Sündinud õppima

„Linnud lendavad, kalad ujuvad, inimene mõtleb ja õpib.” (JOHN HOLT, KIRJANIK JA PEDAGOOG)

VASTSÜNDINUD hirvevasikat sunnib instinkt ajama end pikkadele vankuvatele jalgadele püsti ja järgnema emale. Inimlapsel seevastu võib kõndimiseni kuluda terve aasta. Ometi on inimesele kaasa antud tõeliselt imetlusväärne aju, mis on kaugelt üle mis tahes looma omast. See ülekaalukus kajastub lapse põhjatus uudishimus ning erksas avastussoovis ja teadmishuvis.

Seda huvi rahuldada ihkavale normaalsele tervele beebile on ümbritsev maailm omamoodi laboratooriumiks. Ulatagem talle mingi ese ning ta asub seda uurima, võttes appi kõik oma meeled, kaasa arvatud maitsmismeele. Ja sellega eksperimenteerimine ei piirdu. Nagu iga lapsevanem teab, on ümbritsevat mõista ja kogeda püüdval beebil tavaks asju muljuda, taguda, raputada ja lammutada – ja tihti on seda kõike saatmas rõõmukilked.

Selline laste ergas teadmisjanu ilmneb veelgi selgemini siis, kui nad hakkavad rääkima – mis juba iseenesest on hämmastav saavutus. Näib, et lausa üleöö on lapsest saanud üksainus suur küsimärk. Paljude lapsevanemate kannatust proovile paneval küsimisel nagu, miks see asi nii või naa on?, ei näi tulevat iial lõppu. Lõviosa õppimisest toimub neil „spontaanse innustus- ja vaimustuspuhangu perioodidel”, kirjutab John Holt.

Möödub veel mõni aasta ning paljude maade lapsed astuvad uudsesse õpimaailma – maailma, kus on õpetajad, õpikud, koolipingid ning küllap vist sadu teisigi lapsi. Kahjuks hakkab paljudel noortel huvi kooliõpingute vastu pärast mõnda aastat kahanema. Mõni hakkab kooliskäimist lausa orjuseks pidama. Võib juhtuda, et mõningad õpetajad või õppeained ei tekita neis erilist vaimustust või siis ängistab neid surve saada häid hindeid.

 Omandatud negatiivne hoiak sedasorti õppimise suhtes võib püsida ka veel täiskasvanueas või isegi vanaduspõlveni välja, mistõttu selline inimene püüab vältida kõike, mis eeldab tõsist mõttetööd, uurimist või süvenemist. Eakate ees seisab veel üks takistus – arvamus, et kõrge ea tõttu nõrgeneb õppimisvõime automaatselt. Ent nagu me hiljem näeme, on selline arvamus alusetu.

Kas tahaksid oma õpioskust ja -himu kasvatada, olgu su vanus milline tahes? Kas sina kui lapsevanem sooviksid, et su lapsed koolis paremini edasi jõuaksid ning õppimisest kõigi kooliaastate jooksul ja ka edaspidi rõõmu tunneksid? Kui jah, siis soovitame sul edasi lugeda.

 [Pilt lk 2]

Lapsed on innukad õppima

[Pilt lk 3]

Kahjuks kannatavad paljud noored koolis stressi ja ängistuse all