Vaatleme maailma

▪ „Grupp astronoome, kes kasutavad Mauna Kea vulkaanimäel [Hawaii] Subaru ja Kecki teleskoope, on avastanud gigantseid, kolmemõõtmelisi galaktikate filamente, mille läbimõõt on 200 miljonit valgusaastat.” Need moodustavad suurima struktuuri, mis seniajani üldse avastatud on. (www.subarutelescope.org, JAAPAN)

▪ Ühendkuningriigi statistikaamet teatab, et „2006. aastal oli [Inglismaal ja Walesis] sõlmitud abielude arv viimase 110 aasta madalaim. Üha rohkem paare eelistab elada vabaabielu.” („THE GUARDIAN WEEKLY”, SUURBRITANNIA)

▪ Organisatsiooni „Pew Forum on Religion and Public Life” andmetel on „44 protsenti täiskasvanutest vahetanud religiooni, liitunud mingi religiooniga või astunud religioonist üldse välja”. (USA)

Kolledžid ja juhuseks

„Juhuseks on ühtmoodi laialt levinud nii riigi-, era- kui ka katoliiklike kolledžite ja ülikoolide linnakutes. Erandiks on vaid mõned evangeelsed kolledžid.” Nii lausus katoliku teoloog ja ülikooli abiprofessor Donna Freitas, kes uuris Ameerika kolledžites õppivate noorte seksuaalkäitumist ja religiooni. Freitas kirjutab ajalehes „National Catholic Reporter”, et religiooni suutmatus mõjutada seksuaalmoraali näitab, „kui normaalseks peetakse juhuseksi” ja „kui abitu on selles suhtes religioon”.

Tüdrukute kasvatamise eest makstakse

India valitsus maksab vaestele vanematele ligi 3000 dollarit selle eest, et nad kasvataksid tütreid, teatab BBC News. Osa sellest summast saavad nad kätte, kui tütar sünnib, ülejäänud makstakse mitmes jaos kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Ehkki alates 1994. aastast on seadusega keelatud loote soo tõttu aborti teha, on see ikkagi laialt levinud. On välja arvutatud, et viimase 20 aasta jooksul on abordi teel tapetud 10 miljonit tüdrukloodet, ning see on mõnes piirkonnas mõjutanud tugevalt sugupoolte suhtarvu. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel on Indias 1000 alla kuueaastase poisi kohta 927 tüdrukut ja see vahe oli suurenemas veelgi. Ühes osariigis sündis 1000 poisi kohta 793 tüdrukut.

Linnud ja linnamüra

Mõned linnuliigid püüavad kõigest väest laulda üle linnakära. Kui inimestele on linnakära lihtsalt tüütav, siis lindudel seab see lausa elu ohtu, kuna isaslinnud laulavad selleks, et „äratada emaste tähelepanu ja märgistada oma territooriumi”, öeldakse ajakirjas „New Scientist”. Kuna linnakära on üldiselt madalasageduslik, siis püüavad mõned linnuliigid endast märku anda nii, et laulavad valjemini või kõrgemal sagedusel või siis hoopis öösel, mil müra on vähem. Sellist kohanemisvõimet ei täheldata ainult linnalindude seas, öeldakse ajakirjas. Ka need linnud, kes elavad „koskede ja kärestikuliste jõgede ligiduses, laulavad kõrgemalt”.