Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Herodes Suur kui silmapaistev ehitaja

Herodes Suur kui silmapaistev ehitaja

Herodes Suur kui silmapaistev ehitaja

TA VALITSES rohkem kui 2000 aastat tagasi kolm aastakümmet. Tema kuningriigi keskus asus Judeas ja tema valdused hõlmasid ka ümberkaudseid alasid. Ajalugu tunneb teda Herodes Suure nime all.

Tihti meenutatakse Herodest kui kiiva meelega mõrvarit, kes lisaks oma pereliikmetele võttis elu ka süütutelt väikestelt poistelt. Kui hommikumaalt saabunud astroloogid teatasid, et sündinud on tulevane kuningas, teeskles Herodes soovi seda last austada. Ta käskis neil laps üles leida ja seejärel enda juurde naasta. Kui aga Jumal hoiatas astrolooge Herodese juurde naasmast, andis see välja korralduse tappa kõik kaheaastased või nooremad poeglapsed Petlemmas – linnas, kust astroloogid olid leidnud Jeesuse – ja kogu selle ümbruskonnas (Matteuse 2:1–18).

Ent varasemas elus oli Herodes võitnud oma tähelepanuväärsete ehitusprojektidega paljude soosingu. Ta ehitas templeid, amfiteatreid, hipodroome ja akvedukte, samuti paleekindlusi koos luksuslike termidega (rooma kümblusasutused). Tema ehitusprojektid olid tõesti muljetavaldavad – seda kinnitavad ka neid paiku uurinud nüüdisaja insenerid.

Herodes valis uhkeid vaateid pakkuvad paigad ning sulandas arhitektuuri maastikku. Tema paleesid kaunistasid rikkalikud freskod, uhke stukkdekoor ja mosaiikpõrandad. Lisaks tõi ta esimesena Judeasse termid koos kuumade ja leigete ruumidega ning põrandaaluse küttesüsteemiga. Tegelikult ehitas ta terveid linnu, ühe neist koos kunstliku sadamaga.

Sadamalinn Kaisarea

Kaisareasse rajas Herodes ühe suurima meresadama Rooma maailmas. Arheolooge hämmastavad selle mõõtmed. Ankrupaika mahtus sadakond laeva, mis osutab sellele, et Kaisareast kujunes rahvusvaheline kaubanduskeskus.

Kaid ja lainemurdjad olid rajatud tolle aja moodsaima tehnika abil. Ent eksperdid on murdnud pead selle üle, kuidas suutsid töölised saada hakkama juudi ajaloolase Josephus Flaviuse kirjeldatud kolossaalsete plokkidega mõõdus 15 korda 3 korda 3 meetrit. Viimasel ajal on avastatud, et Herodese kasutatud plokid olid tegelikult betoonist. Kaisid ja lainemurdjaid ehitades valasid töölised betooni puidust raketistesse, lasid need seejärel vee alla ning ankurdasid.

Hästiplaneeritud sadamalinnas oli ka keiser Augustusele pühendatud tempel, palee, hipodroom, 4000 istekohaga teater ja maa-alune kanalisatsioon. Joogivesi tuli Kaisareasse akveduktide ja tunnelite kaudu Karmeli mäeahelikust 6 kilomeetri kauguselt.

Jeruusalemm ja Herodese tempel

Suurim Herodese ehitusprojekt oli Jeruusalemma tempel. Algne tempel selles paigas oli kuningas Saalomoni ehitatud. Tema järgis oma isa Taaveti ehitusprojekti, mille see Jumala vaimu kaudu oli saanud (1. Kuningate 6:1; 1. Ajaraamat 28:11, 12). Selle templi hävitasid babüloonlased umbes 420 aasta pärast ning ligikaudu 90 aastat pärast seda ehitas Juuda asevalitseja Serubbaabel selle asemele võrdlemisi tagasihoidliku hoone.

Samasse paika ehitatud Herodese templi kohta kirjutas Josephus, et see oli kaetud „kõigilt külgedelt massiivsete kuldplaatidega, nii et päikese tõustes säras see niivõrd eredalt, et seda vaadata püüdnud inimesed pidid pilgu otsekui päikeselt kõrvale pöörama. Kaugelt lähenevatele võõrastele paistis see lumerüüs mäena, sest kõik, mida ei katnud kuld, oli säravvalge”.

Tuhanded mehed ehitasid templi tugimüüre. Läänes oli müür peaaegu 500 meetrit pikk. Hiigelsuured kivid seati paika ilma mördita. Üks kivi kaalus ligi 400 tonni ning selle mõõtmed olid „antiikmaailmas enneolematud”, nagu ütleb üks õpetlane. Pole midagi imestada, et see Jeesuse jüngritele muljet avaldas (Markuse 13:1). Müüride ülaossa rajati hiigelplatvorm, mida kutsuti templimäeks – see oli suurim inimese rajatud platvorm antiikmaailmas ning oleks võinud mahutada üle 17 jalgpalliväljaku!

Herodes rajas Jeruusalemma teisigi ehitisi. Üks neist oli Antonia kindlus, mis asus tema varem ehitatud templi kõrval. Lisaks lasi Herodes ehitada palee, samuti kolm ainulaadset mitmekorruselist torni linna sissepääsu juurde.

Samaaria ja Jeeriko

Herodes sai keiser Augustuselt kingiks iidse Samaaria linna, mille ta nimetas ümber Sebasteks. Ta kaunistas linna terve hulga ehitistega, sealhulgas tõenäoliselt staadioniga, mida ümbritsesid kolonnaadid. Lisaks ehitas ta palju suuri hooneid, mida kaunistasid uhked freskod.

Jeeriko asub Jordani orus 250 meetrit allpool merepinda ning seal valitseb subtroopiline kliima. See hõlmas umbes 1000 hektarit ning meenutas aedlinna. Sinna rajas Herodes talvepalee. Ta ühendas kolm paleed üheks laiendatud elamuks, kusjuures kõigi hoonete juurde kuulusid vastuvõtusaalid, termid, aiad ja ujumisbasseinid. Pole siis midagi imestada, et Jeeriko oli tema eelistatud talveresidents!

Muljetavaldav paleekindlus

Ent Herodesel oli veel üks paik, kus talvel elada. Surnumerest 400 meetrit kõrgemal asuvale Masada nime all tuntud kaljuplatoole rajas ta kindluse. Sinna ehitas ta elegantse kolmeastangulise palee terrassi ja ujumisbasseinidega, aga ka teise palee, mille juurde kuulusid seintesse paigaldatud küttetorustikuga termid ning koguni vesiklosett.

Sinna karmi kõrbekeskkonda rajas Herodes elupaiga, mida võiks nimetada kuninglikuks kuurordiks. Ta paigaldas sinna tosin tsisterni, mis mahutasid umbes 40 000 000 liitrit vett. Kuna kindluses oli ka tõhus vihmavee kogumise ja talletamise süsteem, jätkus lahedalt vett nii põllukultuuride kasvatamiseks kui ujumisbasseinide ja termide tarbeks.

Veel üks Herodese tähelepanuväärne ehitusprojekt oli Herodeioni paleekindlus, mis asus 5 kilomeetrit Petlemmast kagus kõrguva mäe otsas. Koosnes see peamiselt kahest osast: Ülemine Herodeion ja Alumine Herodeion. Ülemises osas asus muljetavaldav paleekindlus koos viiekorruselise idatorniga (praegu varemetes), mis kord vaatepiiri ilmestas. Kaks aastat tagasi andsid rahvusvahelised uudisteagentuurid teada, et Herodeioni ühel ülanõlval on leitud Herodese hauajäänused ning et see kinnitab aruannet, mille talletas Josephus esimesel sajandil Herodese matuseprotsessiooni kohta.

Alumises Herodeionis asus kord palee kõrvalhoonete ja ametiruumide kompleks. Kõige keskmeks oli sammastikuga ehitud rooma stiilis park, mis ümbritses hiigelsuurt basseini kauni saarega keskel. Bassein oli peaaegu kaks korda suurem kui nüüdisaegne olümpiabassein. Põhiliselt oli see veereservuaar, kuid seda kasutati ka ujumisbasseinina ja paadisõiduks. Vesi tuli 5 kilomeetri kaugusel asuvast allikast akvedukti kaudu.

Aastate eest sõnas üks külastaja ümbritseva maastiku kohta: „Idas avaneb vaade Surnumerele. Otse meie silme ees laiub Judea kõrb, kuhu Taavetil õnnestus teda taga ajava Sauli eest põgeneda. Seda kaljust maastikku nähes võib mõista, kuidas ta seda suutis, eriti veel, et ta oli ümbruskonnaga poisikesest peale üsnagi tuttav. Meie mõte läks ka sellele, et Taavet võis lambaid karjatades alatihti sellesama mäe otsa ronida, kust meiegi olime hingematvat vaadet nautimas.”

Herodese ehitusprojektidest on kirjutatud hulk raamatuid. Palju on juureldud selle üle, miks ta ehitamise nõnda laiaulatuslikult ette võttis. On arvatud, et ta taotles endale kuulsust või poliitilist mõjuvõimu. Olgu põhjuseks mis tahes, kinnitab see lühiülevaade fakti, et Herodes Suur, kes oli halastamatu despoot, oli ka silmapaistev ehitaja.

[Pilt lk 25]

KAISAREA

Kunstniku tõlgendus

[Pilt lk 25]

JERUUSALEMMA PALEE

Mudel

[Pilt lk 25]

HERODESE TEMPEL

Mudel

[Pilt lk 26]

MASADA

Kolmeastangulise palee varemed

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pilt lk 26]

HERODEION

Kunstniku tõlgendus

[Piltide allikaviited lk 25]

Kaisarea: Hiram Henriquez/National Geographic Stock; Palee: Courtesy of Israel Museum, Jerusalem, and Todd Bolen/Bible Places.com