Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Looduses oli see juba olemas

Looduses oli see juba olemas

Looduses oli see juba olemas

„Kuulja kõrva ja nägija silma – ka need mõlemad on Jehoova teinud!” (Õpetussõnad 20:12)

INIMESE silmad on nagu väikesed telekaamerad. Nad muudavad kujutised elektrilisteks signaalideks ning nägemisnärv juhib need aju tagaossa, kus leiab aset tegelik nägemine.

Silm on miniatuurne imeteos. Silmamuna, mille läbimõõt on vaid 24 millimeetrit ning mis kaalub kõigest 7,5 grammi, on geniaalselt kavandatud. Näiteks on silmas eri süsteemid hämaras ja eredas valguses nägemiseks, nii et pool tundi pärast pimedasse tuppa sisenemist muutuvad inimese silmad valgusele 10 000 korda tundlikumaks.

Mis võimaldab normaalses valguses selgelt näha? Silmas on üle saja korra rohkem valgustundlikke rakke (piksleid) kui enamikus videokaamerates. Suur osa neist valgustundlikest rakkudest asuvad koos võrkkesta keskel väikeses süvendis – tsentraallohus, kus nägemisteravus on kõige suurem. Kuna inimese pilk nihkub mitu korda sekundi jooksul, jääb talle mulje, nagu oleks kogu tema vaateväli terav. Tähelepanuvääriv on ka tõik, et tsentraallohk on umbes sama suur kui punkt lause lõpus.

Valgustundlikest rakkudest lähtuvad elektrilised signaalid liiguvad ühelt närvirakult teisele ja koonduvad nägemisnärvi. Kuid närvirakud teevad enamatki, kui vaid annavad signaale edasi. Nad eeltöötlevad neid, tõstes esile olulist ja summutades ebaolulist infot.

Aju nägemiskeskus on nagu keerukas videovastuvõtja. See teravdab kujutisi, muutes piirjooned selgemaks, ning võrdleb signaale, mis tulevad põhivärvustele tundlikelt rakkudelt, nii et inimesel on võimalik eristada miljoneid värvitoone. Samuti võrdleb aju väikseid erinevusi selle vahel, mida kumbki silm näeb, ning see võimaldab tajuda kaugust.

Mõtle sellele, kuidas meie silmad peatuvad inimeste nägudel eemal rahva seas ning saadavad elektriimpulsse ajusse, mis muudab need signaalid selgeteks kujutisteks. Mõtle ka, kuidas aju võrdleb peeni erinevusi inimeste nägudes sellega, mis on meie mälus, nii et me võime silmapilkselt oma sõbra ära tunda. Kas ei tekita see protsess aukartust?

[Pilt lk 7]

See, kuidas silm töötleb infot, annab tunnistust geniaalsest kavandatusest