Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Pamodi ki nu meste ten speransa?

Pamodi ki nu meste ten speransa?

Pamodi ki nu meste ten speransa?

KUZÊ ki ta kontiseba ku Daniel, kel mininu ki nu pâpia di el na kel otu artigu ki tinha kánser, si el kontinuaba ta ten un speransa fórti? El ta venseba se luta kóntra kánser? Inda el staba bibu? Ti kes algen ki ta kridita más txeu ma speransa é bon pa nos saúdi, ka ta respondeba sin pa kes pergunta li. Kel-li ta inxina-nu un kuza inportanti. Nu ka debe izajera na kel ki nu ta pensa sobri speransa. El é ka soluson ô kura pa tudu kuza.

Na un entrivista ki dotor Nathan Cherney da na kanal di notísias CBS News, el pâpia sobri prigu di izajera na manera ki algen ta nkara speransa óras ki el ta kuida di algen ki ten duénsa gravi. El fla ma “na alguns situason, maridu dja kustuma xatia ku se mudjer i el fla-l ma el ka sforsa pa ten un atitudi i pensamentu puzitivu.” Dotor Nathan fla tanbê: “Kel ideia li sobri speransa poi pesoas ta ten un iluzon, ma es ta konsigi kontrola pa kel tumor ka omenta kada bês más. Pur isu, óras ki kel duénsa ta piora é sima ki es ta fla ma es ki ka konsigi kontrola-l, i kel-li é ka dretu.”

Na verdadi, kes ki sta ta sufri pamodi un duénsa ki ka ten kura, es ta luta txeu, ti ki es ta fika sen forsa. I óras ki es ta kulpa ses kabésa, kel-li é un pézu txeu dimás pa es karega, i kel-li é últimu kuza ki kes algen ki ta ama-s ta krê pa kontise. Kel-li krê fla nton ma speransa ka ten ninhun valor?

Nau, el ten sin. Dotor Nathan ta kuida di kes algen ki tene duénsa gravi. Má obijetivu prinsipal di kes tratamentu ki el ta faze é ka kura kel duénsa ô poi kel duenti ta vive más txeu. Má é pô-l ta sufri más poku timenti el sta bibu. Kes dotor spesialista ki ta trabadja na kel ária li, ta kridita na valor di kes tratamentu ki ta poi kes algen ki sta duenti xinti más kontenti, ti mésmu kes ki sta más piór. Ten próvas klaru ma speransa pode faze kel-li i mutu más.

Valor ki speransa ten

Dotor Gifford-Jones, ki é un jornalista i médiku, fla ma “speransa é un tratamentu ki ta djuda.” El analiza rezultadus di txeu studu ki dja fazedu pa odja modi ki kes duenti ki sta kuazi ta móre i ki dadu forsa pa lida ku kel duénsa, djudadu. Es ta kridita ma kel tipu di ajuda li ta poi pesoas kontinua ku más speransa i ku un atitudi puzitivu. Un studu ki fazedu na 1989, mostra ma kes duenti ki resebe kel ajuda li vive pa más ténpu, nbóra kes piskiza ki fazedu ka dura li, ka ta mostra kel-li klaru. Má studu konfirma ma kes duenti ki resebe ajuda pa lida ku kel duénsa, es ta ten ménus depreson i es ta xinti ménus dór di ki kes ki ka ta resebe kel ajuda li.

Un otu studu ki fazedu analiza modi ki nos atitudi ta afeta manera ki nu ta lida ku kes duénsa ki ten aver ku korason. Un grupu di más di 1.300 ómi analizadu ku txeu kuidadu pa odja si es tinha un pontu di vista puzitivu ô negativu sobri vida. Dipôs ki es kunpanhadu duránti 10 anu, studu mostra ma 12 pursentu di kes ómi dizenvolve algun duénsa ki ten aver ku korason. Entri kes ómi, nunbru di kes ki tinha atitudi negativu éra kuazi dôs bês más txeu di ki kes ki tinha atitudi puzitivu. Laura Kubzansky, profesóra ki ta djuda na piskiza sobri saúdi i konportamentu na sosiadadi na skóla di saúdi pa públiku di Harvard, fla: “Maior párti di kes próva ki es ta uza pa fla ma ‘pensamentu puzitivu’ é bon pa saúdi ka ten bazi na siênsia. Má kel studu li, el é diferenti pamodi el mostra un di kes primeru próva di kunfiansa, ku bazi na piskiza di dotoris, ki ta apoia kel ideia ma ten un atitudi puzitivu ta djuda algen lida ku kes duénsa di korason.”

Alguns piskiza ta mostra ma kes ki ta atxa ma ses saúdi é fraku, ta dura más ténpu mê pa rekupera dipôs di un operason, di ki kes ki ta atxa ma es ten bon saúdi. Diskubridu ma kes ki ten atitudi puzitivu ta vive más txeu. Un studu analiza modi ki atitudi puzitivu ô negativu sobri bedjisa ta afeta kes algen di idadi. Dipôs ki es mostradu alguns mensaji ki ta da ideia ma algen di idadi ten más sabedoria i spiriénsa, es kumesa ta anda ku más forsa i dispozison. Na verdadi, es midjora di tal manera ki rezultadu ki es tevi konparadu ku 12 simana di izersísius!

Pamodi ki un atitudi puzitivu i speransa é bon pa saúdi? Talvês sientistas i dotoris inda ka ta ntende tudu sobri korpu i menti di algen pa es splika kel-li. Má simé, kes algen ki ta studa kes asuntu li txiga na alguns konkluzon ki ta da ki pensa. Pur izénplu, un dotor di neurolojia fla: “Nu ta xinti sábi óras ki nu sta kontenti i nu tene speransa. Óras ki nu ta xinti si, nos korpu ta sta midjór pamodi nu ka ta sta preokupadu. Nton kel-li é más un kuza ki algen pode faze pa tenta kontinua ku bon saúdi.”

Alguns dotor, pisikólogu ô sientistas pode fika spantadu ku kel ideia li, má kel-li é ka un kuza novu pa kes ki ta studa Bíblia. Dja ten uns três mil anu ki Deus da rei Salumon sabedoria pa skrebe kel-li: ‘Korason kontenti é un bon ramedi, má spritu dizanimadu ta kaba ku forsa di algen.’ (Provérbios 17:22) Repara ma testu ka ta fla ma un korason kontenti ta kura tudu duénsa. Sô el ta fla ma el ‘é un bon ramedi’.

Nton talvês nu pode pensa: Si speransa é sima un ramedi, nton tudu dotor debe pasa-l, ka simé? Má speransa ka ta djuda-nu ten sô un bon saúdi, el ta djuda-nu di monti otus manera.

Modi ki atitudi puzitivu ô negativu ta afeta bu vida

Kes algen ki ta piskiza, diskubri ma kes ki ten atitudi puzitivu ten vantaji na txeu ária di ses vida. Es ta ten bons rezultadu na skóla, na trabadju i ti na disportu. Pur izénplu, fazedu un piskiza ku atlétas di konpitison sô ku mudjeris. Kes algen ki ta trenaba es, da kes piskizador un informason konplétu di ses kapasidadi kómu atlétas. Dipôs es entrivista kes mudjer pa es analiza dretu modi ki ses kunfiansa staba. Rezultadu ki kes piskizador tevi sobri kunfiansa di kes atléta, ta djudaba es sabe midjór si kes atléta, duránti konpitison es ta tinha bon rezultadu ô nau. I kes informason li éra más izatu di ki kes ki trenador tinha. Pamodi ki kunfiansa i atitudi puzitivu ta afeta-nu di kel manera li?

Piskizadoris dja studa txeu sobri rezultadu di un atitudi negativu. Duránti anus 60, fazedu alguns spiriénsa sobri konportamentu di animal i es tevi rezultadu ki es ka staba ta spéra. Es diskubri ma óras ki un animal sta na un situason kasábi, ki el ka ta pode muda, ku ténpu, el ta prende vive ku kel situason i el ka ta tenta muda-l más, sikrê se situason muda dipôs. Tanbê es odja ma algen pode sufri di kel mésmu manera li. Pur izénplu, kes ki partisipa na un studu, es podu un barudju kasábi i es fladu ma es pode para kel barudju si es konsigi prende uza uns boton ki ta para kel barudju. Es konsigi para kel barudju.

Es manda un otu grupu faze mésmu kuza, má na ses kazu kalka kes boton ka para kel barudju. Sima ta da pa imajina, txeu algen di kel sugundu grupu fika dizanimadu. Na kel mésmu dia, es fazedu otus testi má es ka staba nen ku gana di faze kel ki es mandadu. Es fika ku sertéza ma sikrê es sforsa, es ka ta tinha ninhun rezultadu. Má mésmu na kel sugundu grupu li, kes algen ki tinha un atitudi puzitivu, es ka dizisti, nen es ka fika dizanimadu.

Dotor Martin Seligman, ki é un di kes algen ki djuda na faze kes spiriénsa li, disidi studa más dretu sobri atitudi puzitivu i negativu. El piskiza txeu sobri manera di pensa di kes algen ki ta kustuma xinti dizanimadu. I el txiga konkluzon ma atitudi negativu ta trapadja dia-dia di pesoas i el pode ti inpidi-s di faze kalker kuza. Dotor Martin fla ma un atitudi negativu i rezultadus ki el ta traze pode rezumidu di kel manera li: “Na kes 25 anu ki N studa, N fika konvensidu ma si nu ta kustuma ten un atitudi negativu, si nu ta atxa ma tudu kuza mariadu na nos vida é nos kulpa, ma kel-la ka ta muda i ma el ta afeta tudu kuza ki nu ta faze, nu ta kaba pa fadja más txeu di ki si nu tinha un atitudi puzitivu.”

Más un bês, kel-li pode parse nobidadi pa alguns algen gósi, má el é ka nobidadi pa kes ki ta studa Bíblia. Repara kuzê ki kel provérbiu li ta fla: ‘Si bu fika dizanimadu na dia di frónta, bu forsa ta fika poku.’ (Provérbios 24:10 ) Nton Bíblia ta dexa klaru ma fika dizanimadu i ten un atitudi negativu ta kaba ku nos forsa i kel-la ta inpidi-nu di aji. Má kuzê ki bu pode faze pa bu luta kóntra un atitudi negativu i ten más speransa i un atitudi más puzitivu na vida?

[Fotu na pájina 4, 5]

Speransa pode djuda-nu txeu