Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Juntúul kʼasaʼan amigo

Juntúul kʼasaʼan amigo

Juntúul kʼasaʼan amigo

Maʼ xaaneʼ ta táankelmileʼ anchaj juntúul a «amigo». Letiʼeʼ ku beetik a wuʼuyikaba maʼalobil, ku yáantkech utiaʼal a biskaba yéetel u maasil máakoʼob yéetel wa estresadoecheʼ jach ku yáantkech. Tsʼoʼoleʼ jeʼel tuʼuxak ka xiʼikecheʼ ka wuʼuyik jach kʼaʼabéettech u yáantaj.

Chéen baʼaleʼ le ka máan kʼiineʼ ta tsʼáaj cuentaeʼ le amigo yaantechoʼ jach kʼasaʼan. Jeʼel tuʼuxak ka xiʼikecheʼ ku yaʼalik jeʼel u láakʼintikecheʼ, kex u jaajileʼ maʼ jeʼel tuʼuxak unaj u bin ta wéeteliʼ. Maʼ xaaneʼ ikil a biskaba tu yéeteleʼ ka wuʼuyik bey jach tsʼoʼok u yantal a naʼateʼ, pero tsʼoʼok u beetik xan a kʼojaʼantal. U maas kʼaasileʼ tsʼoʼok u sen okliktech yaʼab taakʼin.

Bejlaʼeʼ techeʼ táan a tuklik u xuʼulul a biskaba tu yéetel, pero letiʼeʼ maʼ u kʼáat ka a pʼatiʼ. U jaajileʼ tak tsʼoʼok u suut bey a tsʼuulileʼ. Hasta ka tuklik maas maʼalob maʼ a kʼaj óoltik kaʼachi.

LE JEʼELOʼ letiʼe baʼax ku yúuchul tiʼ yaʼab máakoʼob yéetel le chamaloʼ. Por ejemplo Earlineʼ juntúul koʼolel tsʼoʼok u máan 50 años táan u tsʼuʼutsʼik chamal, letiʼeʼ ku yaʼalik: «Jach maʼalob in wuʼuyikinba kéen in mach junpʼéel chamal utiaʼal in tsʼuʼutsʼik, kin wilik kaʼach bey juntúul in amigoeʼ. Jach chéen letiʼe amigo yaanten kaʼachoʼ». Chéen baʼaleʼ le ka máan kʼiineʼ Earlineʼ tu tsʼáaj cuentaeʼ le chamaloʼ bey juntúul amigo jach kʼasaʼaneʼ. U káajbal le xookaʼ jach maʼalob u yaʼalik bix u yuʼubikuba Earline kaʼachi, chéen junpʼéel baʼal u jelaʼanil. Letiʼeʼ tu kaneʼ le tsʼuʼutsʼ chamaloʼ maʼ uts tu tʼaan Diosiʼ tumen ku éekʼkuntik u wíinklil máak, le oʼolal tu chʼaʼtuklaj u pʼatik (2 Corintios 7:1).

Juntúul máak ku kʼaabaʼtik Frankeʼ láayliʼ tu pʼataj u tsʼuʼutsʼik chamal utiaʼal u beetik baʼax ku yaʼalik Dios. Chéen baʼaleʼ le ka tu tsʼuʼutsʼaj le u tsʼook chamaloʼ máan wa jaypʼéel kʼiineʼ xolanpíixil táan u máan u yil wa minaʼan u yalab chamal tu yotoch. Frankeʼ ku yaʼalik: «Tin tsʼáaj cuentaeʼ jach kʼaas le baʼax ku yúuchultenoʼ tumen hasta xolanpíixil táan in máan utiaʼal in kaxtik u yalab chamal. Maʼ suunajen in tsʼuʼutsʼ uláakʼ chamaliʼ».

¿Baʼaxten jach istikyaj u xulik máak u tsʼuʼutsʼik chamal? Le investigadoroʼoboʼ tsʼoʼok u yilkoʼob óoxpʼéel baʼaloʼob beetik: 1) Le chamaloʼ bey jeʼex le drogaoʼ tumen séeb u pʼáatal vicioil tiʼ máak. 2) Le nicotinaoʼ siete segundos ku xáantal utiaʼal u kʼuchul tu cerebro máak. 3) Le chamaloʼ jach ku suuktal tiʼ máak tumen ku páajtal u tsʼuʼutsʼik le táan u janaloʼ, le táan u yukʼik wa baʼaxoʼ, le táan u tsikbaloʼ, le táan u jeʼelskubaoʼ wa le táan u beetik uláakʼ wa baʼaxoʼ.

Jeʼex k-ilkoʼ Earline yéetel Frankeʼ xuʼul u tsʼuʼutsʼkoʼob chamal. Wa teech a kʼáat xan ka xuʼuluk a tsʼuʼutsʼik chamaleʼ le xookoʼob ku segueroʼoboʼ jach jeʼel u yáantkecheʼ.