Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Undi ki bu pode atxa speransa di verdadi?

Undi ki bu pode atxa speransa di verdadi?

Undi ki bu pode atxa speransa di verdadi?

IMAJINA ma bu rilóji para i ta parse ma dja el straga. Óras ki bu sai pa djobe un algen pa konpo-u el, bu ta atxa un monti algen ta faze publisidadi i ta fla ma es ta pode konpo-u bu rilóji. Alguns kuza ki uns ta fla ti é kontráriu di kel ki otus ta fla. Bu ta fika sen sabe kal di es ki bu ta da bu rilóji pa konpo. Má, i si bu fika ta sabe ma kel algen intilijenti ki inventa kel rilóji é bu vizinhu? Alén di kel-li, bu ta fika ta sabe ma el krê djuda-u sen resebe nada. Ta fikaba más fásil disidi, ka simé?

Gósi konpara kel rilóji ku bu kapasidadi di ten speransa. Si bu sta perde speransa, sima ta kontise ku txeu algen na es ténpu difísil, na undi ki bu ta djobe ajuda? Txeu algen ta fla ma es ta konsigi rezolve kel prubléma li, má txeu di kes konsedju ki es ta da é konfuzu i es ka sta di akordu ku kunpanheru. Nton bu ka ta atxa ma nu debe djobe ajuda na kel ki faze-nu i ki da-nu kapasidadi di ten speransa? Bíblia ta fla ma ‘el ka sta lonji di kada un di nos’ i ma el tene gana di djuda-nu. — Atos 17:27; 1 Pedro 5:7.

Bíblia ta djuda-nu sabe midjór kuzê ki speransa krê fla

Kel ki Bíblia ta fla sobri speransa é mutu más konplétu di ki kel ki dotoris, sientistas i pisikólogus ta fla oji. Kes palavra na Bíblia ki traduzidu pa ‘speransa’ siginifika spéra ku gana pa un kuza kontise i kridita ma un kuza bon ta kontise. Ten dôs kuza inportanti ki ta faze párti di speransa. Primeru é krê pa un kuza bon kontise i sugundu é ten bazi pa kridita ma kel kuza bon ta kontise mê. Speransa ki Bíblia ta da é ka sô iluzon ma kuzas bon ta kontise. El ten bazi na próvas i na kuzas ki é verdadi.

Nton speransa é sima fé, ki ka debe ten bazi na iluzon, má na próvas. (Hebreus 11:1 ) Má Bíblia ta mostra ma fé i speransa ten un diferénsa. — 1 Coríntios 13:13.

Pur izénplu, óras ki bu ta pidi un amigu di kunfiansa pa faze-u un kuza, talvês bu ta ten speransa ma el ta djuda-u. Bu speransa ten bazi pamodi bu ten fé na bu amigu. Bu odja-l ta aji ku bondadi i ta faze kuzas dretu na pasadu. Bu fé ku bu speransa sta ligadu ku kunpanheru, es ta dipende di kunpanheru, má es é ka mésmu kuza. Modi ki bu pode ten speransa na Deus?

Kal ki é bazi pa ten speransa?

Deus é fonti di speransa di verdadi. Na ténpu ki Bíblia skrebedu, es ta txomaba Jeová di ‘speransa di Israel’. (Jeremias 14:8 ) Kalker speransa ki se povu pode kunfiaba na el, ta binha di Jeová. Nton Jeová éra speransa di Israel. Kel speransa ka éra sô un dizeju. Deus da-s un bazi suguru pa es ten speransa. Pa manera ki Jeová lida ku Israel duránti monti séklu, el mostra ma el ten fama di kunpri se promésas. Juzué, ki éra líder di Israel, fla povu: ‘Nhos sabe ma di tudu kes bon promésa ki Jeová, nhos Deus, faze nhos, ka ten nen un palavra na es ki fadja.’ — Josué 23:14.

Dja pasa milharis di anu, má Jeová ka muda. El kontinua kel mê. Na Bíblia nu ta atxa txeu promésa sábi di Deus, tanbê nu ta atxa skrebedu stória izatu di modi ki kada un di es kunpri. Kes profesia di Bíblia, es é di kunfiansa di tal manera, ki alguns di es skrebedu sima si dja es kunpriba na kel ténpu ki es skrebedu.

É pur isu ki nu pode fla ma Bíblia é un livru di speransa. Sima bu ta ba ta studa modi ki Deus lida ku pesoas, bu ta ten más motivu pa speransa ki bu ten na el fika kada bês más fórti. Apóstlu Polu skrebe: ‘Tudu kes kuza ki skrebedu antis, skrebedu pa nos instruson, asi, pa nu pode ten speransa através di nos kapasidadi di aguenta firmi i di konsolu ki nu ta resebe di Skrituras.’ — Romanos 15:4.

Kal ki é speransa ki Deus ta da-nu?

Na ki óra ki nu ta xinti más txeu ma nu meste di speransa? É ka óras ki nu sta kuazi ta móre? Ô algen ki nu ta ama móre? Má txeu algen ta xinti ma é na kes momentu li própi, ki speransa é un iluzon. Si nu pensa dretu, ka ten kuza ki ta dexa algen más dizusperadu di ki mórti. El ta pirsigi nos tudu. Nu ka ta pode inpidi-l di txiga na nos un dia, i ka ten nada ki nu pode faze pa tadja-l. Ta da pa ntende pamodi ki Bíblia ta fla ma mórti é ‘últimu inimigu’. — 1 Coríntios 15:26.

Nton, modi ki nu pode ten speransa na kel situason li? Kel versíklu di Bíblia ki ta fla ma mórti é últimu inimigu ta fla tanbê ma ‘ta ben kabadu’ ku kel inimigu li. Jeová Deus ten más puder ki mórti. Dja el da próva di kel-li monti bês. Di ki manera? Kantu el resusita alguns algen ki móre. Bíblia ta pâpia di 9 situason diferenti ki Deus uza se puder pa torna poi alguns algen ki móre vive otu bês.

Na un di kes resureison más konxedu, Jeová da se Fidju, Jizus, puder pa resusita Lázaru ki éra se amigu ki el kreba txeu, i ki dja tinha kuatu dia ki el moreba. Jizus ka faze kel-li sukundidu, má el faze-l dianti di monti algen. — João 11:38-48, 53; 12:9, 10.

Talvês bu pode sta ta pergunta: ‘Pamodi ki kes algen resusitadu? Di tudu manera, es ka bira bédju i es móre otu bês?’ Sin, é simé. Má pamodi kes stória li ki kontise mê, nu ka ta ten sô un dizeju pa kes algen ki nu krê txeu ben vive otu bês; nu ta ten motivu pa kridita ma kel-li ta ben kontise. Kel-li krê fla ma nu ta ten speransa di verdadi.

Jizus fla: ‘Ami é resureison i vida.’ (João 11:25 ) El é kel algen ki Jeová ta ben da puder pa ben resusita algen na mundu interu. Jizus fla: ‘Ta ben txiga kel óra ki tudu kes ki sta na sipultura mimorial ta ben obi se vós [ô vós di Kristu] i es ta sai’. (João 5:28, 29 ) Tudu kes algen ki sta ta durmi na sipultura pode ben vive otu bês na un paraízu na Téra.

Proféta Isaías pâpia di resureison di un manera ki ta toka nos korason. El fla: ‘Bus mortu ta ben vive. Nhas kadabra ta ben labanta. Nhos korda i nhos grita di alegria, nhos ki ta mora na téra! Pamodi se orbadju é sima orbadju di palmanhan, i Téra ta ben dexa kes inpotenti na mórti vive otu bês.’ — Isaías 26:19.

Kel-li ka ta konsola-nu? Mortus sta na kel situason más suguru ki nu pode imajina, sima un bebé ki sta protejedu na bariga di se mai. Na verdadi, kes ki sta diskansa na sipultura, sta guardadu na mimória perfetu i sen limiti di Deus Tudu-Poderozu. (Lucas 20:37, 38 ) Ka ta dura, es ta kordadu pa ben vive otu bês, es ta resebedu na un mundu filís i xeiu di amor. Es ta ben xinti sima na un família ki tene gana di resebe ses bebé! Nton, ten speransa ti mésmu pa kes algen ki dja móre.

Kuzê ki speransa pode faze pa bo

Polu ta inxina-nu txeu sobri valor di speransa. El fla ma speransa é un párti txeu inportanti di armadura spritual i ma speransa é sima un kapaseti. (1 Tessalonicenses 5:8 ) Kuzê ki el krê flaba ku kel-li? Na ténpu ki Bíblia skrebedu, trópas ta uzaba un kapaseti di féru na géra, i se baxu es ta poba un otu proteson di lan ô di péli. Pur isu, sikrê kel trópa dadu ku algun kuza na kabésa, kel kapaseti ta protejeba el di mórti. Nton, Polu krê flaba ma sima un kapaseti ta proteje kabésa di un algen, speransa ta proteje menti di algen, ô se kapasidadi di pensa. Si bu speransa ten bazi na vontadi di Deus, bu ta kontinua ta xinti pas déntu bo i bu ka ta fika dizusperadu óras ki bu pasa pa situasons difísil. Bu ka ta atxa ma nos tudu meste di un kapaseti sima kel-li?

Polu konpara speransa ki ten aver ku vontadi di Deus ku otu kuza. El skrebe: ‘Nu ten kel speransa li, sima un ánkura pa alma, ki é suguru i firmi’. (Hebreus 6:19 ) Barku inkadja ku Polu más di ki un bês, má el skapa ku vida. Pur isu el sabia dretu kal ki é valor di un ánkura. Óras ki ta kontiseba un tenpistadi, kes algen na barku ta botaba ánkura na mar. Si kel ánkura fikaba prézu na fundu di mar, barku ta tinha un xansi di skapa di kel tenpistadi, envês di mar leba-l i el fika ta da na rótxa, ti ki el fika tudu distruídu.

Di mésmu manera, si kes promésa di Deus é un speransa ‘suguru i firmi’ pa nos, kel speransa li pode djuda-nu aguenta firmi na es ténpu difísil ki nu sta ta vive na el, ki é sima un tenpistadi fórti. Jeová promete ma ka ta dura ta ben txiga kel ténpu ki algen ka ta ben sufri más pamodi géra, krimi, tristéza nen mórti. (Djobe kuadru na pájina 10.) Si nu pega riju na kel speransa li, nu ta konsigi mante lonji di prigu, pamodi kel-li ta djuda-nu vive di akordu ku prinsípius di Deus i ivita konportamentu mariadu i konfuzon ki sta na mundu di oji.

Jeová ta da-u kel speransa li tanbê. El krê pa bu sprimenta modi ki é kel vida ki el tene pa bo. El krê ‘pa tudu tipu di algen salva’. Modi? Primeru, kel algen meste ten ‘konhisimentu izatu di verdadi.’ (1 Timóteo 2:4 ) Kes algen ki skrebe kel revista li, ta insentiva-u pa bu ten es konhisimentu di verdadi di Palavra di Deus ki ta da-u vida. Através di kel konhisimentu li, Deus ta da-u un speransa ki é mutu más midjór ki kalker otu ki mundu pode da-u.

Si bu ten kel speransa li, nunka bu ka ta xinti bo sô, pamodi bu ta ten sertéza ma Deus pode da-u forsa ki bu meste pa bu alkansa kalker méta ki sta di akordu ku se vontadi. (2 Coríntios 4:7; Filipenses 4:13 ) É ka kel tipu di speransa li ki bu meste? Nton, si bu ta atxa ma bu meste speransa i bu sta ta djobe-l, ka bu dizisti. Bu ta konsigi atxa-l!

[Kuadru/Fotu na pájina 10]

Motivus pa ten speransa

Verdadis di Bíblia ki sta dibaxu pode djuda-nu bira nos speransa más fórti:

▪ Deus promete da-nu un futuru filís.

Se Palavra, Bíblia, ta fla ma Téra interu ta ben bira un paraízu. Kes algen ki ta ben mora na el ta ten alegria i pas. — Salmo 37:11, 29; Isaías 25:8; Apocalipse 21:3, 4.

Deus ka pode konta mintira.

El ta ôdia mintira, ka ta nporta é di ki manera. Dja ki el é puru i linpu, é inposível el konta mintira. — Provérbios 6:16-19; Isaías 6:2, 3; Tito 1:2; Hebreus 6:18.

Puder di Deus ka ten limiti.

Sô Jeová ki é Tudu-Poderozu. Ka ten nada na séu ku téra ki pode inpidi-l di kunpri se promésas. — Êxodo 15:11; Isaías 40:25, 26.

Deus krê pa bu vive pa tudu ténpu.

 — João 3:16; 1 Timóteo 2:3, 4.

Deus sénpri ta spéra pa nu da-l nos midjór.

El ka ta konsentra na nos érus i difetus, má na nos bons kualidadi i sforsu ki nu ta faze. (Salmo 103:12-14; 130:3; Hebreus 6:10 ) El ta spéra ma nu ta faze kuzas dretu i el ta fika kontenti óras ki nu faze kel-la. — Provérbios 27:11.

Deus promete ma el ta djuda-u kunpri bus méta ki sta di akordu ku se vontadi.

Sérvus di Deus nunka ka meste xinti sen speransa. Deus ta da-nu txeu spritu santu, kel forsa más grandi ki izisti pa djuda-nu. — Filipenses 4:13.

Speransa na Deus nunka é ka é atoa.

Nu pode kunfia na el, el é fiel, nunka el ka ta diziludi-nu. — Salmo 25:3.

[Fotu na pájina 12]

Speransa ta proteje menti sima kapaseti ta proteje kabésa

[Fotu na pájina 12]

Speransa ku bazi na próvas é sima un ánkura ki ta djuda algen aguenta firmi

[Donu di fotu]

Courtesy René Seindal/Su concessione del Museo Archeologico Regionale A. Salinas di Palermo