Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Tõeline õnn ei ole kättesaamatu

Tõeline õnn ei ole kättesaamatu

Tõeline õnn ei ole kättesaamatu

PALJUD inimesed kõikjal maailmas näivad arvavat, et õnne võtmeks on viimase peal auto, kopsakas pangakonto, prestiižne karjäär, suur maja ja moodsaimad elektroonikaseadmed, peale selle veel kaunis figuur või musklis keha. Ent kas õnn sõltub tõesti üksnes materiaalsetest asjadest ja heast välimusest?

„Õnne, optimismi, positiivseid emotsioone ja tervisele kasulikke iseloomujooni käsitlevate teaduslike uurimistööde arv on plahvatuslikult kasvanud,” öeldakse ajakirjas „Time” avaldatud eriraportis. Nende uurimuste tulemused on paljusid üllatanud. Märkimisväärse järjekindlusega osutavad tõendid sellele, et raha, kuulsuse või ilu seadmine õnne eelduseks on enesepettus. Tegelikult võib oma elu ehitamine niisugusele alusele inimese psüühilist tervist hoopis kahjustada ning isegi depressiooni põhjustada.

Ameerika Ühendriikides on paljud inimesed rikkamad kui kunagi varem. „Kuid õnnelikumaks pole see meid teinud,” ütleb „Time”. Loomulikult kehtib see ka mis tahes teiste riikide kohta. Kiire majanduskasvuga Hiinas on õnnetute inimeste arv ärevust tekitavalt kasvanud. Ajakirja „Access Asia” andmetel on saanud Hiinas enesetappudest „vanusegrupis 15–34 aastat peamine surma põhjus”. Üks selle suundumuse põhjuseid paistab olevat see, et karm ja kõrgeid nõudmisi esitav materialistlik keskkond avaldab noortele pidevalt survet edu saavutada.

On selge, et majanduslik heaolu ärevust ja stressi ei vähenda, pigem võib ta neid hoopis suurendada. „Just meie eluviis on see, mis nüüdsel ajal kõige sagedamini emotsionaalset ja psüühilist tasakaalutust tekitab,” järeldati ühes ülikoolis koostatud uurimistöös. Ühiskonna arengusuundade analüütiku Van Wishardi sõnul „on psüühilise ja emotsionaalse tervise osatähtsus paljude ettevõtete tervisekindlustusmaksetes hoogsalt kasvamas”.

Praegusaja kiiresti muutuv maailm mõjutab ka lapsi. Juba on ilmunud müügile kaheksa-aastastele lastele mõeldud raamatud, „mis jagavad neile soovitusi, kuidas stressi tunnuseid märgata ja nendega toime tulla”, ütleb Wishard. Ühe depressiooniteemalise infolehe andmetel kasvab nende laste hulk, kellel diagnoositakse depressioon, mitmetes läänemaades koguni 23 protsenti aastas. Peale selle on selgunud, et „antidepressantide turg laieneb kõige kiiremini koolieelikute arvel”.

Samuti mõjutab inimesi üha enam hirm, ja seda mitte ainult majandusliku ebakindluse tõttu. Kuna järjest rohkem on näha poliitilise ja religioosse ekstremismi ilminguid, ajab tulevikule mõtlemine paljudele hirmujudinad peale. Kust leida abi?

Umbes kaks tuhat aastat tagasi andis Jeesus Kristus õpetust teistsuguse eluviisi kohta, mis toob kosutust ja vähendab stressi. Tema õpetuste keskmeks oli järgmine lihtne, kuid sügav tõde: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Jeesus ergutas oma kuulajaid keskenduma sellele, mida inimesed kõige rohkem vajavad – vaimsetele teadmistele, mis puudutavad Loojat ja tema eesmärki meie suhtes.

Nagu me järgmistest artiklitest näeme, aitab see meil aru saada, mis on tegelikult tähtis, ning elada niiviisi õnnelikumat ja mõtestatumat elu. Samuti võime neile vaimsetele teadmistele toetudes vaadata lootusrikkalt tulevikku.

[Väljavõte lk 3]

Kas õnn sõltub materiaalsest varast?