Bai pa asuntu

Ki ténpu ki konportamentu na mundu kumesa ta straga más txeu

Ki ténpu ki konportamentu na mundu kumesa ta straga más txeu

Ki ténpu ki konportamentu na mundu kumesa ta straga más txeu

NA KI TÉNPU ki bu ta atxa ma konportamentu na mundu kumesa ta straga más txeu? Bu odja kel-li ta kontise ô bu ta atxa ma é bus família ô bus amigu más bédju ki odja-l ta kontise? Alguns algen ta fla ma kel-li kontise na anu 1914 kantu kumesa kel Primeru Géra na Mundu Interu. Un profesor di stória, ki txoma Robert Wohl, skrebe kel-li na un livru *: “Kes ki vive na kel ténpu, da kónta ma géra muda mundu di tal manera, ki apartir di mês di agostu di 1914, nunka más el ka ta sérba igual otu bês.”

Un algen ki studa stória, ki txoma Norman Cantor, fla ma na tudu lugar konportamentu di pesoas fika más piór, pamodi kel matansa ki kontise na Primeru Géra na Mundu di 1914 ti 1918 da ideia ma vida ka ten valor. El fla tanbê ma kes algen pulítiku i kes xéfi di trópa manda algen pa géra sen preokupa si es ta moreba ô nau i pamodi kel-li pesoas para di preokupa ku kunpanheru i es kumesa ta trata kunpanheru ku maldadi sima animal brabu.

Un algen ki studa stória, ki txoma Herbert Wells, fla na un livru * ki el skrebe ma ideia di kuzê ki é dretu ô mariadu muda txeu kantu pesoas kumesa ta kridita na ivoluson. Kel ideia éra ma algen na Téra é un tipu di animal, sô ki es é más intilijenti ki kes otu animal. Kel studiozu li, ki tanbê ta kriditaba na ivoluson, skrebe kel-li na anu 1920: “Alguns algen ta fla ma nos é sima katxor brabu. . .  pur isu es ta atxa ma é normal aji ku violénsia kóntra kes algen más fraku.”

Sima kel studiozu, ki txoma Norman fla, kel Primeru Géra na Mundu muda konportamentu di algen txeu. El fla ma algen na mundu ka ta ruspeta más kes ideia di ténpu antigu sobri pulítika, manera di bisti i séksu. Kel-li kontise pamodi txeu igreja seta kel ensinu di ivoluson i es insentiva algen pa bai pa géra. Un xéfi di trópa inglês, ki txoma Frank Crozier, tanbê fla ma kes igreja ta atxaba ma é normal bai pa géra i es ta insentivaba algen faze kel-la, i aes ki é trópa fika kontenti pamodi igreja apoia-s.

Pesoas nega kes régra di kuzê ki é dretu ô mariadu

Na kes anu dipôs di Primeru Géra na Mundu algen ta preokupaba sô ku pasa sábi, es nega kes régra di kuzê ki é dretu ô mariadu i es bira ta seta tudu kuza. Un studiozu, ki txoma Frederick Lewis Allen, txoma kes 10 anu dipôs di géra di kes anu di mau konportamentu. El fla ma txeu algen nega kes régra di konportamentu ki tinha antis i bira difísil sabe ki régras ki algen ta sigi.

Kes prubléma gravi di dinheru ki tevi na anus 30 poi txeu algen na mizéria. Má na anu 1939 kumesa un géra inda más piór ki kel primeru i kel-la txomadu Sugundu Géra na Mundu Interu. Txeu país kumesa ta faze armas prigozu i kel-li djuda-s ten más dinheru, má simé tevi txeu sufrimentu i maldadi na mundu ki ka ta da nen pa algen imajina. Kantu géra tirmina txeu sidadi staba tudu distruídu. Dôs sidadi na Japon fika tudu distruídu pamodi un bonba atómika sô ki botadu na kada un di es! Milhons di algen móre di manera kruel na kanpus di konsentrason. Uns 50 milhon di ómi, mudjer i kriansa móre na kel géra.

Duránti Sugundu Géra na Mundu Interu, pesoas ta fazeba kel ki es krê i es ka ta ruspetaba más kes régra di konportamentu ki tinha antis. Un livru * fla: “Duránti kel ténpu pesoas ka tinha ninhun limiti sobri séksu. . .  Dja ki ka tinha nada pa kontrolaba ses konportamentu na kanpu di géra, tanbê es ka ta dexaba nada inpidi-s di konporta sima es krê na kaza i na família. Géra pô-s ta pensa ma vida éra kurtu i sen valor. I dipôs di géra es kumesa ta pensa ma kazamentu i família tanbê éra kurtu i sen valor.”

Dja ki es sabia ma es pode moreba na kalker momentu, es ta xintiba ma es mesteba di amor sikrê kel-la éra pa poku ténpu. Un sinhora di Gran-Britanha tenta splika ma kel konportamentu seksual la éra normal, pur isu el fla: “Nu ka pode fla ma nu staba ta konporta mariadu, di tudu manera nu staba na géra.” Un trópa di Mérka fla kel-li: “Txeu algen pode atxaba ma nos konportamentu éra mariadu, má nos éra jóven i nu pode moreba kalker óra.”

Txeu algen ki skapa di kel géra sufri txeu pamodi kes kuza ki es odja na géra. Alguns algen, i ti kes ki éra mininu na kel ténpu, ta sufri txeu ti oji óras ki es ta lenbra di kes kuza kasábi ki kontise. Txeu di es para di kridita na Deus i es ka ta liga más kuzê ki é dretu ô mariadu. Pamodi kel-li, es perde ruspetu pa autoridadis i es ta atxa ma kuzê ki é dretu ô mariadu ta dipende di kada algen i di situason ki kel algen sta.

Novus régra di konportamentu

Dipôs di Sugundu Géra na Mundu, publikadu alguns studu ki fazedu sobri konportamentu seksual di algen. Un di kes studu, ki fazedu na Mérka na anus 40, tinha más di 800 pájina. Pamodi kel-li, txeu algen kumesa ta pâpia sobri séksu sen medu i vergónha i kel-li éra un kuza ki es ka ta fazeba antis. Dipôs otus rilatóriu mostra ma alguns di kes informason ki staba na kel studu, sobri kes algen ki éra omoseksual ô ki tinha otus konportamentu seksual mariadu, éra izajeradu. Má simé kel studu la mostra ma opinion di algen sobri séksu muda txeu dipôs di géra.

Duránti un ténpu, pesoas tenta finji ma es ta ruspetaba kuzê ki éra dretu ô mariadu. Pur izénplu, duránti un ténpu autoridadis ka ta dexaba pa kuzas indisenti dadu na rádiu, na tilivizon ô na filmis, má kel-li ka dura txeu. Un algen ki éra ministru di edukason na Mérka, ki txoma William Bennett, fla: “Na anus 60, algen na Mérka kumesa ta muda kes prinsípiu di kuzê ki é dretu ô mariadu faxi dimás.” I kontise mésmu kuza na un monti di otus país. Pamodi ki konportamentu di algen piora txeu na anus 60?

Na kes anu la mudjer ganha más liberdadi i pesoas muda kel manera ki es ta nkaraba séksu. Na kel ténpu kumesa ta fazedu pílula tanbê. Pur isu, pesoas kumesa ta xinti livri pa faze séksu sen kaza i sen kóre risku di panha gravidês.

Otu kuza ki kontise tanbê é ki na kel ténpu, revistas, rádiu, filmis i tilivizon kumesa ta seta i ta da ô ta mostra kuzas ki antis es ka ta daba nen mostraba. Dipôs, un sinhor ki éra un autoridadi na Mérka, ki txoma Zbigniew Brzezinski, pâpia sobri kuzê ki nu ta odja na prugramas di tilivizon. El fla: “Kes prugrama di tilivizon ta da ideia ma pasa sábi é kuza más inportanti na vida, ma violénsia é normal i ma ka ten nada di mariadu nu faze séksu ku un monti di algen.”

Na anus 70, kes kaseti di vídiu fika ta uzadu txeu. Pur isu, txeu algen fika ta odja kuzas indisenti na ses kaza, ki es ka ta xintiba avontádi pa bai odja na sinéma pamodi medu di otus algen odja-s. Na nos ténpu algen pode uza internet na kalker párti di mundu i odja kuzas nojéntu di pornografia.

Gósi nu sta ta odja kes mau rezultadu di kel-li. Un diretor di un kadia na Mérka fla: “Dja ten uns 10 anu, óras ki jóvens ta binha di rua pa li, N ta papiaba ku es sobri kuzê ki é dretu ô mariadu. Má gósi es ka sabe nen kuzê ki kel-la krê fla.”

Undi ki nu pode atxa orientason?

Igrejas di es mundu ka ta pode da-nu orientason sobri bon konportamentu. Envês di es sigi kuzê ki Jizus i se disiplus inxina, es ta prifiri sigi kuzê ki es mundu mau ta fla. Un skritor fla ma na tudu géra, tudu kes dôs ladu ki ta partisipa ta fla ma Deus sta ku es. Dja ten uns anu, un xéfi di relijion na sidadi di Nova York fla ma ta izijidu ménus kuza pa un algen faze párti di un igreja di ki pa entra na un otokaru.

Ta fika klaru ma mundu meste di un mudansa grandi i urjenti. Má kuzê ki pode faze kel mudansa li? Kuzê ki meste mudadu? I kenha ki pode faze kel mudansa li i modi?

[Lejenda]

“Kel matansa ki kontise na Primeru Géra na Mundu [di 1914 ti 1918] da ideia ma vida ka ten valor”

^ par. 2 The Generation of 1914

^ par. 4 The Outline of History

^ par. 9 Love, Sex and War—Changing Values, 1939-45

[Dizenhu]

Kada bês sta ta fika más fásil pesoas divirti di manera indisenti