Lähemalt laktoositalumatusest

OLETAGEM, et oled ligi tund aega tagasi nautinud oma lemmikjäätist või -juustu. Sind vaevavad kõhupuhitus ja gaasid. Püüad järjekordselt leida kergendust ravimitest, mida oled hakanud igaks juhuks käepärast hoidma. Nüüd vaevab sind küsimus: „Miks on mu kõht nii tundlik?”

Kui iiveldus, kõhuvalu, puhitus, gaasid või kõhulahtisus vaevavad sind pärast piima või piimatoodete tarvitamist, võib sul olla laktoositalumatus, mis on üldlevinud reaktsioon piimatoodetele. Ühendriikide Diabeedi ning Seedetrakti- ja Neeruhaiguste Instituudi andmeil „kannatab laktoositalumatuse all 30–50 miljonit ameeriklast”. Nagu kirjutatakse Harvardi Meditsiinikooli avaldatud raamatus „The Sensitive Gut”, „on arvestuste järgi kuni 70 protsendil maakera rahvastikust laktoosiga probleeme”. Mis siis on laktoositalumatus?

Laktoos on piimas leiduv suhkur. Peensool sünteesib ensüümi nimetusega laktaas. Selle ülesandeks on lõhustada laktoosi kaheks lihtsamaks suhkruks nimetustega glükoos ja galaktoos, mis võimaldab glükoosil vereringesse imenduda. Kui laktaasi selleks ülesandeks napib, pääseb töötlemata laktoos jämesoolde ning hakkab käärima, tekitades happeid ja gaase.

Sellise laktoositalumatuseks kutsutava seisundiga kaasnevadki eespool loetletud sümptomid. Laktaasi sünteesitakse suures  koguses esimesel kahel eluaastal, misjärel selle süntees tasapisi väheneb. Seetõttu võib haigusseisund kujuneda välja paljudel, ilma et nad sellest teadlikud oleksid.

Kas tegemist on allergiaga?

Piimatoodete tarbimisest tingitud reaktsioonide tõttu arvavad mõned, et nad on piima suhtes allergilised. Mis siis on nende reaktsioonide põhjuseks: allergia * või talumatus? Mõningad allergiaspetsialistid on seisukohal, et tõelist toiduallergiat esineb harva, vaid 1–2 protsendil kogu elanikkonnast. Lastel on see näitaja küll kõrgem, kuid siiski alla 8 protsendi. Olgugi et allergia ja laktoositalumatuse sümptomid võivad sarnaneda, on tegemist erisuguste seisunditega.

Toiduallergia sümptomid tulenevad sellest, et immuunsüsteem hakkab kaitseks millegi vastu, mida on söödud või joodud, histamiini sünteesima. Sümptomiteks võib olla ka huulte või keele paistetus, nahalööve või astma. Kuna immuunsüsteem pole laktoositalumatusse kaasatud, siis ei põhjusta see taolisi sümptomeid. Laktoositalumatus tähendab organismi suutmatust toitu korralikult seedida, mis ongi reaktsiooni põhjuseks.

Mis võiks aidata selles vahet teha? Raamat „The Sensitive Gut” vastab: „Tõelised allergilised reaktsioonid ... tekivad juba mõni minut pärast problemaatilise toidu söömist. Enam kui tund hiljem tekkivad sümptomid viitavad ülimalt tõenäoliselt talumatusele.”

Mõju lastele

Kui imikul või väikelapsel tekib piima joomisest mingi reaktsioon, võib see vaevata nii  last kui ka vanemaid. Juhul, kui lapsel tekib kõhulahtisus, võib olla tagajärjeks veetustumine. Vanematel oleks tark lastearsti poole pöörduda. Mõningad arstid on laktoositalumatuse diagnoosi korral soovitanud minna üle piimaasendajatele. Sel teel on suutnud paljud kurnavatest sümptomitest vabaneda.

Palju tõsisemat muret valmistab allergia. Mõningad arstid kirjutavad välja antihistamiini. Ent hingamistakistuse korral tuleb arstil haige seisundi leevendamiseks midagi enamat ette võtta. Harvadel juhtudel võib tekkida eluohtlik seisund anafülaksia.

Juhul, kui laps hakkab oksendama, võib olla tegemist ka harvaesineva haigusseisundi galaktoseemiaga. Nagu varem märgitud, lõhustab laktaas laktoosist galaktoosi, mis omakorda peab lõhustuma glükoosiks. Galaktoosi kogunemine organismi võib põhjustada raskeid maksakahjustusi, neerupuudulikkust, vaimset alaarengut, hüpoglükeemiat ja isegi hallkaed. Seepärast on väga oluline jätta laktoos lapse toidusedelist varakult ja täielikult välja.

Kui tõsine nähtus on laktoositalumatus?

Ühe noore naise gaasi- ja kõhukrambisümptomid olid muutunud krooniliseks. Tema tervislik seisund muutus sedavõrd halvaks, et tal tuli arsti poole pöörduda. Pärast tervet rida teste diagnoositi tal põletikuline soolehaigus. * Et haigust kontrolli alla saada, kirjutati välja ravimid. Kuid igapäevasest harjumusest tarbida piimatooteid ta ei loobunud, seega jäid ka sümptomid püsima. Mõelnud asja üle põhjalikult järele, mõistis ta, et probleem võib seisneda toiduvalikus, seetõttu hakkas ta sihipäraselt hoiduma teatud toiduainetest. Lõpuks jättis ta oma söögisedelist välja piimatooted, misjärel sümptomid hakkasid taanduma! Vähem kui aasta möödudes – ja pärast lisatestide tegemist – teatas arst naisele, et tal pole põletikulist soolehaigust. Tal oli hoopis laktoositalumatus. Võib vaid kujutleda, millist kergendust naine tundis.

Praegu pole veel olemas ravi, mis ergutaks inimorganismi laktaasi produtseerima. Ent laktoositalumatust ei peeta eluohtlikuks. Mida saaks siis laktoositalumatuse sümptomite puhul ette võtta?

Paljud on katse-eksituse meetodi varal selgitanud välja, kui palju piimatooteid nad suudavad taluda. Kui inimene jälgib hoolega, kui suures koguses piimatooteid ta tarbib ja kuidas organism sellele reageerib, saab ta ehk kindlaks määrata, kui palju ta suudab neid seedida.

Mõned on otsustanud piimatoodetest üleüldse loobuda, mõned aga on omal käel asja uurides või dietoloogiga konsulteerides leidnud moodused, kuidas kaltsiumivajadust muul viisil rahuldada. Rikkalikult sisaldavad kaltsiumi mõningad rohelised köögiviljad ning osa kala- ja pähklisorte.

Neile, kes soovivad piimatooteid edasi tarbida, võivad olla abiks vastavad kapslid või vedelikud. Need laktaasisisaldusega tooted aitavad soolestikul laktoosi lagundada ning laktoositalumatuse sümptomeid ära hoida.

Tänapäeva maailmas pole sugugi kerge hea tervise juures püsida. Ent tänu meditsiinilistele uuringutele ja organismi vastupanuvõimele võime tulla toime, kuni saabub aeg, mil „ükski elanik ei ütle: „Ma olen nõder!” ” (Jesaja 33:24; Laul 139:14).

[Allmärkused]

[Kast/pildid lk 26]

LAKTOOSI VÕIVAD SISALDADA KA

▪ leib ja sai

▪ koogid ja küpsised

▪ kompvekid

▪ kartulipudrupulber

▪ margariin

▪ paljud retseptiravimid

▪ käsimüügiravimid

▪ koogipulbrid

▪ töödeldud teraviljahelbed

▪ salatikastmed

▪ liha- ja vorstitooted

▪ supid