Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ungakghona Ukulwa Nokuzaza

Ungakghona Ukulwa Nokuzaza

Ungakghona Ukulwa Nokuzaza

UZIQALA njani izinto ezikubuyisela emva? Abosolwazi abanengi bakholelwa ukuthi ipendulo yombuzo lo iveza okunengi ngokuthi sibabantu abanethemba namkha abazazako. Soke siqalana neenkhathi ezibudisi ekuphileni, abanye bethu mhlamunye zidlula zabanye. Kubayini, Nanyana kunjalo, abanye bayakghona ukubuhlula ubudisi, ingasikade ubabone sele bathabile kukulapho abanye baphosa itewu nabaqalana nobudisi?

Ngokwesibonelo, mhlamunye ufunana nomsebenzi. Bakubizela ku-interview kodwana kuyabhala. Uzozizwa njani ngemva kwesehlakalwesi? Singakuzwisa ubuhlungu bewusiqale njengesitjhijilo esingapheliko bese uzitjela uthi, ‘Akekho umuntu ongaqatjha umuntu ofana nami. Angeze ngavuka ngiwufumene umsebenzi.’ Okumbi okudlula lokho, ungavumela isitjhijilwesi ukuthi sithinte indlela obona ngayo ipilwakho, mhlamunye ucabange uthi, ‘Ngisisehluleki esizidlula zoke. Angisilisizo lalitho.’ Imikhumbulo enjalo mirabhu yokuzaza.

Ukuhlula Ukuzaza

Ungakuhlula njani ukuzaza? Ukulemuka imikhumbulo engakhiko ligadango lokuthoma eliqakathekileko. Igadango lesibili, kuhlula imicabango enjalo. Fumana amabanga azwakalako ngobujamo bakho. Ngokwesibonelo, kuliqiniso na ukuthi abakakuqatjhi ngebanga lokuthi vele angeze wavuka ufumene umsebenzi? Namkha kungaba kukuthi umqatjhi bekafuna umuntu oneemfundo ezithileko?

Sebenzisa iqiniso bona uveze epepeneneni imikhumbulo engalakungi. Kghani ukuthi ubhalelwe kanye, kutjho ukuthi koke ukuphila kwakho kubhalile namkha ungacabanga ngezinye iingcenye zokuphila kwakho la wenza kuhle khona​—njengetjhebiswano lakho noZimu, ukutjhidelana komndeni namkha abangani? Funda ukubalekela ucabanga ngezinto “ezimbi khulu.” Ngaphezu kwalokho, yini into ekuqinisekisako ukuthi angeze wawufumana umsebenzi? Kunengi ongakwenza bona ubalekele umkhumbulo omumbi.

Cabanga kuhle, Dzimelela Emgomweni

Eminyakeni yamva nje, abarhubhululi beze nehlathululo ekarisako kodwana engakadephi yokuthi liyini ithemba. Bathi ithemba lihlanganisa ikolelo yokuthi uzoyifikelela imigomwakho. Njengombana isihloko esilandelako sizokubonisa, ithemba lihlanganisa okungaphezulu kwalokho kodwana ihlathululo le kukhona lapha esebanza khona. Ukudzimelela ehlathululweni yethemba le ethinta thina mathupha, kungasisiza sifunde ukucabanga ngendlela eyakhako nesunduzwa mgomo esinawo.

Nasikholelwa ukuthi singakwazi ukufikelela imigomo esizibekela yona yengemuso, kufuze sibe nomukghwa wokuzibekela imigomo bese siyawufikelela. Nangabe awunawo umukghwa onjalo, kungaba kuhlakanipha ukucabangisisa ngemigomo esizibekela yona. Kokuthoma, unawo umgomo? Kulula khulu ukulibala okuqakathekileko nokuthi kuhlekuhle sifunani epilweni ngombana sibindana nepilo nemiraro yayo. Malungana nokuthi kufanele sazi kuhle izinto ezizaqangi epilweni, iBhayibheli layibeka kuhle khulu indaba le nalithi: “Niqiniseke ngezinto eziqakatheke khulu.”—Filipi 1:10.

Nasingaqiniseka ngezinto eqakathekileko, kuba bulula ukuzibekela imigomo eengcenyeni ezithileko zokuphila kwethu, mhlamunye njengetjhebiswano lethu noZimu, ipilo yomndeni nomsebenzi. Kuqakathekile nokuthi singazibekeli imigomo eminengi nasithomako begodu siqiniseke ngokuthi umgomo ngamunye singakghona ukuwifukelela. Nangabe umgomo ubudisi bona singawufikelela, singadana besilahle itewu. Kungebangelo kukuhle bona imigomwethu yesikhathi eside siyenze ibe ziinqetjhana zemigomo emifitjhani.

“La kunesifiso sokwenza into khona, nendlela yokuyenza into leyo, ikhona.” Sitjho njalo isitjho sakade begodu sikhuluma iqiniso. Nasele sazi ukuthi sifuna ukwenzani, sitlhoga into ezizosisunduza​—isifiso nokuzimisela​—ukuthi senze ngendlela esihlele ngayo. Singaqinisa ukuzimiselokho ngokuthi sicabange ngokuqakatheka komgomwethu nemiphumela esizoyithabela nasiyifikelelako. Iye khona, imiraro izokuvela kodwana kufuze siyiqale njengeentjhijilo kunokuthi sibone ngathi kubhalile.

Nanyana kunjalo, sitlhoga ukucabanga ngendlela esizokufikelela ngayo imigomwethu. Umtloli u-C. R. Snyder, owenze irhubhululo elingeneleleko ngethemba, unombono wokuthi kufuze sicabange ngeendlela ezinengana zokufikelela umgomwethu. Lokhu kuzosisiza ngokuthi nangabe yinye indlela iyabhala, silinge yesibili, yesithathu njalonjalo.

U-Snyder ukhuthaza ukuthi sifunde ukwazi bona kunini la kufanele sazi ukuthi sizibekele iminye imigomo. Nangabe sinemiraro emikhulu esivimbako bona sifikelele imigomwethu, nasisolo sijame lapho, kuzosidanisa. Ngakelinye ihlangothi, ukuwujamiselela ngomunye umgomo kuzosinikela ithemba lento esingayenza.

IBhayibheli linesibonelo esihle endabeni le. IKosi uDavida beyizibekele umgomo othabisako wokwakhela uZimakhe, uJehova ithempeli. UZimu watjela uDavida ukuthi yindodanakhe uSolomoni ozokuba nelungelwelo. Kunokuthi adubhule namkha adane, uDavida watjhugulula imigomwakhe. Wasebenzisa amandlakhe ukuthi abuthelele imali neensetjenziswa ezizokutlhogwa yindodanakhe bona iqede isabelo sayo.​—1 AmaKhosi 8:17-19; 1 IinKronike 29:3-7.

Nanyana singaphumelela ekutheni sibe nethemba ngokuthi silwe nokuzaza bese siba nombono omuhle besidzimelela emgomweni, kungaba nalapha ekusatlhogeka sithuthukise khona nazifika ethembeni. Njani? Ukuphelelwa lithemba esiqalana nakho ephasina kubangelwa zizinto engekhe sakwazi ukuzitjhugulula. Nasicabanga ngemiraro ebhode abantu namhlanjesi​—indlala, izipi, ukungabi nabulungiswa nento esithusa khulu, ukufa nokugula​—singahlala njani sinethemba?

[Isithombe ekhasini 7]

Nangabe akhenge basiqatjhe, kghani sigijimela ukucabanga ukuthi angekhe sawufumana umsebenzi?

[Isithombe ekhasini 8]

IKosi u-Davida yatjengisa ukuthi singenzani nangabe imigomwethu ayiphumeleli