Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɛgbɛ Obaanyɛ Ona Hiɛnɔkamɔ Diɛŋtsɛ Yɛ?

Nɛgbɛ Obaanyɛ Ona Hiɛnɔkamɔ Diɛŋtsɛ Yɛ?

Nɛgbɛ Obaanyɛ Ona Hiɛnɔkamɔ Diɛŋtsɛ Yɛ?

OWATSI lɛ ekpa nitsumɔ ni oona akɛ efite. Mɛi babaoo yɛ ni kɛɛ amɛbaanyɛ amɛsaa. Shi esoro nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛɔ. Ni kɛ́ oná ole akɛ asomoaŋ okutso lɛ mli nyo ko ji mɔ ni fee watsi lɛ afii komɛi ni eho nɛ lɛ, no hu? Kɛfata he lɛ, oná ole akɛ eesumɔ ni esaa watsi lɛ ehã bo ni eheee bo nɔ ko. Yiŋ ni esa akɛ okpɛ lɛ efee faŋŋ agbɛnɛ, aloo jeee nakai?

Agbɛnɛ, okɛ watsi nɛɛ sane lɛ ato ohiɛnɔkamɔ he. Wɔyɛ jaramɔ bei amli, ni mɛi pii ahiɛnɔkamɔ miitã, hewɔ lɛ kɛ́ ona akɛ ohiɛnɔkamɔ miitã lɛ, nɛgbɛ obaanyɛ oná yelikɛbuamɔ yɛ? Mɛi pii kɛɛ amɛbaanyɛ amɛtsu naagba lɛ he nii, shi nɔ ni amɛkɛɔ yɛ bɔ ni amɛbaatsu he nii amɛhã lɛ he lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee, ni ehãa mɔ yiŋ futuɔ lɛ hu. Kɛ́ nakai lɛ, ehi akɛ wɔbaatao yelikɛbuamɔ yɛ mɔ ni bɔ wɔ ni edro wɔ su ni hãa wɔnáa hiɛnɔkamɔ lɛ ŋɔɔ, aloo jeee nakai? Biblia lɛ kɛɛ “ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jekɛɛɛ,” ni akɛ, eesumɔ waa ni eye ebua wɔ.​—Bɔfoi 17:27; 1 Petro 5:7.

Hiɛnɔkamɔ Mligbálamɔ Ni Mɔɔ Shi Waa

Biblia lɛ gbálaa hiɛnɔkamɔ mli fitsofitso, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ fe bɔ ni dɔkitafoi, jeŋ shikpalɔi, kɛ nilelɔi krokomɛi gbálaa mli lɛ. Hebri kɛ Greek wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “hiɛnɔkamɔ” yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishi ji, ni abaakpa nɔ ko gbɛ waa loo abaakpa nɔ ko kpakpa gbɛ. Nibii enyɔ ni feɔ hiɛnɔkamɔ. Hiɛnɔkamɔ ji shwe ni ashweɔ nɔ ko kpakpa kɛ nɔ hewɔ ni aheɔ ayeɔ akɛ nɔ kpakpa lɛ baaba mli lɛ. Hiɛnɔkamɔ ni Biblia lɛ wieɔ he lɛ jeee shwelɛ ko kɛkɛ. Edamɔ anɔkwa saji ni yɔɔ faŋŋ nɔ.

Enɛ tsɔɔ akɛ, hiɛnɔkamɔ tamɔ hemɔkɛyeli nɔŋŋ, ejaakɛ no hu damɔ anɔkwa saji ni yɔɔ faŋŋ nɔ, shi jeee ‘akɛɛ akɛɛ’ saji anɔ. (Hebribii 11:1) Shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, esoro hemɔkɛyeli yɛ hiɛnɔkamɔ he.​—1 Korintobii 13:13.

Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Kɛ́ obi onaanyo ko ni omuɔ ofɔ̃ɔ enɔ waa ni eye ebua bo lɛ, onáa hiɛnɔkamɔ akɛ ebaaye ebua bo. Oheɔ onaanyo lɛ oyeɔ, ejaakɛ ole lɛ jogbaŋŋ, ni ole lɛ akɛ mɔ ko ni mli hi ni feɔ ejurɔ, hewɔ lɛ, yiŋtoo kpakpa ko hewɔ oná hiɛnɔkamɔ lɛ. Ohemɔkɛyeli lɛ kɛ ohiɛnɔkamɔ lɛ je amɛhe waa ni tsakpãa yɛ amɛteŋ po, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, esoro eko fɛɛ eko yɛ ekroko lɛ he. Te ooofee tɛŋŋ okɛ ohiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ?

Mɔ Ni Baanyɛ Ehã Wɔná Hiɛnɔkamɔ

Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hãa anáa hiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ. Blema Israelbii lɛ tsɛ Yehowa akɛ “Israel hiɛnɔkamɔ.” (Yeremia 14:8) Hiɛnɔkamɔ kpakpa fɛɛ hiɛnɔkamɔ kpakpa ni ewebii lɛ ná lɛ, lɛ ehã amɛná; hewɔ lɛ, lɛ ji amɛhiɛnɔkamɔ. Amɛhiɛnɔkamɔ lɛ jeee shwelɛ ko kɛkɛ. Nyɔŋmɔ fee nibii ni hã amɛna akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ enɔ waa. Yɛ afii ohai abɔ ni amɛkɛ lɛ shãra lɛ amli fɛɛ lɛ, eye shi ni ewo amɛ lɛ fɛɛ nɔ. Yoshua, ni ji Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛle jogbaŋŋ akɛ . . . nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, wo nyɛ shi akɛ ebaafee ehã nyɛ lɛ ateŋ ekome folo po bɛ ni efeko.”​—Yoshua 23:14.

Afii akpei abɔ eho, shi loloolo lɛ anɔkwa sane nɛɛ tsakeko. Biblia lɛ eyi kɛ Nyɔŋmɔ shiwoi ni sa kadimɔ, kɛ bɔ ni fee ni amɛba mli fitsofitso lɛ he amaniɛbɔi. Abaanyɛ amu afɔ̃ eshiwoi lɛ anɔ aahu akɛ, aŋmala ekomɛi ashwie shi oookɛɛ nɔ ni amɛba mli momo be ni aŋmala lɛ.

Enɛ hewɔ wɔbaanyɛ wɔwie akɛ Biblia lɛ ji wolo ni hãa hiɛnɔkamɔ lɛ. Be ni oyaa nɔ okaseɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ adesai ye ehã lɛ he saji yɛ Biblia lɛ mli lɛ, yiŋtoi ahewɔ ni okɛ ohiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ mli baaya nɔ awa waa. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nibii fɛɛ ni aŋma ato momo lɛ, aŋma koni etsɔɔ wɔ nii, koni kɛtsɔ wɔshifimɔ kɛ agbɛnɛ hu, kɛtsɔ Ŋmalɛ lɛ mli miishɛjemɔ lɛ nɔ lɛ, wɔná hiɛnɔkamɔ.”​—Romabii 15:4.

Mɛɛ Hiɛnɔkamɔ Nyɔŋmɔ Ehã Wɔ?

Mɛɛ be ehe bahiaa waa ni wɔná hiɛnɔkamɔ? Be ni wɔyaje shihilɛ ko ni wɔbaanyɛ wɔgbo yɛ mli lɛ mli, loo be ni agbo yɛ wɔnɔ, aloo jeee nakai? Yɛ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ, be ni tamɔ nɛkɛ mli, titri lɛ, be ni mɔ ko ni amɛsumɔɔ esane lɛ egbo, ji be ni efeɔ tamɔ nɔ ni amɛbɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni hãa mɔ hiɛnɔkamɔ tãa fe gbele. Gbele gbɔbiɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ be fɛɛ be. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔjo enaa foi, shi yɛ naagbee lɛ enine shɛɔ wɔnɔ, ni wɔnyɛɛɛ nɔ ko wɔfee yɛ he. Esa jogbaŋŋ akɛ Biblia lɛ tsɛɔ gbele akɛ “naagbee henyɛlɔ.”​—1 Korintobii 15:26.

Kɛ́ wɔyaje shihilɛ ko ni wɔbaanyɛ wɔgbo yɛ mli lɛ mli, loo be ni agbo yɛ wɔnɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hiɛnɔkamɔ lɛ? Biblia mli ŋmalɛ ni tsɛ gbele akɛ naagbee henyɛlɔ lɛ nɔŋŋ wie akɛ, ‘abaafo gbele sɛɛ.’ Yehowa Nyɔŋmɔ he wa fe gbele. Ehã ana enɛ yɛ bei srɔtoi amli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Etee gbohii ashi. Biblia lɛ ebɔ amaniɛi srɔtoi nɛɛhu ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ ehewalɛ lɛ tsu nii kɛtee mɛi ni egboi ashi kɛba wala mli.

Yɛ shihilɛ ko ni sa kadimɔ waa mli lɛ, Yehowa hã Yesu, ni ji e-Bi lɛ, hewalɛ ni etee enaanyo ko ni esumɔɔ esane waa ni atsɛɔ lɛ Lazaro lɛ shi, no mli lɛ egbo gbii ejwɛ. Yesu efeee enɛ yɛ teemɔŋ, efee yɛ faŋŋ, yɛ mɛi pii ahiɛ.​—Yohane 11:38-48, 53; 12:9, 10.

Ekolɛ obaabi ohe akɛ, ‘Mɛni hewɔ atee mɛi lɛ shi lɛ? Bɛ amɛgbɔlɔ ni amɛgboi ekoŋŋ?’ Hɛɛ. Shi, akɛni gbohiiashitee he amaniɛbɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji anɔkwale hewɔ lɛ, jeee shwe kɛkɛ wɔshweɔ akɛ atee wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ ashi; wɔyɛ yiŋtoo hewɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ akɛ abaatee amɛ shi lɛ. Nɔ ni wɔtsɔɔ lɛ ji, wɔhiɛnɔkamɔ lɛ jeee efolo.

Yesu kɛɛ: “Miji gbohiiashitee lɛ kɛ wala lɛ.” (Yohane 11:25) Yehowa baahã Yesu hewalɛ ni etee gbohii ashi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Yesu kɛɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, be mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohii abui lɛ amli lɛ baanu [Kristo gbee] ni amɛbaaje kpo.” (Yohane 5:28, 29) Hɛɛ, hegbɛ yɛ kɛhã mɛi fɛɛ ni ewɔ yɛ gbohii abui lɛ amli lɛ akɛ abaatee amɛ shi kɛba wala mli ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ ni etsɔ paradeiso nɔ.

Gbalɔ Yesaia wie gbohiiashitee lɛ he yɛ gbɛ ni taa mɔ tsuiŋ nɔ akɛ: “Omɛi ni egboi lɛ baaba wala mli. Migbohii lɛ baate shi. Nyɛ mɛi ni nyɛyɔɔ mulu mli, nyɛhiɛ atsɛ̃a ni nyɛláa nyamɔ lala! Ejaakɛ obɔ́ lɛ, leebi bɔ́ ni, ni shikpɔŋ lɛ baahã mɛi ni egboi ni bɛ hewalɛ dɔŋŋ lɛ aba wala mli.”​—Yesaia 26:19.

Shiwoo nɛɛ shɛjeɔ mɔ mii waa, aloo jeee nakai? Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, abaanyɛ akɛ mɔ ko ni egbo ato abifao ni yɔɔ enyɛ musuŋ lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ Ofe lɛ kɛ mɛi ni ewɔ yɛ gbohii abui amli lɛ eto ejwɛŋmɔ mli. Ni ejwɛŋmɔ mli kwɔ aahu akɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni enyɛŋ ekɛto mli. (Luka 20:37, 38) Ni etsɛŋ, amɛbaaba wala mli ekoŋŋ, ni akɛ miishɛɛ baakpee amɛ tamɔ bɔ ni kɛ́ weku ko ni yɔɔ suɔmɔ miikpa abifao ko gbɛ ni afɔ lɛ lɛ amɛkɛ miishɛɛ kpeɔ lɛ lɛ! Hewɔ lɛ, kɛ́ wɔyaje shihilɛ ko ni wɔbaanyɛ wɔgbo yɛ mli lɛ mli, loo agbo yɛ wɔnɔ po lɛ, hiɛnɔkamɔ yɛ.

Nɔ Ni Hiɛnɔkamɔ Baanyɛ Afee Ahã Bo

Paulo wie bɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ hiɛnɔkamɔ he lɛ he waa. Etsɔɔ mli akɛ, eji tawuu hewulamɔ nii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ateŋ nɔ ko ni he hiaa waa ni ji, dade fai lɛ. (1 Tesalonikabii 5:8) Te etsɔɔ tɛŋŋ? Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, dani asraafonyo ko baaya ta lɛ, bei pii lɛ, ebuɔ fai ko ni akɛ kooloo hewolo loo nɔ ko bɔdɔbɔdɔ fee, kɛkɛ lɛ ebu dade fai yɛ nɔ. Dade fai lɛ hewɔ lɛ, nibii ni tswaraa eyitso lɛ ateŋ babaoo yeee lɛ awui ko. Mɛni Paulo taoɔ etsɔɔ lɛ? Bɔ ni dade fai buɔ yitso he lɛ, nakai nɔŋŋ hiɛnɔkamɔ buɔ jwɛŋmɔ he. Kɛ́ Nyɔŋmɔ yiŋtoi lɛ ehã wɔná hiɛnɔkamɔ ni mli wa lɛ, no lɛ wɔjwɛŋmɔŋ baakã wɔ shi bɔ ni kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni mli wa kpe lɛ wɔtsui efãŋ loo wɔnijiaŋ ejeŋ wui. Ani osumɔŋ ni oná dade fai loo hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nakai?

Paulo kɛ nɔkwɛmɔnɔ kroko ni mli kã shi tsu nii kɛgbála hiɛnɔkamɔ ni Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ hãa anáa lɛ mli. Eŋma akɛ: “Nɛkɛ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ nɛɛ tamɔ sɛ́kɛ ni tseee ni tsɛkɛɔ shi shiŋŋ kɛhã susuma lɛ.” (Hebribii 6:19) Paulo kɛ meele yasha shi fe shi kome, hewɔ lɛ, ele bɔ ni sɛ́kɛ he hiaa hã. Kɛ́ amlakui kɛ ahum kpe lɛ, amɛŋmɛɔ sɛ́kɛ he amɛwoɔ ŋshɔ lɛ mli. Kɛ́ eyatsɛkɛ shi shiŋŋ lɛ, no lɛ meele lɛ baanyɛ ekpee ahum lɛ naa, ni ahum lɛ etswaŋ lɛ kɛyaŋ ŋshɔ lɛ naa gbɛ ni eyasha shi.

Nakai nɔŋŋ kɛ́ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ hã wɔná hiɛnɔkamɔ ni tamɔ sɛ́kɛ ni ‘tseee ni tsɛkɛɔ shi shiŋŋ’ lɛ, no lɛ, wɔhiɛnɔkamɔ lɛ baawa wɔ ni wɔkpee shihilɛ mli naagbai ni tamɔ ahum lɛ anaa. Yehowa ewo shi akɛ etsɛŋ, tai, efɔŋfeemɔ, awerɛhoyeli, kɛ gbele po haoŋ adesai dɔŋŋ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “Yiŋtoi Ahewɔ Ni Wɔbaanyɛ Wɔná Hiɛnɔkamɔ.”) Kɛ́ wɔmɔ hiɛnɔkamɔ nɛɛ mli kpɛŋŋ lɛ, ebaawa wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛje naagbai ahe, ni no baawo wɔ hewalɛ ni wɔhi shi yɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ anaa, moŋ fe ni wɔkɛ wɔhe baawo jeŋba sha ni ehe shi yɛ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ mli.

Hiɛnɔkamɔ ni Yehowa hãa lɛ kɔɔ ohe. Eesumɔ ni ohi shi yɛ yiŋtoo hewɔ ni ebɔ bo lɛ naa. Eesumɔ ni “ahere gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ yiwala.” Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aná “anɔkwale lɛ he nilee krɔŋŋ lɛ.” (1 Timoteo 2:4) Mɛi ni fee magazin nɛɛ miiwo bo hewalɛ ni okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ ni baanyɛ ahã oná naanɔ wala lɛ. Hiɛnɔkamɔ ni Nyɔŋmɔ baahã oná lɛ hi kwraa fe hiɛnɔkamɔ fɛɛ hiɛnɔkamɔ ni obaanyɛ oná yɛ je nɛɛ mli lɛ.

Kɛ́ oyɛ hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ehe ebahiaŋ ni onu he akɛ obɛ nɔ ko mli, ejaakɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ ahã bo hewalɛ ni he hiaa, koni onyɛ otsu otii ni kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ ahe nii. (2 Korintobii 4:7; Filipibii 4:13) Hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nɛkɛ esa akɛ oná, aloo jeee nakai? Hewɔ lɛ kɛ́ hiɛnɔkamɔ he ehia bo loo ootao eko lɛ, tsɛ otsui oŋmɛ omli. Hiɛnɔkamɔ yɛ. Obaanyɛ ona!

[Akrabatsa/Mfoniri]

Yiŋtoi Ahewɔ Ni Wɔbaanyɛ Wɔná Hiɛnɔkamɔ

Ŋmalɛ mli saji nɛɛ baahã ohiɛnɔkamɔ lɛ mli awa:

▪ Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ, ebaahã wɔná miishɛɛ wɔsɛɛ.

E-Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ, shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ paradeiso, ni adesai ni yɔɔ miishɛɛ, ni efee ekome akɛ weku lɛ baahi nɔ.​—Lala 37:11, 29; Yesaia 25:8; Kpojiemɔ 21:3, 4.

▪ Nyɔŋmɔ nyɛŋ amale.

Eehi amale fɛɛ amale. Yehowa yɛ krɔŋkrɔŋ kɛmɔ shi, no hewɔ lɛ, enyɛŋ emale kɔkɔɔkɔ.​—Abɛi 6:16-19; Yesaia 6:2, 3; Tito 1:2; Hebribii 6:18.

▪ Husu bɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ lɛ he.

Yehowa pɛ ji Ofe. Nɔ ko nɔ ko nyɛŋ asa enaa ni ekanyɛ eye eshiwoi lɛ anɔ.​—2 Mose 15:11; Yesaia 40:25, 26.

▪ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni ohi shi kɛya naanɔ.

​—Yohane 3:16; 1 Timoteo 2:3, 4.

▪ Nyɔŋmɔ yɛ wɔhe jwɛŋmɔ kpakpa.

Ekɛ ejwɛŋmɔ maa wɔsui kpakpai lɛ anɔ moŋ fe wɔfãtɔi kɛ wɔtɔmɔi lɛ anɔ. (Lala 103:12-14; 130:3; Hebribii 6:10) Eshweɔ akɛ wɔbaafee nɔ ni ja, ni kɛ́ wɔfee nakai lɛ, enáa miishɛɛ.​—Abɛi 27:11.

▪ Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ, ebaawa bo ni otsu otii ni kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ ahe nii.

Ehe ehiaaa ni etsuji anu he akɛ amɛbɛ nɔ ko mli. Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni ji hewalɛ ni fe fɛɛ lɛ, hãa wɔ kɛwajeɔ wɔ, ni elɛteee he.​—Filipibii 4:13.

▪ Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, wɔnine enyɛŋ shi kɔkɔɔkɔ.

Obaanyɛ omu ofɔ̃ enɔ kwraa, ehãŋ onine anyɛ shi gbi ko gbi ko.​—Lala 25:3.

[Mfoniri]

Bɔ ni dade fai buɔ yitso he lɛ, nakai nɔŋŋ hiɛnɔkamɔ buɔ jwɛŋmɔ he

[Mfoniri]

Bɔ ni sɛ́kɛ hãaa meele ayasha shi lɛ, nakai nɔŋŋ hiɛnɔkamɔ ni damɔ yiŋtoo kpakpa nɔ lɛ hãaa mɔ nine anyɛ shi

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Aná mfoniri nɛɛ kɛjɛ René Seindal/Su concessione del Museo Archeologico Regionale A. Salinas di Palermo