Kui tähtis on väljendada kiindumust

„KALLISTA neid palju!” ütles lastepsühhiaatria professor ühele äsja kaksikud ilmale toonud naisele, kes oli küsinud talt nõu, kuidas oleks kõige parem oma lapsi kasvatada. Professor jätkas: „Armastust ja kiindumust tuleks väljendada eri viisidel, näiteks jagada kallistusi ja suudlusi, osutada südamlikkust ja mõistmist, olla rõõmus, lahke ja andestav ning vajadusel ka põhjendatult distsiplineerida. Me ei peaks kunagi eeldama, et meie lapsed teavad seda, et me neid armastame.”

USA Miami ülikooli puudutusuuringute instituudi direktor Tiffany Field paistab eelmainitud soovitusega nõustuvat. „Puudutused on lapse kasvuks ja heaoluks sama olulised nagu toit ja liikumine,” kinnitab ta.

Kas ka täiskasvanud vajavad kiindumust väljendavaid puudutusi? Jah. Psühholoog Claude Steiner järeldas oma uurimistöös, et sõnade ja puudutuste kaudu edasi antud julgustus on meie emotsionaalseks heaoluks väga vajalik, ükskõik kui vanad me oleme. Meditsiiniõde Laura, kes hoolitseb suure hulga eakate inimeste eest, ütleb: „Ma olen näinud, et kiindumusavaldused tähendavad eakatele palju. Kui kohtled neid lahkelt ja puudutad neid, võidad nende usalduse ja nad teevad meelsasti sinuga koostööd. Pealegi näitab selline armastav suhtumine, et peame lugu nende väärikusest.”

Lisaks sellele avaldab kiindumuse väljendamine andjale sama positiivset mõju kui saajale. Jeesus Kristus ütles kord: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine” (Apostlite teod 20:35). Eriti hindavad kiindumusväljendusi need, keda vaevab mure, masendus või ebakindlustunne. Piibel räägib paljudest juhtumitest, kuidas inimesed sellises olukorras abi said.

Kujutle, millist tröösti võis tunda „mees täis pidalitõbe”, ühiskonna heidik, kui teda puudutas kaastundlikult ei keegi muu kui Jeesus Kristus ise! (Luuka 5:12, 13; Matteuse 8:1–3.)

Mõtle, kui palju kindlamalt võis end tunda eakas prohvet Taaniel, kui Jumala ingel teda südamlike sõnadega kinnitas ja kolm korda puudutas. Meeldivad puudutused ja ülesehitavad sõnad olid just see, mida Taaniel vajas, et taastuda füüsilisest ja psüühilisest kurnatusest (Taaniel 10:9–11, 15, 16, 18, 19).

Kord rändasid apostel Pauluse kallid sõbrad umbes 50 kilomeetrit Efesosest Mileetosesse, et temaga kohtuda. Seal ütles Paulus neile, et nad ei pruugi teda enam näha. Millist kosutust võis küll apostel tunda, kui ustavad sõbrad teda hüvastijätuks ’kallistasid ning talle suud andsid’! (Apostlite teod 20:36, 37, P 1997.)

Seega innustavad nii Piibel kui ka tänapäevased uurimistulemused meid üksteisele kiindumust osutama. Selle vajaduse rahuldamine on kasulik nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. On ilmne, et siirad ja kohased kiindumusväljendused pole mõeldud vaid lastele.