KAS sina oled vahel raha pärast stressis olnud? On selgunud, et rahastressi all kannatab väga suur protsent maailma rahvastikust. Mida aga rahastress endast täpsemalt kujutab?

Rahastressist kui omaette sündroomist (money sickness syndrome) rääkis esmakordselt Suurbritannia vaimse tervise asjatundja dr Roger Henderson, et tähistada sellega füüsilisi ja psühholoogilisi sümptomeid, mis esinevad inimestel, kes on stressis rahamurede pärast. Nendeks sümptomiteks on pinnapealne hingamine, peavalu, iiveldus, nahalööve, isupuudus, põhjendamatud vihahood, närvilisus ja negatiivne mõtlemine. „Rahamured on üks stressi põhilisi tekitajaid,” annab teada Henderson.

Meid ei peaks üllatama, et just viimastel kuudel on rahastressi ohvriks langenud üha enam inimesi. Kõikjal maailmas on paljud inimesed majanduslanguse tõttu jäänud ilma tööst, kodust ja säästudest. Suured finantsinstitutsioonid on kokku varisenud ning isegi kõige rikkamad riigid on võtnud kasutusele erakorralisi meetmeid, et hoida ära täielikku finantskaost. Arengumaades on toiduainete ja teiste hädavajalike kaupade hinna tõus samuti palju muret põhjustanud.

Ent rahahädad on kimbutanud inimesi ka külluse aegadel. Hiljutistel aastatel, mida iseloomustas majanduskasv, olid paljud inimesed ikkagi raha pärast mures. Näiteks kirjutas Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaleht „The Witness”, et Aafrikas levib „liigtarbimine, ärivaim ja pidurdamatu materialism nagu katk”. Ajalehes olid toodud ka mõned selle katku sümptomid, näiteks „stress, võlad, pillamine, ületöö tegemine, millestki ilmajäämise tunne, kadedus ja depressioon”. Raha peeti Aafrikas elukvaliteedi pideva allakäigu põhjustajaks.

Enne praegust majanduslangust oli ka Indias märkimisväärne majanduskasv. Ajakiri „India Today International” andis teada, et 2007 oli aasta, mil riik „tõusis kiiresti kõrgemale tarbimistasandile”. Ent sealsed ametnikud kartsid, et selline majandusõitseng võib põhjustada rahutusi ja isegi vägivalda.

Samal ajal oli Ameerika Ühendriikides uuel noorte täiskasvanute põlvkonnal tavaks kulutada raha luksuskaupadele. Ometi aga ei teinud suurem ostuvõime neid õnnelikuks. Psühholoogide sõnul oli just aineline küllus alkoholismi, depressiooni ja enesetappude üks peamisi põhjusi. Samuti selgus ühes uuringus, et raharohkusest hoolimata on ameeriklaste hulgas end väga õnnelikuks pidavaid inimesi napilt üks kolmandik.

Teisest küljest on ka palju inimesi, kes ei tunne raha ega vara pärast ei headel ega halbadel aegadel erilist muret, olgu nad vaesed või rikkad. Millest selline erinevus?

Raportis, mis kannab nime „The Meaning of Money”, märkisid psühholoogid, et „mõningatele inimestele on raha väga suureks motivatsiooniallikaks ning nad lasevad rahal oma elu üle valitseda. See võib aga tekitada stressi ja neurootilisust”. Ent nad lisasid: „Need, kes koostavad eelarve, tunnevad sisemist kontrolli oma elu üle ning neil on parem  enesehinnang. Nad on raha isandad, mitte teenrid ... Me võime kinnitada, et need, kes koostavad hoolikalt eelarve, võivad kogeda ka vähem stressi.”

Kuidas suhtud rahasse sina? Kuidas mõjutab sind maailma muutlik majandus? Kas raha on su isand või teener? Võib-olla ei tähelda sa enda juures rahastressi sümptomeid. Ent olgu me rikkad või vaesed, me võime kergesti hakata raha pärast liigselt muretsema. Seepärast vaadelgem nüüd, kuidas mõned muudatused rahakasutuses võivad tuua suuremat meelerahu ja aidata elada õnnelikumat elu.