Noored küsivad

Miks vanemad ei luba mul mõnusalt aega veeta?

Allisonis, * Austraalia teismelises, tekitavad esmaspäeva hommikud koolis alati stressi.

„Kõik klassis räägivad oma nädalavahetusest,” sõnab ta. „Nad jutustavad haaravaid lugusid – kui mitmel peol nad käisid, kui mitme poisiga suudlesid, isegi sellest, kuidas nad politsei eest põgenesid ... See kõlab hirmuäratavalt, aga tundub nii lahe! Nad tulevad koju kell viis hommikul ja nende vanemad ei tee teist nägugi. Minul kästakse aga voodis olla juba enne, kui neil pole õhtu veel hoogugi sisse saanud!

No ja siis, kui nad lõpetavad oma pööraste lugude rääkimise, küsivad nad, millega siis mina tegelesin. Tõepoolest, mida ma tegin? Käisin kristlikul koosolekul ja kuulutamas. Tunnen, et ma pole midagi lahedat teinud. Seepärast vastan neile tavaliselt, et ei tegelenud millegi erilisega. Selle peale küsivad nad, miks ma siis nendega koos välja ei läinud.

Kui esmaspäev on möödas, loodan sisimas, et nüüd läheb kergemaks. Aga kaugel sellest! Juba teisipäeval arutavad kõik järgmise nädalalõpu plaane. Mina tavaliselt istun ja kuulan vaikselt nende jutte. Tunnen end täiesti kõrvalejäetuna!”

KAS sinu esmaspäeva hommikud koolis sarnanevad Allisoni omadega? Sulle võib näida, et sinu koduukse taga on maailm täis toredat ajaviidet, kuid vanemad on ukse kindlalt lukku keeranud; või siis tundub sulle, et oled lõbustuspargis, aga sinule on kõik atraktsioonid keelatud. Küsimus pole ju selles, et tahaksid teha kõike mida su eakaaslasedki. Ei, sa tahad lihtsalt aeg-ajalt midagi toredat ette võtta! Kuhu sa näiteks sel nädalavahetusel kõige meelsamini läheksid?

◯ tantsima

◯ kontserdile

◯ kinno

◯ peole

◯ kuhugi mujale ․․․․․

Sul on vaja lõõgastust (Koguja 3:1, 4). Tegelikult su Looja lausa soovib, et naudiksid oma noorusaega (Koguja 11:9). Kuigi vahel on seda raske uskuda, soovivad ka su vanemad, et tunneksid elust rõõmu. Tõenäoliselt on neil aga kaks õigustatud muret: 1) millega sa tahad tegeleda ja 2) kellega koos sa soovid aega veeta.

Oletame, et sõbrad kutsuvad sind kuhugi kaasa, aga sa pole kindel, kuidas su vanemad sellele reageerivad. Piibel innustab otsuse tegemisel vaagima, kas meie valikud on head või halvad, ning mõtlema ka tagajärgedele (5. Moosese 32:29; Õpetussõnad 7:6–23). Milliseid valikuid on sinul seoses sõpradelt saadud kutsega?

 VALIK A: ÄRA KÜSI MIDAGI – LIHTSALT MINE

Miks sa võid ehk seda võimalust kaaluda? Sa tahad sõpradele muljet avaldada, kui iseseisev sa oled. Sa leiad, et tead vanematest paremini, mida teha, või siis ei pea sa nende otsustusvõimest kuigipalju lugu (Õpetussõnad 15:5).

Tagajärjed: Sõbrad õpivad midagi sinu kohta – sa pole aus. Kui petad vanemaid, võid samahästi petta oma sõpru. Juhul kui vanemad sellest teada saavad, on nad ilmselt haavunud ja tunnevad end altveetuna ning sind võidakse panna koduaresti. On rumal olla sõnakuulmatu vanematele ja minna ilma nende loata välja (Õpetussõnad 12:15).

VALIK B: ÄRA KÜSI VANEMATELT JA ÄRA MINE

Miks sa võid ehk seda võimalust kaaluda? Sa mõtled kutsele ja leiad, et see tegevus pole kooskõlas sinu põhimõtetega või et mõned kutsututest pole head kaaslased (1. Korintlastele 15:33; Filiplastele 4:8). Või siis sa küll ihkad minna, kuid ei julge vanematelt luba küsida.

Tagajärjed: Juhul kui sa ei lähe, kuna ei pea seda ideed heaks, oskad veenvamalt oma sõpradele ära öelda. Kuid kui sa ei lähe üksnes seepärast, et ei julge vanematelt luba küsida, võid hiljem tunda, et oled ainus, kes kodus istub ja norutab, selle asemel et midagi vahvat teha.

VALIK C: KÜSI JA VAATA, MIDA VANEMAD VASTAVAD

Miks sa võid ehk seda võimalust kaaluda? Sa tunnustad vanemate autoriteeti ja austad nende otsustusvõimet (Koloslastele 3:20). Sa armastad oma vanemaid ega taha neile meelehärmi valmistada, püüdes nende teadmata kodunt välja hiilida (Õpetussõnad 10:1). Pealegi avaneb sul võimalus olukorda põhjendada.

Tagajärjed: Vanemad tunnevad, et sa armastad neid ning pead neist lugu. Ja kui nad peavad sinu palvet mõistlikuks, võivad nad jah öelda.

Miks vanemad vahel ei ütlevad

Mis siis, kui vanemad sulle ei ütlevad? See võib pettumust valmistada. Ent kui sa mõistad vanemate seisukohta, võib sul olla lihtsam piirangutega leppida. Näiteks võivad nad öelda ei ühel või enamal järgnevatest põhjustest.

Neil on rohkem tarkust ja kogemusi. Kui saaksid valida, siis ilmselt eelistaksid ujuda rannas, kus on vetelpäästjad. Miks? Kuna samal ajal, kui sina veemõnusid naudid, ei pruugi sa kuigipalju tajuda ümbritsevaid ohte. Vetelpäästjatel on aga parem vaatluskoht, kust ohtusid märgata.

Samamoodi võivad vanemad tänu oma suuremale tarkusele ja kogemustele tajuda ohte, mida sina ei näe. Rannal valvavate vetelpäästjate sarnaselt ei ole vanemate eesmärk su õnne rikkuda, vaid nad soovivad, et väldiksid ohte, mis võiksid su elust rõõmu röövida.

Nad armastavad sind. Su vanemad soovivad sind kogu hingest kaitsta. Armastus ajendab neid ütlema jah, mil võimalik, ning ei, mil vaja. Kui küsid neilt luba millegi tegemiseks, küsivad nad endalt, kas nad saavad nõusoleku anda ja siis tagajärgedega leppida. Nad ütlevad endale – ja ka sulle – jah üksnes siis, kui on piisavalt veendunud, et sinuga ei juhtu midagi halba.

 Infopuudus. Armastavad vanemad võivad vahel olla üleliia ettevaatlikud. Juhul kui nad ei mõista, milleks sa luba küsid, või kui nende arvates jääb puudu asjaga seotud olulistest faktidest, ei pruugi nad sulle luba anda.

Kuidas parandada šansse vanematelt nõusolek saada

Sellega on seotud neli tegurit.

Ausus. Ennekõike tuleb sul endalt ausalt küsida: „Miks ma tegelikult tahan minna? Kas mind köidab eeskätt üritus või tahan ma kaaslaste hulgas heas kirjas olla? Või kas seltskonnas on keegi, kes mulle meeldib?” Seejärel ole oma vanemate vastu aus. Ka nemad on kunagi noored olnud, pealegi tunnevad nad sind hästi. Seega aimavad nad tõenäoliselt nii või teisiti sinu tegelikke motiive. Nad hindavad su ausust ja sa võid nende tarkadest nõuannetest õppida (Õpetussõnad 7:1, 2). Teisest küljest, kui sa ei ole aus, õõnestad oma usaldatavust ning väheneb tõenäosus, et sulle jah öeldakse.

Ajastus. Ära pommita vanemaid küsimustega, kui nad on alles töölt koju jõudnud või kui nad on hõivatud mõne teise asjaga. Räägi nendega siis, kui nad on pingevabamad. Kuid ära jäta loaküsimist viimasele minutile, et siis püüda neilt nõusolekut välja pressida. Vaevalt, et su vanematele meeldib otsuseid rutakalt teha. Küsi luba varakult ja vanemad hindavad, et sa nendega arvestad.

Asja olemus. Ära ole ebamäärane. Selgita, mida sa täpselt teha tahad. Vanemad pole rahul selliste vastustega nagu „ma ei tea”, eriti veel siis, kui nad küsivad sinult: „Kes seal veel kohal on? Kas juures on mõni täiskasvanu, kes asja eest vastutab? Millal koosviibimine lõppeb?”

Suhtumine. Ära suhtu oma vanematesse kui vaenlastesse. Võta neid kui tiimikaaslasi, sest seda nad ju tegelikult on. Kui näed vanemates oma liitlasi, siis tõenäoliselt ei kiirga sinust nii palju sõjakust ning ka nemad on koostöövalmimad. Juhul kui nad ütlevad ei, ole lugupidav ja küsi, miks. Näiteks, kui nad ei luba sul kontserdile minna, siis püüa aru saada nende mure põhjusest. Kas on selleks kontserdil esineja? kontserdipaik? kaaslased? piletihind? Väldi selliste väidete esitamist nagu „Te ei usalda mind”, „Kõik teised lähevad” või „Mu sõpradel lubavad vanemad küll minna!”. Näita vanematele, et oled piisavalt küps nõustumaks nende otsusega ja pidamaks sellest lugu. Sel juhul peavad ka nemad sinust lugu. Järgmisel korral võivad nad olla altimad kaaluma nõusoleku andmist.

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 11]

„Mu vanemad usaldavad mind ja seda suuresti tänu sellele, et ma pole nende usaldust kuritarvitanud. Räägin neile avameelselt oma sõpradest. Samuti ei karda ma lahkuda koosviibimiselt, kui mulle ei meeldi, mida seal tehakse.”

[Pilt]

Kimberly

[Kast lk 12]

MIKS MITTE KÜSIDA VANEMATELT?

Kas sulle pakub huvi, mida su vanemad arvavad siin artiklis käsitletud mõtetest? Ainus viis teada saada on neilt seda küsida! Kui aeg on sobiv, uuri neilt, mis neile seoses sinu meelelahutusega muret valmistab. Mõtle, mida tahaksid neilt küsida, ja pane see kirja.

․․․․․

[Pilt lk 12]

Nagu vetelpäästjad rannas, asuvad ka su vanemad soodsamal vaatepostil, et sind võimalike ohtude eest hoiatada