Pessimismist on võimalik jagu saada

KUIDAS sina suhtud tagasilöökidesse, mida sa elus koged? Paljud eksperdid on praegu seisukohal, et vastus sellele küsimusele näitab küllaltki hästi, kas sa oled optimist või pessimist. Rängad katsumused tabavad meid kõiki – ühtesid enam kui teisi. Miks siis ühed inimesed paistavad raskustest püstipäi välja tulevat ning on valmis edasi minema, samal ajal kui teised näivad andvat alla ka suhteliselt tühistesse raskustesse sattudes?

Oletagem, et sa otsid tööd. Sa lähed töövestlusele, ent jääd töökohast ilma. Kuidas sa sellesse tagantjärele suhtud? Sa võid seda võtta väga isiklikult ja näha selles lahendamatut probleemi ning öelda endale: „Minusugust ei võta mitte keegi tööle. Jäängi töötuks.” Või mis veelgi halvem, sa lased sellel ühelainsal tagasilöögil varjutada oma suhtumist mistahes eluvaldkonda ja teed järelduse: „Olen täielik hädavares. Minust pole kellelegi kasu.” Mõlemal juhul väljendub sedalaadi mõtteviisis kõige ehtsam pessimism.

Võitlus pessimismiga

Kuidas pessimismist jagu saada? Esimene oluline samm on õppida selliseid negatiivseid mõtteid ära tundma. Teine samm on nendega võidelda. Püüa leida tagasilöökidele teisi mõistlikke seletusi. Kas see on ikka tõsi, et sa ei saanud tööd sellepärast, et mitte keegi ei taha sind tööle võtta? Või kas ehk otsis see tööandja teistsuguste kutseoskustega inimest?

Sellist asjaomast taktikat kasutades võid näha, millal on tegemist liigsest emotsionaalsusest õhutatud pessimistlike mõtetega. Kas üks äraütlemine tähendab tõepoolest seda, et sa oled igavene hädavares? Või kas võiksid ehk mõelda oma teistele eluvaldkondadele – näiteks vaimsetele püüdlustele ja ka perekonna- või sõprussidemetele –, kus sul küllaltki hästi läheb? Õpi nägema kõige süngemate prognooside tegemises asjata tondi seinale maalimist. Kas sa ikka tegelikult tead, et sa iialgi tööd ei leia? Negatiivse mõtteviisi väljatõrjumiseks saab veel muudki ette võtta.

Positiivne, eesmärgikindel mõtteviis

Teadlased on viimastel aastatel andnud lootusele huvitava, kuigi kitsavõitu  definitsiooni. Nende sõnul on lootus inimese usk sellesse, et ta suudab oma sihid saavutada. Nagu ilmneb järgmisest artiklist, tähendab lootus tegelikult midagi palju enamat, ent see definitsioon paistab olevat mitmeti kasulik. Sellele lootuse aspektile keskendumine aitab meil omandada positiivsemat, eesmärgikindlamat mõtteviisi.

Et saaksime uskuda sellesse, et me suudame oma sihid saavutada, tuleb meil ka tegelikult endale eesmärke püstitada ja nende poole pürgida. Kui sa tunned, et see sinu puhul nii ei ole, oleks kasulik tõsiselt oma eesmärkidele mõelda. Kõigepealt, kas sul juba on neid? On vägagi kerge langeda rutiini ja lasta eluvoolul end kaasa viia, ilma et peatuksime ja mõtleksime, mida me elult tegelikult tahame, mis on meile kõige tähtsam. Ka seoses sellise praktilise põhimõttega teha endale selgeks esmatähtsad asjad ütleb Piibel tabavalt: ’Tehke kindlaks, mis on peaasi’ (Filiplastele 1:10).

Esmatähtsaid asju on kergem kindlaks teha siis, kui me jõuame selgusele, millised on meie olulised sihid eri valdkondades, näiteks vaimses tegevuses, perekonnaelus, töös ja õpinguis. Kuid tähtis on see, et me kohe algul liiga palju eesmärke ei püstitaks ning et me valiks sellised eesmärgid, milleni me teame end hõlpsasti jõudvat. Kui eesmärki on liiga raske saavutada, võib see meid ära heidutada ning me võime alla anda. Seetõttu on üldiselt parem jaotada suuremad, pikemaajalised eesmärgid väiksemateks ja lühiajalisemateks.

„Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest.” Selles vanas rahvatarkuses paistab olevat tõetera sees. Kui oleme endale püstitanud peamised eesmärgid, läheb meil nende saavutamiseks vaja tahtejõudu – soovi ja otsusekindlust. Oma otsusekindlust saame tugevdada, kui mõtleme seatud eesmärkide väärtuslikkusele ja tasule, mille nende saavutamine toob. Muidugi tuleb ette ka takistusi, kuid meil tuleb näha neis pigem väljakutset kui ummikseisu.

Kuid mõelda tuleb ka sellele, kuidas oma sihte praktiliselt saavutada. C. R. Snyder, kes on lootuse väärtuslikkust põhjalikult uurinud, soovitab kaaluda mitut konkreetse eesmärgini jõudmise moodust. Sel kombel võime ühe mooduse kõlbmatuks osutudes tugineda teistele moodustele.

Snyder soovitab ka õppida ühelt eesmärgilt teisele siirdumist. Kui eesmärgi saavutamine osutub tõepoolest võimatuks, võib sellest visalt kinnihoidmine meid vaid masendada. Seevastu selle asendamine realistlikuma eesmärgiga annab meile uut lootust.

Piiblis on selle kohta õpetlik näide. Kuningas Taaveti südameasjaks oli ehitada Jumal Jehoovale tempel, kuid Jumal ütles Taavetile, et selle eesõiguse saab hoopis tema poeg Saalomon. Selle asemel et tusaseks muutuda või hoolimata sellisest ebasoodsast asjaloost visalt oma eesmärgi küljes rippuda, seadis Taavet endale teised eesmärgid. Ta pühendas oma energia sellele, et koguda raha ja ehitusmaterjale, mida ta poeg selle projekti teostamiseks vajas (1. Kuningate 8:17–19; 1. Ajaraamat 29:3–7).

Ehkki me saame isiklikul tasandil lootust kasvatada, kui surume alla pessimismi ja arendame positiivset, eesmärgikindlat mõtteviisi, võime ikkagi lootuse järele teravat puudust tunda. Miks see nii on? Sest valdav osa selles maailmas kohatavast lootusetusest tuleneb teguritest, mis ei allu mitte mingil moel meie kontrollile. Kuidas me saaksime siiski lootusrikkalt tulevikku vaadata, kui näeme neid inimkonda vaevavaid ränkraskeid probleeme – vaesust, sõdasid, ebaõiglust, pidevalt ähvardavaid haigusi ja surma?

[Pilt lk 7]

Kas sa arvad, et juhul kui sa soovitud töökohast ilma jääd, ei leia sa enam mitte iialgi tööd?

[Pilt lk 8]

Kuningas Taavet ilmutas eesmärkide seadmisel paindlikkust