobset elu.

Õppida pole kunagi hilja

Nepalis, kus kirjaoskamatus on laialt levinud, sai üks vana mees, kellel on juba 12 lapselast, tuntuks oma pingutustega haridust omandada. Bal Bahadur Karki, keda tuntakse kirjanik Bajena, sündis 1917. aastal ja võitles Teises maailmasõjas. 84-aastaselt sai ta pärast neljandat katset kätte põhihariduse. Nüüd, 86-aastaselt, õpib ta kolledžis. Tema põhiaine on inglise keel ning ta isegi aitab teisi keeleõppes. Kui ta istub koolipingis noorte keskel, aitab see tal unustada oma iga ja tunda end jälle noorena, ütleb ta. Viimasel sõidul pealinna Katmandusse autasustati teda tema saavutuste eest ja talle sai osaks tormiline aplaus. Ta julgustab ka teisi mitte alla andma lihtsalt kõrge ea tõttu. Siiski on kirjanik Baje väljendanud ka oma muret. Ta kurtis, et pidi käima kolm päeva jalgsi, et jõuda bussile, kuna ta ei saanud hinnaalandust ega suutnud maksta lennupileti tavahinda. Baje ütles ajalehele „The Kathmandu Post”: „Lennuliinid peavad andma mulle sooduspileti, kuna ma ju olen üliõpilane.”

Laste psüühikahäired

„22 protsenti Hispaania lastest ja noortest kannatab mõnda laadi psüühikahäire all,” teatab Hispaania ajaleht „ABC”. „Enamlevinud on käitumishäired, ärevus, depressioon ja söömishäired,” teatab lastepsühhiaater María Jesús Mardomingo. Viimase 30 aasta jooksul on arstid täheldanud nende haigusjuhtude silmatorkavat kasvu, mis viis nad järeldusele, et majanduslike edusammudega kaasnevad tihti emotsionaalsed probleemid. Nad täheldasid suuri muutusi ühiskondlikes ja kultuurilistes väärtushinnangutes, mille alla käib vanemliku autoriteedi oluline vähenemine. „Kuigi me teame, et liigne rangus ja autoritaarsus mõjuvad hävitavalt, tuleb armastus liita autoriteediga,” teatab Mardomingo.