Õnnistus või needus?

Auto kaotab juhitavuse, sõidab vastu elektriposti ning kaasreisija saab tõsiselt viga. Juht kutsub sedamaid mobiiliga abi välja. Aga miks kaotas auto juhitavuse? Juht pööras vaid korraks pilgu teelt kõrvale, et telefonile vastata.

NAGU sellest näitest järeldub, võib nüüdistehnika olla kas õnnistus või needus: kõik sõltub meist. Pealegi, kes ikka eelistaks pöörduda tagasi võrdlemisi algeliste aastatetaguste toodete juurde? Näiteks arvutid säästavad meid üksluisest tööst, võimaldavad interneti teel mugavalt osta ja pangaülekandeid teha ning aitavad teistega ühendust pidada kas meili, kõneposti või videolingi kaudu.

See polnudki teab mis ammu, kui pereliikmed läksid hommikul igaüks oma teed ega rääkinud üksteisega enne kui alles õhtul. Nüüd aga „helistab 70 protsenti mobiiltelefone omavatest paaridest teineteisele iga päev lihtsalt selleks, et küsida, kuidas läheb, 64 protsenti võtab omavahel ühendust, et kooskõlastada päevaplaani ja 42 protsenti vanematest võtab iga päev mobiili teel ühendust oma lastega,” öeldakse väljaandes „USA Today”.

Head ja vead

Kas liigne või sobimatu tehnika kasutamine võib olla vaimselt ja füüsiliselt kahjulik? Vaadakem ühes lääneriigis elava värske abielupaari juhtumit. Uudistes öeldi, et nad „alalõpmata  helistasid üksteisele: autos, jõusaalis ja koguni siis, kui olid oma maja eri tubades”. Vahel oli neil kogunenud ühes kuus 4000 kõneminutit ehk üle 66 tunni, ja nende sõnul ei saavat nad ilma telefonita hakkama. Neil ilmnevad „tüüpilised sõltuvusnähud”, tõdes psühhiaater Harris Stratyner. „Nende suhe näib toimivat üksnes objekti kaudu.”

See näide paistab ehk äärmuslik, kuid peegeldab murettekitavat trendi. Paljude jaoks on paljas mõtegi sellest, et nendega pole kas või tund aega võimalik ühendust võtta, täiesti talumatu. „Alati on vaja vaadata, kas on mõni meil tulnud, olla internetis ja lobiseda seal sõpradega,” lausus üks kahekümnendates aastates naine.

Kui teistega ühenduses olemine ja internetis surfamine „neelab üha rohkem aega ja sellest saab sinu meelistegevus, mis lülitab kõik muu välja, on see kindlaks ohumärgiks, et midagi on korrast ära”, ütleb dr Brian Yeo väljaandes „The Business Times of Singapore”. Lisaks, inimesed, kes tundide kaupa oma seadeldisi kasutavad, on sageli kehaliselt väheaktiivsed ning neil on suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, diabeeti või mõnda muude tõsisesse haigusse.

Teised ohud ilmnevad kiiremini. Näiteks, mis puudutab mobiiltelefoni, siis ühes hiljutises uuringus jõuti järeldusele, et sõidukijuhid, kes räägivad telefoniga seda kas käes hoides või käed-vabad-seadet kasutades, on võrreldavad purjus juhtidega! Samuti võib sõidu ajal sõnumi saatmine lõppeda surmaga. Ühes uurimuses leiti, et keskmiselt 40 protsenti juhte vanuses 16–27 aastat saatis roolis olles sõnumeid. Kui sul on kiusatus autot juhtides mobiiliga rääkida või sõnumeid saata, siis tasub meeles hoida, et avarii korral võivad politsei ja kindlustusfirma kontrollida, kas kasutasid vahetult enne õnnetust mobiili. Üks telefonikõne või tavaline tekstisõnum võib väga kalliks maksma minna! * Kui uuriti 2008. aastal Californias toimunud ja 25 inimelu nõudnud rongiõnnetust, selgus, et vedurijuht oli paar sekundit enne õnnetust saatnud tekstisõnumi. Tema tähelepanu oli nii hajutatud, et ta isegi ei pidurdanud.

Kuna üha rohkem lapsi kasutab mobiiltelefoni ja arvutit, nagu ka igasuguseid meelelahutust pakkuvaid seadmeid, on neil tarvis õppida neid targalt ja vastutustundlikult kasutama. Kuidas lapsi aidata? Seda võib lugeda järgmisest artiklist.

[Allmärkus]

[Pilt lk 5]

Kas teistega ühenduses olemine neelab üha rohkem sinu aega?