Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mälu on võimalik parandada

Mälu on võimalik parandada

Mälu on võimalik parandada

„Mälu rikastab meie maailma. Ilma selleta puuduks elus järjepidevus ning igal hommikul vaataks meile peeglist vastu võõras nägu. Ilma mäluta oleks iga päev ja sündmus lihtsalt omaette kild ajavoolus; me ei õpiks minevikust ega ootaks eesseisvat.” („MYSTERIES OF THE MIND”)

MIKS on nii, et mõned linnud mäletavad kuid hiljem, kuhu nad kogusid talveks seemneid, ning oravad seda, kuhu nad peitsid oma pähklid, aga meie ei suuda meenutada, kuhu jätsime tund aega tagasi oma võtmed? Jah, paljud meist kurdavad oma lühikese mälu üle. Ometi on inimese ajul vaatamata ebatäiusele hämmastav võime õppida ja meeles pidada. Meil tuleb lihtsalt oma aju potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada.

Tohutu potentsiaal

Inimese aju on umbes 1,4 kilogrammi raskune ning suure greibi mõõtu, ent selles on umbes 100 miljardit neuronit ehk närvirakku, mis moodustavad uskumatult keeruka võrgustiku. Vaid üks neuron võib olla ühenduses 100 000 muu neuroniga. Sellised ühendused aitavad ajul töödelda ja tallel hoida määratu koguse infot. Probleem on aga selles, kuidas seda infot vajaduse korral ajusoppidest kätte saada. Mõnel inimesel tuleb see suhteliselt lihtsalt, isegi paljudel neil, kellel pole kuigi palju kooliharidust.

Näiteks teavad Lääne-Aafrika kirjaoskamatud pärimusevestjad peast paljude nende külaelanike nimesid, kes elasid mitmeid põlvkondi tagasi. Tänu pärimusevestjatele õnnestus Ameerika kirjanikul Alex Haleyl, kelle raamat „Roots” võitis Pulitzeri auhinna, uurida oma sugupuud Gambias kuus põlve. Haley ütles: „Tunnen Aafrika pärimusevestjate ees suurt tänuvõlga; on õigesti öeldud, et pärimusevestja surm Aafrikas võrdub raamatukogu maha põlemisega.”

Suurepärane mälu oli ka Itaalia dirigendil Arturo Toscaninil, kelle talent avastati siis, kui tal paluti 19-aastaselt asendata teist dirigenti. Oma kehvast nägemisest hoolimata suutis ta dirigeerida peast terve ooperi „Aida”.

Sellised saavutused võivad meid pahviks lüüa. Kuid fakt on see, et enamik inimesi suudab meeles pidada palju enam, kui nad seda arvata oskavad. Kas sina tahaksid oma mälu parandada?

Kuidas mälu treenida

Meelespidamine hõlmab kolme komponenti: info omandamist ehk salvestamist, säilitamist ning kasutamist ehk mälust ammutamist. Kõigepealt peab aju uut infot omandama. Salvestatud infot saab seejärel säilitada hilisemaks kasutamiseks. Mälu veab meid alt siis, kui üks nendest kolmest etapist on puudulik.

Mälu on liigitatud näiteks sensoorseks mäluks, lühiajaliseks mäluks ja pikaajaliseks mäluks. Sensoorne mälu saab infot tänu aistingutele, nagu haistmisele, nägemisele ja puudutamisele. Lühimälu hoiab alles väikestes kogustes infot veidi aega. Tänu sellele võime jätta meelde numbreid, nii et meil ei lähe pikad telefoninumbrid valimisel peast, ning suudame meeles hoida lause esimest poolt, samal ajal kui loeme või kuulame lause teist poolt. Kuid nagu me kõik teame, on lühimälul oma piirid.

Kui sa tahad mingit teavet pikemaks ajaks talletada, peab see jõudma pikaajalisse mällu. Kuidas seda aga sinna saada? Abi võib olla järgmisest.

Huvi. Tekita endas asja vastu huvi ning tuleta meelde, miks sa midagi õpid. Nagu elu näitab, talletub õpitu paremini siis, kui sellesse on kaasatud tunded. See on suureks abiks Piibli uurijatele. Kui neil on Piibli lugemisel kaks eesmärki – õppida paremini tundma Jumalat ja rääkida temast teistele –, aitab see neil loetud infot märksa paremini talletada (Õpetussõnad 7:3; 2. Timoteosele 3:16).

Tähelepanu. „Enamasti veab meid mälu alt tegelikult sellepärast, et me ei pööranud mingile asjale õigel ajal piisavalt tähelepanu,” ütleb raamat „Mysteries of the Mind”. Mis aitab paremini keskenduda? Tunne teema vastu huvi, ja kui võimalik, tee märkmeid. Märkmete tegemine ei aita üksnes paremini keskenduda, vaid hiljem ka õpitut korrata.

Asja mõistmine. „Taotle mõistust [„mõistmist”, UM] kogu oma varanduse hinnaga” (Õpetussõnad 4:7). Kui sa õpitavast aru ei saa, ei jää see sulle tõenäoliselt ka kuigi hästi meelde. Millegi mõistmine aitab näha seoseid ning moodustada loogilist tervikut. Näiteks kui automehaanikuks õppija mõistab, kuidas mootor töötab, jäävad talle paremini meelde ka mootori osad.

Materjali organiseeritus. Jaga sarnased mõisted ja omavahel seotud ideed kategooriatesse. Näiteks on ostunimekirja kergem meelde jätta siis, kui liigitad toidukaubad lihatoodeteks, köögiviljadeks, puuviljadeks jne. Samuti võid jagada info väiksemateks, mitte enam kui viieks kuni seitsmeks ühikuks. Nii jagatakse telefoninumbrid tavaliseks kaheks osaks, et neid oleks kergem meelde jätta. Lõpuks võid oma nimekirja seada mingisse järjekorda, näiteks tähestikulisse.

Häälega kordamine. Kui kordad häälega seda, mida soovid meelde jätta (näiteks võõrkeele sõnu või fraase), tugevdab see neuronitevahelisi ühendusi. Kuidas? Esiteks paneb sõna väljaütlemine keskenduma. Teiseks võid seeläbi saada tagasisidet oma õpetajalt. Ja kolmandaks, kuulamine, isegi kui kuulad iseennast, aktiveerib teisi ajuosi.

Visualiseerimine. Loo silme ette pilt sellest, mida soovid meelde jätta. Samuti on abiks, kui joonistad pildi paberile. Nii nagu häälega kordamine, aitab ka visualiseerimine aktiveerida eri ajuosi. Mida enam meeli on mängus, seda sügavamalt info kinnistub.

Seostamine. Kui õpid midagi uut, seosta seda millegi tuttavaga. Uute mõtete seostamine juba talletatuga aitab neid kergemini salvestada ja meelde tuletada; seostamine on kui vihje. Näiteks selleks, et jätta meelde kellegi nime, seosta seda mingi iseäraliku joonega selle inimese välimuses või millegi muuga, mis aitab tema nime meelde tuletada. Mida naljakam või absurdsem on seos, seda kergemini mingi asi meenub. Lühidalt öeldes tuleb meil mõelda inimeste ja asjade peale, keda ja mida soovime meelde jätta.

Raamat „Searching for Memory” ütleb: „Kui meie elu kulgeb enamasti nii-öelda automaatpiloodi peal ning me ei mõtiskle ümbritseva ega oma kogemuste üle, maksame kõrget hinda sellega, et suudame vaid üldjoontes meenutada, kus oleme olnud või mida teinud.”

Info kinnistamine. Info töötlemine, selle nii-öelda mällu imbumine võtab aega. Üks parimaid viise selleks on korrata õpitu üle, näiteks rääkides sellest kellelegi teisele. Kui sul juhtus midagi toredat või sa lugesid üht-teist huvitavat Piiblist või piiblilisest kirjandusest, jaga seda kellegagi. Sel juhul on sellest kasu nii sinul endal kui ka su sõbral, räägitu talletub su mälus paremini ning sõber kuuleb midagi uut või huvitavat. Ega siis ilmaasjata öelda, et kordamine on tarkuse ema.

Mälutehnika, kasulik abivahend

Muistses Kreekas ja Roomas suutsid oraatorid ilma märkmeteta maha pidada pikki kõnesid. Kuidas nad sellega hakkama said? Nad kasutasid mälu- ehk mnemotehnikat. See kujutab endast võtteid, kuidas talletada infot pikaajalisse mälusse ja tuletada seda siis vajaduse korral meelde.

Muistsed kreeka oraatorid kasutasid muu hulgas paigutusmeetodit, mida kirjeldas esmalt Kreeka poeet Simonides Keoselt aastal 477 e.m.a. See tehnika hõlmab endas materjali korrastamist, visualiseerimist ning seostamist millegi tuttavaga, näiteks mõne objektiga teel või esemega toas või majas. Inimesed, kes seda tehnikat kasutavad, teevad mõttelisi ekskursioone, seostades igat infokildu, mida soovivad meelde jätta, teatud objekti või esemega. Kui nad tahavad seda infot meelde tuletada, võtavad nad oma mõtetes sellesama teekonna uuesti ette. (Vaata kasti „Tee oma mõttes ekskursioon”.)

Kui uuriti inimesi, kes saavutasid häid tulemusi iga-aastastel mälu maailmameistrivõistlustel, leiti, et nende supermälu pole seotud eriliselt kõrge intelligentsiga. Pealegi oli enamik võistlustest osavõtjaid 40- kuni 50-aastased. Mis oli siis nende hea mälu saladus? Paljud ütlesid, et neid on aidanud mälutehnika.

Kas sul on olnud vaja meelde jätta rida sõnu? Üks viis meeldejätmiseks on moodustada nende sõnade esitähtedest uus sõna ehk akronüüm. Näiteks sõna „kelk” abil võib meelde jätta vaheilmakaarte järjekord: kagu, edel, loe, kirre. Sarnane võte on akrostihhon, mida kasutasid tihti muistsed heebrealased. Näiteks on paljude Piibli laulude salmide algustähed heebrea keeles tähestikulises järjekorras. (Vaata „Pühakirja uue maailma tõlkest” Laule 253437111112119.) Tänu sellele kasulikule abivahendile suutsid lauljad peast laulda Piibli 119. laulu kõik 176 salmi.

Mälu on niisiis tõesti võimalik treenida ja parandada. Nagu uuringud on näidanud, võib inimese aju võrrelda lihasega. Mida rohkem seda kasutada, seda tugevamaks see saab, ja seda isegi veel vanas eas.

[Kast lk 27]

LISANIPPE

▪ Stimuleeri oma mälu, õppides uusi oskusi, uut keelt või mõnd pilli mängima.

▪ Keskendu kõige tähtsamatele asjadele.

▪ Õpi kasutama mälutehnikavõtteid.

▪ Joo piisavalt vett. Veepuudus organismis mõjub mälule halvasti.

▪ Maga piisavalt. Une ajal talletab aju infot.

▪ Ära ole õppimise ajal pinges. Stress vallandab kortisooli, mis võib katkestada neuronitevahelisi ühendusi.

▪ Ära tarbi liigselt alkoholi ega suitseta. Alkohol mõjub halvasti lühiajalisele mälule ning alkoholism võib põhjustada tiamiini ehk vitamiin B1 puudust, ent tiamiin on vajalik selleks, et mälu korras oleks. Suitsetamine aga vähendab hapniku jõudmist ajusse. *

[Allmärkus]

^ lõik 36 Põhineb elektroonilisel ajakirjal „Brain & Mind”.

[Kast/pildid lk 28, 29]

TEE OMA MÕTTES EKSKURSIOON

Kuidas jätta meelde ostunimekirja kuuluvaid kaupu, näiteks leiba, mune, piima, võid jne? Kasuta paigutusmeetodit ehk võta ette kujuteldav teekond oma elutoas ja maali need esemed oma silme ette.

Kujuta ette leivast patja tugitoolis

mune lambi all haudumas

piima akvaariumis, kus ujuvad kuldkalad

võid teleriekraanile määrituna

Mida naljakamaid ja ebatavalisemaid seoseid leiad, seda parem. Kui jõuad poodi, tee oma mõtetes sama teekond uuesti läbi.

[Kast lk 29]

OLE ÕNNELIK, ET SUUDAD UNUSTADA

Mõtle, milline oleks su elu, kui sul jääks meelde kõik, nii oluline kui ka ebaoluline. Su peas valitseks siis tõeline segadus, kas pole tõsi? Näiteks üks naine, kes suutis meenutada praktiliselt kõike, mida ta oli läbi elanud, „ütles, et minevik ei kao tal hetkekski silme eest, ta ei suuda seda endast välja tõrjuda ning see väsitab ja koormab teda”, kirjutab ajakiri „New Scientist”. Õnneks pole enamikul meist sellist probleemi, sest nagu teadlased arvavad, on meie ajul võime heita tähtsusetud seigad ning ajast ja arust info mõistusest välja. „Tõhusal unustamisel on oluline roll selles, et meie mälu hästi töötaks,” ütleb „New Scientist”. „Kui me unustame midagi tähtsat, ... näitab see vaid seda, et meie umbrohutõrjesüsteem töötab ehk liigagi hästi.”